Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhan Liivi luule analüüs (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu lähen mina vaene?
  • Kelle juurde koduta ?
Juhan Liivi luule analüüs
  • Helin
    Kui mina olin veel väikene mees,
    üks helin mul helises rinna sees.
    Ja kui mina sirgusin suuremaks ,
    Läks helingi rinna sees kangemaks.
    Nüüd on see helin pea matnud mind,
    Ta alla rusuks on raugenud rind .
    See helin mu elu ja minu hing,
    Tal kitsaks on jäänud maapäälne ring.
  • Isamaale
    Mina kõnd `sin kurba rada,
    Kurba rada kõnd`sin ma;
    Muresid mul mitusada –
    Oh kuis mahajäetud ma!
    Kivi kukkus kivi juurde,
    Jõgi püüdis meresse,
    Koerakutsik ema juurde,
    Ema juurde – ussike.
    Kuhu lähen mina, vaene?
    Kelle juurde, koduta ?
    Oh mu vend, mu sõsar, naine,
    Ema, isa, isamaa!
  • Küll on lainte hiilgus ilus
    Küll on lainehiilgus ilus,
    Ilus hiilgus mere veel.
    Küll on tähehiilgus ilus,
    Ilus hiilgus ülevel.
    Minu kullakese silmad
    Ilusamad enam veel
    Kui see tähehiilgus kõrgel,
    Kui see hiilgus mere teel.
    Aga kullakene kaugel,
    kaugel olma otsata.
    Tuhat merd on meie vahel,
    Tuhat lainet lõpmata.
  • Pääsukese silm
    Lendamine, lidin ja laul,
    Taevasina, kevade aul:
    Päikeseselge ilm,
    Pääsusilm!
    Luuletus „Helin“ on autobiograafiline ja räägib selles, kuidas koos vanusega hakkasid ilmnema ka mured ja kohustused. „Isamaale“ on isamaaline luuleus ja sellega on tahetud edasi anda kunagist Eestimaa vaevatud olukorda. Armastusluuletus „Küll on lainte hiilgus ilus“ räägib armsamast, kes on ilus kui laine hiilgus aga samas väga kaugel. „Pääsukese silm“ on loodusluule, mis räägib imeilusast kevadest ja pääsusilmast.
    Pealkirja ja teksti seas esimeses luuletuses on väga suur, sest autor räägib pealkirjas mainitud helinast. Teine luuletus : „Isamaale“ on kirjutatud isamaale nagu oleks isamaa füüsiline isik, kellele saam oma muret kurta. Armastusluules iseloomustab autor oma kullakese ilu, mille üle on luuletuses pikemalt mõtiskletud. Loodusluule pealkiri on väga petlik , sest pealkirja ja sisuga mõeldakse erinevaid asju.
    Luuletuse „Helin“ meeleolu muutub astmeliselt kurvemaks. Isamaale pühendatud luuletus on räsitud ja murtud. Mõlema luuletuse meeleolud on tekitatud sõnadega.
    Armastusluule on väga romantiline, selle tunde loovad ilusad ja sügavamõttelised ütlused autori kallima kohta. Luuletuses „Pääsukese silm“ on meeleolu rõõmus sest see räägib ilusast kevadpäevast.
    Autobiograafilise luuletusega tahab autor õelda, et lapsepõlv on kergem, kui täiskasvanu elu. Ka teises luuletuses, mis on pühendatud isamaale, on väga kurvad mõtted, nimelt on autor koduta, sest isamaa on nii räsitud, et tal pole enam kuskile minna.
    Teised kaks luuletust „Küll on lainte hiilgus ilus“ ja „Pääsukese silm“ on rõõmsamad. Esimesega tahab autor anda edasi igatsust oma armsama järgi, kuid teises õelda, et kevad on üks aasta ilusamaid aegu.
    Luuletuse „Helin“ puhul üritab luuletaja lugejat mõtlema panna, et lapsepõlv on ilus aeg. Isamaalise luuletusega tahab autor õelda, kui raske aeg valitses riigis, selle luuletuse kirjutamise ajal. Armastusluuletuses pani Juhan Liiv mõtlema tema igatsetud kallima peale ja loodusluuletuses imeilusale kevadele.
    Autobiograafilises- ja loodus luuletuses oli rohkem märgata stiili, sest luuletus läheb astmeliselt aina jõulisemaks ja teises on kasutaud liitriimi. Armastus- ja isamaalises luuletuses oli võrdselt nii stiili, kui sisu, sest nende sisu oli väga sügavamõtteline ja vastavalt luuletusele kasutas arutor isikustamist võsi kasutas kordust.
    Autor kasutab korduseid ja retoorilisi pöördumisi. Liivi luuletustes esineb parallelismi ja kõlakujundistest epiteeti , võrdlust ning personifikatsiooni. Näiteks viimast kasutas Juhan Liiv oma isamaalises luuletuses „Isamaale“, kus oli pöördutud isamaa, kui füüsilise isiku poole. Minu valitud neljast luuletusest on kaks kirjutatud paarisriimiga ja kaks ristriimiga, kuid tema luules esineb ka süliriimi.
    Kõige äratuntavam on see, et Juhan Liiv on väga tundeline isamaa vastu. Tema luuletustes on kirjas see, mida kirjanik on ise läbi elanud.
    Mulle meeldib, kuidas Juhan Liiv paneb oma tunded väga tõepäraselt luuletustesse. Iga luuletuse lugemine tekitab mõne uue tunde ja mõtte, millele ise ei oleks tulnud. Tema isamaalised luuletused panevad mõtlema sellele ajale ja olukorrale, mis valitses siis. Siiani olen tutvunud väga väheste luulekogudega, kuid teen seda edaspidi kindlasti rohkem. Ma avastasin enda jaoks selle, kui palju huvitavaid mõtteid kirjanikud oma luuletustesse peidavad. Arvan, et luulekogude lugemine aitab arendada mõtlemist, teksti mõistmist ja tänu sellele võivad tulla väga head ideed.
  • Vasakule Paremale
    Juhan Liivi luule analüüs #1 Juhan Liivi luule analüüs #2 Juhan Liivi luule analüüs #3 Juhan Liivi luule analüüs #4 Juhan Liivi luule analüüs #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 299216 Õppematerjali autor
    Luuletus „Helin“ on autobiograafiline ja räägib selles, kuidas koos vanusega hakkasid ilmnema ka mured ja kohustused.

    Sarnased õppematerjalid

    Kirjanduse eksam
    55
    doc

    Kirjanduse eksam

    Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21

    Kirjandus
    11-klassi kirjanduse eksam
    33
    odt

    11. klassi kirjanduse eksam

    1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks."

    Kirjandus
    Maailmakirjandus
    41
    doc

    Maailmakirjandus

    Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis

    Kirjandus
    Kirjanduse mõisted A-Z
    174
    doc

    Kirjanduse mõisted A-Z

    "Ivanhoe". Eesti ajaloo keskseid sündmusi hakati kirjandusliku ainena kasutama 19. sajandi viimasel veerandil. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe (1682­1923) ajalooline jutustus "Tasuja". Hiljem on seda suunda jätkanud Mait Metsanurk (1879­1957), Albert Kivikas (1898­1978), Karl Ristikivi (1912­1977), Jaan Kross (1920) jt. ajalooline romaan ­ ajalooaineline romaan. Vt ajalooline kirjandus, romaan. ajaluule ­ olevikusündmustega vahetult seotud luule. Eestis oli ajaluule kõrgperiood aastail 1919­1923. Ajaluulele on iseloomulikud humanismi ja vaimsuse rõhutamine, üleskutse moraalseks ümbersünniks, sõja ning tõusiklikkuse kriitika. Näiteks Marie Underi (1883­1980) luulekogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). ajaraamat ­ vt kroonika. aforism ­ mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil

    Eesti keel
    Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
    54
    doc

    Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

    mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algul jumalasõna kuulutamine, siis järgneb põhilugu. Faktidel pole kohta (kõigest 3 aastaarvu). Läti Henriku stiilist erinev kirjutise laad, Henrik ja see autor ei tundnud teineteist. „Liivimaa noorem riimkroonika“ (1348) autor on Bartholomäus Hoeneke. Teos käsitleb 14.saj alguse sündmusi. Eriti oluline on Jüriöö ülestõusu kirjeldus 1343. Kroonika on alamsaksa k. Autor kirjutab erapoolikult: saksa feodaalide (eriti Liivi ordu) seisukohalt ja õigustatakse nende seisukohti, samas lisab autor palju detailsed faktoloogiat. Originaal pole säilinud, säilinud teos on proosavormis, taastatud J. Renneri 16.saj ilmunud Liivimaa kroonika teksti järgi. Kroonika on tendentslik, põhjuseid ei otsi. Saksa ordut ja vaimulikke näidatakse kui ohvreid. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet alates 12.saj. põhitähelepanu Liivi sõjal. Kroonika on alamsaksa k. Kirjeldab talu- ja linnarahva elu

    Eesti kirjandus
    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
    33
    docx

    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

    Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. Lydia Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patriootlik lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino- Lilled" (Vainulilled) 1866. aastal ja sellele järgnev "Emmajõe Öpik" (Emajõe ööbik) 1867. aastal. Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidend ,,Saaremaa onupoeg",1870, on mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja

    Kirjandus
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    112
    doc

    12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

    Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne;

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam erinevad PILETID
    33
    rtf

    Kirjanduse eksam erinevad PILETID

    valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin"

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun