Lydia Koidula (2)

Lydia Koidula Elulugu Ta l�petas 1861. aastal P�rnu saksa k�rgema t�tarlastekooli. P�rast seda abistas isa ajalehet��s. Tartus elades v�ttis Koidula osa t�rkavast eesti vaimuelust ning v�ljendas loomingus �rkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" �rkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu �likooli arstiteaduskonna l�ti rahvusest �li� pilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 s�ndis Lydial esimene laps � Hans Voldemar , kaks aastat hiljem s�nnitas Lydia Tallinnas t�tre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine t�tar � Anna. Koidula suri 1886 . aastal rinnav�hki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema p�rm Tallinnasse ja s�ngitati Metsakalmistule. Koidula memoriaalmuuseum asub P�rnus. "Vanemuise" seltsis oma n�idendeid ("Saaremaa onupoeg ", "S��rane mulk ") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming l� htub p�hiliselt v��reeskujudest. Oma loominguperioodi v�ltel kirjutas ta 4 n�idendit, 7 artiklit , 86 proosat ��d ja �le 300 luuletuse Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled�� Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos , mille taga on tunda suurt tundej�udu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli m�lestusrikas lapsep�lv V�ndras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud . Koidula p�hiliseks luule�anriks on isamaaluule . Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, k�ik kujunduslik-v�ljenduslikud vahendid on �htselt suunatud l��rilise meeleolu s�vendamiseks .S�navalikus domineerivad t�ielikult avarad abstraktsed m� isted (Eestimaa, isamaa, �nn, arm, muld , r��m, s�da), millede sisust on ilustavate epiteetide (�lem �nn, � itsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, v�rdluste ja metafooride) kaudu esile t�stetud �levalt m�juvaid omadusi. (Orjusp�lve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist s�vendades k�neleb Koidula, kuidas rahva valust k�nelevad linnud , pilved , tuuled. Kui v�tta kokku k�ik Koidula luuletused, siis on n�ha, et nende v�lisvorm on mitmekesine . On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksav�rsilisi stroofe, kusjuures v�rsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste s�nastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunder�hulised laused , apostrofeerimine, k�igi heak�la vahendite r�hutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked v�rdlused ja metafoorid . �lesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaal��rika k� rval on Koidula luule teiseks t�htsamaks alaks loodusl��rika, mida luuletuste arvult v�ib asetada isegi esikohale . Loodusmeeleoludest k�ige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle k�rval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid t�helepanekuid, mis j� uavad m�nikord v�lja ka filosoofilist �ldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne oma liitriimidega ja vahelduvalt voolava r�tmiga on ka v�rsitehniline r�tm. M�tteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud m�tisklus isamaast ,,Jutt��. Samuti m�tisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,��rikene��. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest k�ige silmapaistvaim on ,,Emas�da��. Selle k�rval ka ,,Oh r��gi�� ja ,,Tamme all��. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest �ks tuntuim on ,,Narva neitsi��, mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe t�tar��. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke��(1868), ,, Olesja�� ja teised, mis k�ik teenisid rahvusliku liikumise p�hilisi taotlusi. Kodu Linnu lennul Meil aia��rne t�navas, Lenda, lenda linnukene, kui armas oli see! leia lahket isamaad Kus kasteheinas p�lvini T�tta, tarka tiivuline, me lapsed jooksime. kuni kodu k�tte saad! Kus ehani ma m�ngisin Peidupesa p��sastikus k�ll lille , rohuga, kodus kiidab kullakeel; Kust vanataat k�e k�rval mind laulu sula s�numikus t�i tuppa magama. �hud h�iskavad �level. K�ll �le aia tahtsin siis Lindu , sugulane sulle, ta kombel vaadata. Laulus hinge lendu viin ! ,,Laps, oota �� kostis ta, �see aeg �hk ja kodu, omad mulle on kiir k�ll tulema ��. Halvand tiiba nutan siin! Aeg tuli. Maa ja mere peal silm m�nda seletas- ei pool nii armas olnud seal kui k�lat�navas! Lydia Koidula autograaf 100-kroonisel rahat�hel