Karl Martin Sinijärve elulugu (2)

Karl Martin Sinijärve elulugu
Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa Riivo Sinijärv töötas keemikuna ning ema raamatukogutöötajana. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas „Urania", aasta hiljem aga ajakirja „Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl „Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast „ Liivimaa Kroonika" toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes „Pühapäevaleht“ ja „Õhtuleht“. Tema luuletusi on ilmunud alates aastast 1987. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Aastast 1988 osalenud Tartu Noorte Autorite Koondise, kirjandusliku rühmitise „Hirohall“ ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Tema luulet iseloomustab transavangardismile iseloomulik kujundileidlikkus, keeleline võõritus, tundelüürika ja mäng autoparoodia piirimail. Eriti on seda tunda tema 1989 aastal ilmunud raamatus „ Kolmring “. Kostabi seltsi abiga välja antud värsikogudes „Vari ja Viisnurk“ ja „SurWay“ on tugevnenud anarhistlik hoiak. Mõjutusi on saanud ta futurismist ja sürrealismist. Sinijärv ühendab kartmatult madalat ülevaga ning saavutab mõju oma jõulisuse ja espriiga.
Sinijärve luuletusi
Nyyd!!
Loo, loo!
Me laule
Eesti vajab-
neis tõde on,
ei pelgalt rõõm või lust,
L as näevad kõik,
et varisenud ajad
on, mil
muusale võis
vabalt näita ust!!
Las loevad kõik, las
mõistavad- kui
võivad,
Las
L oita laul, mis
sydamesse läeb!!
Ja vastsed pungad
õide löövad kõikjal...
...Loo, loo!
See on ju
meie homne
päev!...
AVASTUS
ma silmadest loen
ja kui leian
ei tingi
kui ma ei leia
siis langetan pea
sest silmad ei peta
ma
iial ei kingi
kui midagi leian kuid
täpselt
ei tea
AXIOOMID
lennon on surnud
jaapan on kaugel
linnud on läinud
sygis on tulnud
kurvad on laused
S ilmad on näinud
Luule analüüs
Nyyd!!
Luuletuse ainestikuks on Eesti olukord kaheksakümnendate lõpul, kui rahvas vajas oma keelseid laule, et tunda endid ühtsena.
Selles luuletuses käsitletakse eesti rahva vabaduse tungi ja ühtsuse soovi. Räägib Eesti tulevasest õnnest ja edust, kuna luuletaja näeb NSVL lagunemist, ning soovib sellest maailmale teatada . Ta ärgitab muusika loomist heliloojate poolt ning julgustab neid.
Probleemiks on rahva tuimus oma saatuse ees ning venemeelsete vastuseis.
Autori suhtumine on kaasakiskuv ja meeliülendav. Ideeks on maailmale ja eesti rahavale ning muusikutele teatada, et nüüd tuleb tegutseda.
Luuletuses kasutatakse epiteeti ( et varisenud ajad on, vastsed pungad õide löövad kõikjal),
isikustamist ( südamesse läeb) ja
sümboleid ( y on ü, pungad- lapsed).
Pealkiri on valitud minu arvates täiesti sobiv. See aitab tabada luuletuse ideed, et nüüd tuleb Eestil tegutseda.
Adresseeritud on see Eesti ja maailma rahvale, kes Eestist natukenegi hoolib aga ennekõike Eesti heliloojatele.
Luuletuses on tunda ajastu hõngu ja ärevust.
Ülesehituses on jälgitud salmi rõhke: mida rõhulisem seda tagapool on rida.
Autori positsioon on ülistav, käskiv ja ka aitav.
See luuletus meeldis mulle kõige enam, sest siin on tunda rahva jõudu.
Tema poolt välja antud luulekogud : „Kolmring“(1989), ‘„Vari ja Viisnurk“(1991), „SurWay“(1992), „Neli Sada Keelt“(1997) ja „Towntown & 28: Viies Rühm Poeese“ (1999). Poeem „Sobimus“(1999). Reisiraamatud : „Para- Estonia“(1994) ja „Eesti Reisijuht“(1995).
Tema luuletusi on tõlgitud ka soome, inglise ja vene keelde.