Karl Martin Sinijärve elulugu (2)

Karl-Martin Sinijärv

Karl-Martin Sinijärv Referaat Koostaja: Maigi Mihkelson Juhendaja: Õp.Kaja Eenlaid Tartu 2009 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta

Karl Martin Sinijärv

Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik Riivo Sinijärv ning ema raamatukogutöötaja Lili-Mai Sinijärv. Tema vanaisa oli Erni Hiir. Tema onu on endine KGB vanemohvitser Randar Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust.

Karl Martin Sinijärv

Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971 Tallinnas Isa keemik ja ema raamatukogutöötaja Aastatel 19771988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis 19881991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. 1988 töötas arendusfirmas "Urania"

Karl Martin Sinijärv

Karl Martin Sinijärv Elulugu ja looming Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA

Karl Martin Sinijärv

Karl Martin Sinijärv Teele Klaassen Sisukord Karl Martin Sinijärv ................................................................................................ 3 Näiteid loomingust….............................................................................................. 4 Luulekogumik "Vari ja viisnurk".............................................................................. 5 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses

102

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

Eesti kirjanduse ajalugu

Nüüdiskirjandus

valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2

Maailmakirjandus

avaldas jutte ja romaani ,,Kuristik rukkis", millest sai kohe bestseller ning autorist noorte iidol. 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hampshire osariigis ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu avaldas ta 1965. aastal. Pärast seda pole Salinger midagi uut trükis ilmutanud, ta on teinud takistusi oma varajase loomingu taasavaldamisele, öelnud lahti kirjutatust ning peletanud endast eemale huvilisi ja biograafe. Ta elulugu on salapärane. Loomingust Romaan ,,Kuristik rukkis" (1951). Novellikogumik ,,Üheksa juttu" (1953). Jutustus ,,Franny ja Zooey" (1961). Jutustus ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" (1963). Temaatika - võõrandumine ühiskonnast J. D. Salingeri raamatute tegelased on enamasti noored inimesed, kes on seljataha jätnud lapsepõlve ja satuvad täiskasvanuna silmitsi moodsa kapitalistliku ühiskonna väärtushinnangute ja konformismiga. Suutmata leida enda ümber inimlikkust,