tegusa ühiskonnani ootab haridusekspertide hinnangul Eesti haridust järgmisel kümnendil viis suurt väljakutset: liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega, uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Just neile kavandatav haridusstrateegia keskendubki, pakkudes teid Eesti hariduse kvaliteedi ning selle isiksusliku ja ühiskondliku tulemuslikkuse tõstmiseks. Kuid alati ei piisa edukaks toimetulemiseks ainult majandusalasest kõrgharidusest. Kui rääkida üksik indiviidist või hoopiski perekonnast, siis peaks tähelepanu pöörama rohkem selle, et kuhu ja mille peale kulutatakse ühised finantse. Sest on ilmselge, et endaga toimetulev täiskasvanu käib tööl. Kuid siit tekibki erinevus, madalapalgalised ja kõrgepalagalised. Mõlemad tulevad majanduslikult toime, kuid eduka majandusliku
Religioonipsühholoogia Pöördumine ja apostaasia Konversioon Pöördumise sisu on ühene-inimese pöördumine Jumala poole Transformatsioon,või teisenemine-mistahes,isiksusliku maailmapildi muutumine Coe käsitlus (1916)- pöördumine, see on muudatus inimese selfis ehk identiteedis Materjal netis Apostel Paulus!-tabelist eksimiks Richardson: Meetodiks oli meta-analüüs(selle põhjal, teiste töö põhjal) Pöördumise vana paradigma ja uus paradigma 8 erinevat tunnust Vana paradigma: 1.ootamatu 2.emotsionaalne 3.isik passiivne 4.usk-käitumine 5.selfi muutus 6.ühekorde 7.teismeliseeas 8.Pauluse tüüpi(tugev, müstiline) Uus paradigma: 1.järk-järguline 2
Antipovi tegevuskäik tõi tervele riigile suure muutuse. Käesoleva ajastu revolutsioon mõjutas ka üksikisikute elukorraldust. Doktor Zivago kolimine sõjakeerise eest, koos abikaasa Tonjaga Juriatinisse, toob esile suhteprobleemid. Zivago kohtub uuesti oma tegeliku armatuse Laraga ning unustab oma perekonna. Peategelase otsus jääda Laraga pärast tagasitulekut partisanide juurest jättis ta ilma lähedastest. Hetk mil tuli hüvasti jätta ka Laraga, seisis Zivago silmitsi isiksusliku traagikaga, sest ta ei teadnud enam, milline valik on õige minna oma perekonna juurde või võidelda armastuse eest. Ajalookeerises toimunuid sündmuseid Esimene maailmasõda, Venemaa revolutsioon ja kodusõda kujutab autor realistlikuna, kus perepead olid kohustatud võitlema, jättes oma lähedased. Indiviid sõltus ühiskonnast, sellest lahkumine näis võimatuna, kuid ühiskonnale polnud indiviid vajalik. Toimuvad revolutsioonid mõjutasid üksikisiku elukäiku,
Antipovi tegevuskäik tõi tervele riigile suure muutuse. Käesoleva ajastu revolutsioon mõjutas ka üksikisikute elukorraldust. Doktor Živago kolimine sõjakeerise eest, koos abikaasa Tonjaga Juriatinisse, toob esile suhteprobleemid. Živago kohtub uuesti oma tegeliku armatuse Laraga ning unustab oma perekonna. Peategelase otsus jääda Laraga pärast tagasitulekut partisanide juurest jättis ta ilma lähedastest. Hetk mil tuli hüvasti jätta ka Laraga, seisis Živago silmitsi isiksusliku traagikaga, sest ta ei teadnud enam, milline valik on õige – minna oma perekonna juurde või võidelda armastuse eest. Ajalookeerises toimunuid sündmuseid – Esimene maailmasõda, Venemaa revolutsioon ja kodusõda kujutab autor realistlikuna, kus perepead olid kohustatud võitlema, jättes oma lähedased. Indiviid sõltus ühiskonnast, sellest lahkumine näis võimatuna, kuid ühiskonnale polnud indiviid vajalik. Toimuvad revolutsioonid mõjutasid üksikisiku
püstitatud eesmärkide saavutamist, sise- ja välishindamise tulemusi). · Kasutab oma tegevuse kohta erinevaid · Õpetaja on teadlik tagasiside saamise meetodeid. haridusuuendustest, · Püstitab analüüsi tulemustest lähtuvalt rakendab õppe- ja oma isiksusliku ja kutsealase arengu kasvatustegevustes eesmärke, kavandab eesmärkide uudseid saavutamiseks vajalikke tegevusi. õppemeetodeid. · Määratleb oma koolitusvajadusi ja täiendab oma kutsealaseid teadmisi · Õpetaja on iseseisev ja ning oskusi. aktiivne õppija, jagab
tingimuseks oleva positiivse subjektile minapildi säilitamine Eneseregulatsioonist sõltub Indiviidi ressursid on kaasasündinud ja subjekti ressursside ehk teatud omandatud psühhofüsioloogilised sisemiste omadused, mis saades isiksusliku kvaliteetide kasutamine. tähenduse, kujunevad isiksuslikeks Eristatakse mõisteid "indiviidi ressurssideks ressursid" ning "isiksuslikud ressursid" Isiksuslikud ressursid on eelduseks
Personaliarendus kogum sihipäraseid tegevusi org-s, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Põhieesmärgiks saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötaja aktiivsus ses osas Personali arendamine on töötajate professionaalse ja isiksusliku kasvu toetamine läbi sihipärase ja pideva kompetentsuse hindamise, arendustegevuste kavandamise, elluviimise ja tagasisidestamise; metatasandil muudatuste läbiviimist toetavate hoiakute ja oskuste kujundamine Koolitus on oskuste, reeglite, kontseptsioonide või hoiakute süstemaatiline omandamine, mille tulemusena paraneb töösooritus Järelkasvu planeerimine on sihipärane tegevus intellektuaalse kapitali järjepidevuse
kursuse kohustusliku , kokkuvõte , mis võib kasutada ka terviseteemade õpetamisel. Öeldakse, et teater algab garderoobist, sama moodi iga koolitus algab ettevalmistusest! Ükski koolitus ei alga koolitamisega ehk õppeprotsessiga. Ka algaja koolitaja teab, et igasuguse õppe läbiviimine vajab tõhusat eeltööd (Lõhmus, Jalak, Jõgi, Karu, Visnapuu, Meier, Mölder, Harjo, Lukka-Jegikjan, Abiline, Sved, Liiva & Märja, 2011, 13.) Koolitamine on inimese (isiksusliku, tööalase vm) arengu toetamisele suunatud, üksteisega loogiliselt seotud tegevuste jada, mis moodustab tervikliku protsessi (samas, 14). Vaatame lähemalt protsesside juhtimise skeemi ehk Demingi ring: Vaieldamatult kõige rohkem tähelepanu ja aega kulub ETTEVALMISTUSELE (Lõhmus jt, 2011, 15) Mida siis tuleks ettevalmistuse käigus silmas pidada: selgitada välja sihtgrupi ja õpperühma õpivajadused; koostada õppekava ja planeerida õpet;
nii , nagu sarnaneksid kõik teised meiega, siit ka hinnang ja õigustus oma tegudele. Ja eitav suhtumine meiega mittenõustumise puhul. Mõjutamise ilmselgeks sisuks suhtlemisel on teise isiku ,,välise" käitumise kujundamine ja selle saavutamiseks tuleb sageli muuta tema suhtumisi ning seniseid hoiakuid, siseneda temasse teatud arusaamu, panna teda teatud viisil arutlema ja mõtlema . Isiksusliku mõjujõu olemust ja vahendeid on püütud mitmel viisil määratleda ja liigitada. Kõige lihtsaim on seda teha isiksuseomaduste kaudu. Kaks levinumat on neist : 1.Sotsiaalne intellekt on omane ligi neljandikule inimestest ning see hõlmab järgmisi positiivseid omadusi : eneseusaldus koos sellega liituva adekvaatse ja kõrge enesehinnangufa;arenenud kuuluvus- ning abistamistarve;eneseregulatsiooni oskus ja tugev tahtejõud; veenvus; otsusekindlus ja töökus. 2
piirangute seadmisega, ilma et last tõrjutakse või hukka mõistetakse. 3) Varane lapsepõlv – initsiatiiv vastandatult süütundele. Keskkonna tundmaõppimise ja sellega manipuleerimise suundumuse arenemine. Kujunemise aluseks on tolerantsuse, julgustamise ja ülesnäidatud initsiatiivi eest tasustamise kestev kogemine. 4) Noorem kooliiga – töökus vastandatult alaväärsustundele. Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arengu ülesannetega toimetulekust. Kujunemise aluseks on püsivad edukogemused ja positiivse arengu tunnustamine. 5) Noorukiiga – identiteet vastandatult identiteedi hajumisele. Stabiilsuse ja rahuldustunde kujunemine identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. Kujunemise aluseks on eduelamuse ja rahulduse pidev kogemine kombineeritult aktsepteerimise ja tunnustamisega noorukitele oluliste inimeste poolt.
Tallinna Vaba Waldorfkool Erakool Läte Rakvere Vanalinna Kool Ravipedagoogilised koolid Tartu Maarja Kool link Hilariuse Kool link Antroposoofilised kõrgkoolid Freie Hochschule Mannheim Freie Hochschule Stuttgart Goetheanum ehk Freie Hochschule für Geisteswissenschaft 12 5 Waldorflasteaiad Waldorfpedagoogika eesmärgiks on lapse tervikliku isiksusliku arengu edendamine, hõlmates nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet. Waldorflasteaia õppe- ja kasvatustegevused on suures osas suunatud lapse tahte kasvatusele, arvestades lapse koolieelse arenguperioodi vajadust tegutseda ja jäljendada. Seetõttu esitame nimetatud vanuses lapsele õppimismaterjali läbi lapse enese initsiatiivist lähtuva tegutsemise. Lapse loomupärase matkimise seisukohast kasutab lasteaiaõpetaja oma töös lastega lisaks autoriteedile ja teadmiste-oskuste
tegevuskontekstiga. · Lapsed õpivad ja arenevad siis, kui nad osalevad ümbritsevas elus ja tegevuses, mistõttu lapse käitumist ja mõtlemist võib mõista vaid lapse tegevuskonteksti kaudu. · Sotsiokultuuriline nägemus rõhutab rühmakaaslaste ja täiskasvanu suunamise tähtsust õppimises. See omakorda rõhutab koostööd lapse kasvukeskkonna vahel. · Konstruktivism toob esile õppimise isiksusliku loomuse. · Õppimine tähendab seda, et laps tõlgendab aktiivselt asju ja elu enda ümber ning vormib uue mõistmise alusel lisamõisteid. · Õppimispedagoogika põhimõtted: · lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana · isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö · õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana. Uus õppimispedagoogika toetub laste süstemaatilisele vaatlemisele ja sellest saadavale hindamisteabele.
Nagu öeldud, on ühiskondlikke pingeid ajaloos leevendatud ikka pedagoogika kaudu (Lorenz, 1994). Sotsiaalpedagoogika idee ja traditsioon on alguse saanud Saksamaal. W. Wulfers (2002) kinnitab, et sotsiaalpedagoogika eksisteeris professioonina Saksamaal juba ammu enne koolisotsiaaltööd, sotsiaalpedagoogid tegelesid perede ja noorte hoolekande ja nõustamisega. Traditsiooniline on ka abivajajate abistamine sotsiaalsete oskuste õpetamisega, vastastikuste suhete parandamine ning isiksusliku arengu toetamine. Sotsiaaltöö hakkas Saksamaal arenema alles 20. sajandi alguses ja tegeles eelkõige vaeste ja teiste marginaalide abistamisega. Nüüdseks on sotsiaalpedagoogika ja koolisotsiaaltöö jätkuvalt teineteisele lähenemas ja põimumas, sotsiaalpedagoogika sisaldab koolisotsiaaltöö ja koolisotsiaaltöö sisaldab sotsiaalpedagoogika elemente. Koolisotsiaaltöö elemendid on aidanud laiendada sotsiaalpedagoogide praktilist tegutsemist koolides
erinevalt ning koos sellega edastavad neile sõnumi, kuidas mees või naine peaks käituma. Nii on laps pideva surve akk, et ta võtaks omaks käitumisviisi, mida peetakse konkreetses kultuurikontekstis ja regioonis õigeks. 6. E. Eriksoni psühhosotsiaalsete kriiside teooria. Toetudes Freudi psühhoanalüütilistele ideedele ja meetoditele võttis Erikson vaatluse alla inimese sotsiaalse kogemuse ja selle peegelduse tema eneseteadvuses. Analüüsi tulemusena sündis formaalne, isiksusliku ja sotsiaalse arengu teooria – inimese isiksuslik ja sotsiaalne areng kulgeb kindlate astmete järgnevusena. Igal arenguastmel on inimene tundlik sotsiaalse keskkonna kindlate mõjurite suhtes. Kehtib kõigile inimestele, olenemata kultuurikontekstist. 7. Isiksuse arenguastmed psühhosotsiaalsete kriiside lahendamisena. Inimese elutsüklis kaheksa astet. Iga aste väljendub spetsiifilise arengukriisina, mille lahendamise edu või ebaedu
- Erilise tähelepanu all on inimese sisemised psüühilised ilmingud ja protsessid. Instrumentaalsest ja assotsiatiivsest õppimisest Instrumentaalne õppimise teooria põhineb peaaegu täielikult defitsitaarsel motivatsioonil, kui mei püüdluste objekt asub väljaspool meie organismi ning selle valdamise õppimisest kujuneb parim moodus oma vajaduste rahuldamiseks. Instrumentaalne õppimise psühholoogia Ei tegele isiksusliku kasvu ja eneseaktualiseerimise probleemidega. Assotsiatiivne õppimine annab meile maailma tajumiseks, insaidi tekkeks, mõistmise süvendamiseks ja iseenda ning isiksuse arengu kohta teadmiste hankimiseks mitu korda enam, aidates samas kaasa ka sünenergia, integratsiooni ja sisemise kooskõla suurenemisel. Assotsiatiivse õppimise erinevused instrumentaalsest ei väljendu mitte niivõrd teistsuguste harjumustekogumi omandamises, kuivõrd isiksuse muutumises.
Nimelt hakati koolis seda vägisi peale suruma. Ent selle peale tekkis Helgis trots. Kui vägisi sunnitakse siis tema ei astu kuhugi Üleliidulisse Leninlikku Kommunistlikku Noorsooühingusse. Helgil juhtus nii, et enne komsomoliks astumist teda koolist ära ei lastud. Selle peale saabus Helgi ema kooli ja pidas tulise kõne teemal, kuidas kiusatakse Suures Isamaasõjas langenu last. Tänu sellele, ei pidanud Helgi Sallo komsomoliks astuma. Noorukiiga: identiteet vs. identiteedipuudus. Isiksusliku arengu viiendal astmel integreerivad lapsed oma varase kogemuse üheks tervikuks. Neid ei rahulda enam senised lapseea rollid ja nad valmistuvad uute sotsiaalsete rollide omandamiseks. Teismeline tajub tugevat survet keskkonnalt ja elab raskelt läbi talle seatavaid piiranguid. Näiteks Hegi mäletab hästi koduseid vaidlusi kasuisaga ajaloo pärast. Ta tugines õpikus esitatud ajaloole, aga kasuisa ütles, et kõik pole päris nii nagu raamatus kirjas
Näiteks kuulumine rahvusesse, vähemusgruppi, teatud kollektiivi, rahvatantsuansamblisse, mudellennundusringi, käsitöö klubisse, vms. Tavaliselt on identiteedi teadvustamine vajalik mingi ressursi kasutamiseks, näiteks toetuse saamiseks, poest alkoholi ostmiseks, klubisse sissepääsemiseks. Identsus - samasus, mis võimaldab olla küps täiskasvanu. Indiviidi ressursid - kaasasündinud ja omandatud psühhofüsioloogilised omadused, mis saades isiksusliku tähenduse, kujunevad isiksuslikeks ressurssideks. Isiksus - terviklik süsteem, inimindiviidi psüühiliste omaduste struktuur, mis võimaldab tal täita oma ühiskondlikke funktsioone, eristab teda ümbritsevast keskkonnast, aitab tal tunnetada end ühtse tervikuna, tegutseda tal vastavalt oma vaadetele ja veendumustele, moraalinõuetele ja hinnangutele, teadlikult püstitatud eesmärkidele ja vastuvõetud otsustele.
tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesiseselt sotsiaalse suhtlemise käigus. Isiksusliku tähenduse omandanud väline väärtus osutub oluliseks reguleerivaks teguriks. Tuleb tõdeda, et lastele mõistetamatute ideaalide ja loosungite asjatundmatu levitamine toob kasu asemel kahju. Ideaalide püstituse vale ajastamine ja ebakompetentne kasutamine kasvatustöös tuleneb sellest, et ei tunta laste ideaalide kujunemise tegelikku loogikat või ei taheta seda arvestada. Ma arvan, et on oluline uurida noorte väärtushinnanguid ja analüüsida nenede kujunemist
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko TEENINDAJAST TALENDIKS koolitusprojekt Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Sissejuhatus. Personal toimib organisatsioonis ressursina kui on loodud tingimused inimeste isiksusliku potentsiaali avaldumiseks ja väljendumiseks, selle taastumiseks ja vajalikuks muutmiseks ehk arenguks. Personali arendamine on organisatsiooni tegevuste jada, mis on suunatud õppimisele: · õppimine töökohal; · karjääri arendamine ja elukestev õpe; · organisatsiooniline õppimine ja teadmus; · koolitus, õppimine ja arendamine. Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse
· Koolituse (projekti)juht, kes juhib organisatsiooni igapäevast töötajate arendamist, koolitamist, valmistab ette ja viib läbi tellitud koolitusüritusi. · Arvestaja, kes peab koolitusel osalemise arvestust ja analüüsib toimunud koolitustegevust 11 Tarvidusel on koolitusjuht ka Trooja hobune või Suur Tõll, kes oma nutikuse, (veenmis)jõu, vaheda mõistuse ning isiksusliku säraga loob ja hoiab toimivana asutuse koolitussüsteemi. Kuivõrd koolituskorraldus on osa asutuse personalitööst, allub koolitusjuht sageli personalijuhile. Mitmetes asutustes on personali- ja koolitusjuht hierarhiaredelil võrdsed kolleegid. Sõltuvalt asutuse tüübist ja suurusest võivad koolitusjuhi ülesandeid täita väga erinevate ametikohtade töötajad, näiteks võivad koolituse juhtimise ahelad avalikus teenistuses välja näha järgmiselt: (allikas
mis tekivad lapse psühholoogiliste eripärade tõttu; b) mis tulenevad keskkonna ja lapse konfliktidest. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisraskustega õpilaste hulgas on kindlasti niisuguseid, kelle annet ei ole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Ka Eestis korraldatud uuringu tulemuste põhjal on paljud andekad koolis hoopis probleemseteks lasteks (Leino, 1996). Üheks põhjuseks on kindlasti see, et oma isiksusliku eripära ja tundliku meelelaadi tõttu võivad andekad sageli sattuda kas isolatsiooni või konflikti ümbruskonnaga, sest neile on iseloomulikud raskused kohanemisel keskpärasusega või autoriteetide tingimusteta tunnustamisega. Sageli loovad nad oma isikliku väärtuste süsteemi, mis ei tarvitse kattuda üldiste moraalinõuetega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus jne. Andekate juures on mõnikord täheldatud ka püüdu maskeerida oma
hinnang, mis puudutab või võib puudutada meie vajadusi või väärtusi. Tähelepanu keskendumine emotsionaalsele sündmusele tagab selle äratundmise ja kongnitiivse hinnangu, ning see hinnang määrab omakorda emotsionaalse protsessi edasise kulgemise. 2 Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjutuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektile tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus (toit, valu, solvang, agressioon, vaenlane, isa ämm, piits jne) kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni vastavalt nende inimeste elukogemusele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 215) Afektiivne elamus võib üle kanduda kõigile, mis selles seisundis inimese vaatevälja juhtub.
Tundub justkui, et ükskõik millise võimatuna näiva ülesande ta ette võtab, selle ta saavutab. See on võlujõud, mida sisaldab minapildi muutmise oskus. Iga uut eluetappi iseloomustavad uued rollid ja ülesanded. Iseenda otsimine kestab kogu elu! Minapildi stabiilsus on aluseks noore inimese väljakujunemisele ja eneseteostusele Enda isiksuseomaduste teadlik tundmaõppimine annab inimesele võimaluse elu- ja karjääriplaneerimisel arvestada enda isiksusliku tervikuga Järgnevalt on vastavalt erinevatele eluetappidele märksõnadega kirja pandud olulisemad mõjurid minapildi kujunemisel: Väikelapsel on selleks mäng Lasteaialapsel omandavad olulise koha mängukaaslased Kooli minnes ja algklassides lisandub vastutus oma käitumise eest, kujunevad õppimis- ja tööharjumused Murdeealine otsib vastust küsimusele, mis on armastus Noorukieas otsustatakse elukutsevalik, saadakse esimesed
Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ema ja isa tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega. Lapsed tahavad olla koos oma vanematega, rääkida neile oma muredest ja rõõmudest. Sageli lapsed isegi ei soovi, et vanemad nendega tegeleksid, vaid et nad lihtsalt oleksid nende läheduses. Laste mõtlemine on avatud. Seega on emal ja isal võimalus neile edasi anda seda, mis just nende endi jaoks tähtis on
kogumiks või koosneb ühest ainest. Moraal - hoiakute ja mõtlemisviisi, maailmatajumise ja hindamise süsteem, väljendub inimese tegutsemises (käitumises). Motiiv - ajend, põhjus millegi tegemiseks, aga ka fragment kirjanduses, muusikas või kunstis. Motivatsioon - motiivide kogum, mis ajendab inimest mingil kindlal viisil toimima. Motiveerimine - juba toimunud või kavas oleva tegevuse selgitamine-õigustamine-põhjendamine, ka põhjuste teadvustamine. Tegevuse isiksusliku põhjenduse ja õigustuse kujundamine ja läbielamine, kavatsetava või juba sooritatud teo põhjuste ja eesmärkide seletamine enesele ja teistele. Mudel - annab lihtsustatud kirjelduse nähtusest või protsessist. Teoreetiline mudel aitab struktureerida uuringu tulemusi. Mudelite puhul tuleks ka analüüsida antud mudeli erinevusi teiste mudelitega ning kus mingi mudel paremini sobib või miks mõni mudel ei sobi.
Püüdis kogu inimkonna kultuuri põhjendada psühhoanalüüsiga. Kogu inimkonna ajalugu põhineb Erosel. Instinktide sublimatsioon on liikumapanevaks jõuks, mis sünnitab ka kultuuri. Kultuur on kaitsevahend lõhkuvate instinktide eest. Seletas ühiskonna-ja kultuurinähtusi samuti kui hüsteeria või neuroosi teket. LEVIN, Kurt 19. Sajandi saksa-ameerika psühholoog. Sõnastas väljateooria ja muutis isiksusliku lahenemise katseliselt uuritavaks distsipliiniks. Motivatsiooni mõistetakse kui vektorit, mis on suunatud inimese eluruumi teatud objektidele. Vastasjõudude toimel või põrkumisel barjääridele tekivad konfliktid. JAMES, William - 19. Sajandi USA psühholoog ja filosoof. Mina-pildi teooria: 1. materiaalne mina- keha ja omand 2. sotsiaalne mina- mida teised mõtlevad minust 3. vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused COOLEY, Charles 19
Enesehinnang ja selle mõju käitumisele funktsioonid (kuivõrd adekvaatsed on ,,mina" pilt ja üksikud enesehinnangud ja mis osa on neil isiksuslikus käitumise reguleerimises). (Kon, 1987/1981:36) Kuidas neid küsimusi uuritakse? Palju kasutatakse sellist meetodit nagu vaba enesekirjeldus, kus inimesel palutakse vastata küsimusele ,,Kes ma olen?", vastamisel nimetatud omaduste sagedus ja järjekord annavad tunnistust nende isiksusliku tähtsuse astmest. Kasutatakse ka mitmesuguseid enesehinnangu skaalasid ja indekseid, mille puhul katsealusel palutakse ennast iseloomustada, valides selleks etteantud sõnade komplektist välja sobivad omadussõnad. (Kon, 1987/1981:36-37) Näiteks A. Lipkina andis koolilastele ülesande, paludes katsealusel eelnevalt hinnata, kas ta tuleb selle ülesande lahendamisega toime ja mis hinde peale ta arvab end tööga hakkama saavat
C.Rogers püstitas hüpoteesi, et inimkäitumist stimuleerib ja reguleerib eneseaktualiseerimise püüd, mis kujutab endast igale organismile omast tendentsi arendada oma võimeid enda säilitamiseks ja arendamiseks . ta arva, et iga inimese juhtiv motiiv on maksimaalselt kasutada ja arendada oma loomuse parimaid omadusi. Eneseteostuse valmidus ja elementaarne maailmaga kohanemise oskus on arengule soodsas keskkonnas seega nagunii kindlalt olemas. Eneseteostuse jõud paneb inimese sihipäraselt isiksusliku autonoomia ja loova eneseväljenduse suunas tegutsema. Inimest iseloomustab soov elada mitmekülgset ja rahuldust pakkuvat elu. Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus Rogers rõhutas oma teoorias kogemussfääri, tema sisemina subjektiivsust. Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus,
Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida, Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutataud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond Humanistlik lähenemine käitumist juhib inimese enda maailmatunnetus ja isiksusliku kasvu vajadus Bioloogiline lähenemine käitumine on biokeemiliste protsesside tulemus Kognitiivne lähenemine inimese käitumist saab mõista informatsioonitöötluse terminites Psühholoogia meetodid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Teaduslik tegevus tagab objektiivsuse. (Hea) teooria on süstematiseeritud väidete kogum, seostatav varasemate teooriatega, suhteliselt spetsiifiline, kontrollitav ja ennustav. Põhimõisted:
bioloogilistele teguritele (Panici, Thomas-Maddox, 2000). Suhtlemine leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest Interaktsioonid on mõjutatud mitmete tegurite poolt: isikust tulenevad (nt. minapilt, tõlgendamise stiil), isikuvälised mõjud (nt. teise inimese käitumine), keskkondilikud · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. · Suhtlemine kui sotsiokultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel.
Vabastab meid paljudes argielu ettevõtmistes ja olukordades sisekõhklustest ja valikuraskustest. Ei maksa unustada, et on ka halbi harjumusi (saamatu mängimine jne.). Harjumustes võib peituda ka vääralt omandatud tegutsemisviis (paljud tudengid armastavd loengu sõnasõnalt üles kirjutada). Harjumuste orjuses olek toob kaasa ükskõiksuse ja tuimuse. Kalduvus väljakujunenud harjumuste kogum mingi harrastuse valikul. Kalduvust tuleks vaadelda ennemini isiksusliku kui olukorrast tingitud motivaatorina (pillav koonerdav jne). kalduvuses peegeldub tihti võimekus. Veendumus veendumus on kindel argumenteeritud teadmine millegi esinemisest või mitte esinemisest. Veendumusi iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda
71. Emotsioonide subjektiivsuse teke. Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. Emotsioonide subjektiivsuse teke leidis aset keskajal. Algatajaks oli Rom Harre (emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne). Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjustuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektiline tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni. 72. Emotsioonide olemuse muutumine ajaloos. Emotsioon kui märk. Objektiivsus. Edastada võimalikult objektiivselt. Keskajal hakkab emotsioon subjektiivseks muutuma. Rom Harre: emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne. Valgustusaeg:
Vabastab meid paljudes argielu ettevõtmistes ja olukordades sisekõhklustest ja valikuraskustest. Ei maksa unustada, et on ka halbi harjumusi (saamatu mängimine jne.). Harjumustes võib peituda ka vääralt omandatud tegutsemisviis (paljud tudengid armastavd loengu sõnasõnalt üles kirjutada). Harjumuste orjuses olek toob kaasa ükskõiksuse ja tuimuse. Kalduvus- väljakujunenud harjumuste kogum mingi harrastuse valikul. Kalduvust tuleks vaadelda ennemini isiksusliku kui olukorrast tingitud motivaatorina (pillav koonerdav jne). kalduvuses peegeldub tihti võimekus. Veendumus- veendumus on kindel argumenteeritud teadmine millegi esinemisest või mitte esinemisest. Veendumusi iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda ainuke
ABCD- mudel. A võib näida põhjustavat, kuid tegelikult ei põhjusta C-d. Paljuski põhjustab emotsionaalse tagajärje B. Kui kasutada D-d, siis jõuame positiivse C-ni. REBT sisaldab päris palju kodutöid, mis on mõõdukalt direktiivsed, kognitiivse rõhuasetusega, suunatud distsipliinile ja seetõttu peetakse REBTi tõenäoliselt lühiajalisemaks ja väiksema kohtumiste arvuga teraapiaks. Kliendi-terapeudi suhe: ei peeta sooja suhet kohustuslikuks ja ei arvata, et see oleks isiksusliku muutumise vältimatu tingimus. Rõhutatakse küll aga tingimusteta aktsepteerimist, tihedat koostööd, kuid samal ajal tuues välja ja rõhutades käitumise puudujääke. Terapeut aktsepteerib klienti kui eksivat inimolendit, mitte ei ole hinnanguline kliendi suhtes. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse rollimänge, operantset tingimist, sugestiooni jne. REBTi eesmärk ei ole mitte sümptomeid kõrvaldada, vaid luua suurem kvalitatiivne muutus mõtlemises.
Tegevusvaldkonnana algus kesk- ja Algus 1890-1930 aastatel USAs (eesmärgiks uusaja piiril, mõistena 1844, Saksamaa. tuua kooli kohale puuduvad õpilased, mitte Üldistus: tuntakse pigem saksakeelses proleemidega tegelemine) maailmas Üldistus: tuntakse ingliskeelsetes maailmades Eesmärgipärasus: indiviidi isiksusliku Sotsiaaltöö eelkõige sotsiaalse turvalisuse kasvu ja ühiskonda integreerumise tagaja tagaja (sageli seotud pigem majandusliku poolega). Tegeleb pigem defitsiidiga. Erisus: erinevalt sotsiaaltööst ei ole sotsiaalpedagoogika orienteeritud defitsiidile. Sotsiaalpedagoogika hõlmab kõiki lapsi. Sotsiaalpedagoogika pakub täiendust sotsiaaltööle ja sotsiaaltöö pakub täiendust sotsiaalpedagoogikale.
Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid kõiki on mõjutanud eksistentsialism kui 20 saj kõige mõjukamaid filosoofiavoole. 10. Erikson Tuntuks on saanud eelkõige teooriaga mida nim. Sotsiaalse arengu teooriaks, mis hõlmab emotsionaalse, sotsiaalse kui isiksusliku arengu astemid (kokku 8) . Kõik läbivad need astmed elujooksul. Kirjeldab kõiki läbi kriisi. Kirjeldab 2 mõistega: Mis juhtub, kui seda edukalt ületatakse ja mis siis kui ei ületata. Eriksson väidab, et ühtegi kriisi ei saa täielikult ületada, enam-vähem saab, et liikuda järgmisesse astmesse. Kui mõni kriis saab negatiivse lahenduse. siis paratamatult mõjutab järgmist astet. Väitis, et iskuse areng toimub sünnist surnani. Arenguteooria:
Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid kõiki on mõjutanud eksistentsialism kui 20 saj kõige mõjukamaid filosoofiavoole. 10. Erikson Tuntuks on saanud eelkõige teooriaga mida nim. Sotsiaalse arengu teooriaks, mis hõlmab emotsionaalse, sotsiaalse kui isiksusliku arengu astemid (kokku 8) . Kõik läbivad need astmed elujooksul. Kirjeldab kõiki läbi kriisi. Kirjeldab 2 mõistega: Mis juhtub, kui seda edukalt ületatakse ja mis siis kui ei ületata. Eriksson väidab, et ühtegi kriisi ei saa täielikult ületada, enam-vähem saab, et liikuda järgmisesse astmesse. Kui mõni kriis saab negatiivse lahenduse. siis paratamatult mõjutab järgmist astet. Väitis, et iskuse areng toimub sünnist surnani. Arenguteooria:
Tahtmine on soovist jahedam ja resoluutsem ajejõud ehk motivatsiooni alge. Püüdlus näib sobivat katusmõisteks, mis haarab enda alla niihästi unistustest ja soovidest kui ka huvidest, kalduvustest, ideaalidest, kutsumusest ja hoiakutest kujuneva aktiivsuse. Kalduvus(sklonnostj) Eluviisi mõistega lähedane “kalduvus” iseloomustab kujukalt inimesele omast eelsoodumust ehk väljakujunenud harjumuste kogumit mingi harrastuse, elamistava valikul. Kalduvust tuleks vaadelda ennemini isiksusliku kui olukorrast tingitud motivaatorina. Kalduvuses peegeldub tihti võimekus, kuid samuti püüd oma puudusi kompenseerida. Kalduvusi võib vaadelda ka moraalsest spektist. 2 Harjumus Harjumuse olemuse on kujukalt lahti mõtestanud W.James, kes võrdleb harjumusi hiiglasuure hoorattaga, mille käigus olek hoiab meid kasutoovate tegevuste raugematus rütmis. Harjumuste aluseks olev dünaamiline stereotüüp vabastab meid paljudes argielu
Sotsiaalpedagoogika sotsiaalselt institutsionaliseeritud reaktsioon tüüpilistele psühholoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele, mis tulenevad sotsiaalsest desintegratsioonist. Sotsiaalpedagogika VS kooli sotsiaaltöö H. Tuggeneri järgi: Identsus mõistena üks ja sama Erinevus määratletavad eri alustelt Rõhuerinevus seotud, kuid rõhutavad eri aspekte Lähenemine lähialad, moodustavad praktilise terviku Sotspedag: indiviidi isiksusliku kasvu ja ühiskonda integreerumise tagaja. VS sotstöö eelkõige sotsiaalse turvalisuse tagaja. Erinevalt sotsiaaltööst ei ole sotsiaalpedagoogika orienteeritud defitsiidile. Sotsiaalpedagoogika hõlmab kõiki lapsi. (Lorenz,2008). Sotsiaalpedagoogika pakub täiendust sotsiaaltööle ja sotsiaaltöö pakub täiendust sotsiaalpedagoogikale. (Lorenz,2008). Praktilist tööd reguleerivad: Lapse õiguste konventsioon üldise mõttemaailmana
nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida. (vt lisaks pdf Ramul 1937) Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutatud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond Humanistlik lähenemine käitumist juhib inimese enda maailmatunnetus ja isiksusliku kasvu vajadus Bioloogiline lähenemine käitumine on biokeemiliste protsesside tulemus Kognitiivne lähenemine inimese käitumist saab mõista informatsioonitöötluse terminites (Lisaks: psühholoogia erinevate harude ja psühholoogia seoste kohta teiste teadusharudega BachmannT., Maruste, R. (2003) ,,Psühholoogia alused" lk. 23-25) Psühholoogia meetodid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo)
Mõjutades üksteist vastastikku, vajadused võimendavad või tugevdavad üksteist, tekitavad vastuolusid, mille tulemuseks võib saada moraalitu või isegi kuritegelik käitumine. Üksikud teod, seda enam aga inimese käitumine tervikuna, sealhulgas kuritegelik, on suunatud enamasti mitte ühe, vaid mitme ajendiga, mis on omavahel keerulistes hierarhilistes suhetes. Nende hulgas on olemas juhtivad, mis stimuleerivad käitumist, annavad sellele isiksusliku mõtte. Nii ei ole enamikul juhtudel varguste aluseks ainult kasuahnuse ajendid, vaid ka isiksuse 66 . (2007). . [http://www.bestreferat.ru/referat-85223.html]. 16. Märts 2009 a. 67 KrS, § 289. 68 Sealsamas, § 199. 69 Sealsamas, § 200. 70 Sealsamas, § 209. 30 enesekehtestamise ajendid prestiizse (referentse) grupi silmis. Peale selle, uuringutega on
vallandava jõu mõjul. 2. Isiksusest lähtuvad teooriad. 2.1. FREUD-i psühhoanaluutiline motivatsioonimudel lähtub instinktiivsetest tungidest ( seksuaal- voi surmatung), mis otsivad pingelahendust otseses voi kaudses vormis. Motivatsioon on oma olemuseslt konfliktne: alalteadlikud tungid juhinduvad naudinguprintsiibist. Satuvad vastuollu teadvusliku kontrolliga, mis lähtub reaalsuse printsiibist. 2.2. K.Lewin. sõnastas väljateooria ja muutis isiksusliku lahenemise katseliselt uuritavaks distsipliiniks. Motivatsiooni mõistetakse kui vektorit, mis on suunatud inimese eluruumi teatud objektidele. VASTASJÕUDUDE TOIMEL VÕI PÕRKUMISEL BARJÄÄRIDELE TEKIVAD KONFLIKTID. 2.3. Humanistliku psühholoogia traditsioon. A.Maslow humanistlik motiivide teooria. Selle kohaselt kujutavad motiivid endast allutatud süsteemi: rahuldatud madalamate motiivide najal kujunevad välja kõrgema taseme motiivid. 4. Aktivatsiooniteooriad.
Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. LISA Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutataud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond Humanistlik lähenemine käitumist juhib inimese enda maailmatunnetus ja isiksusliku kasvu vajadus Bioloogiline lähenemine käitumine on biokeemiliste protsesside tulemus Kognitiivne lähenemine inimese käitumist saab mõista informatsioonitöötluse terminites TEEMA 5- VAJADUSED JA MOTIIVID TEEMA 6- AISTINGUD Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING
Negatiivseid tundmusi on inimeses rohkem kui positiivseid, sest signaalid ,,ohtlik" ja ,,ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad. 39 Emotsioonid tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. On isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Tundmuslik toon emotsionaalne reaktsioon: teatud värvid, hääled, lõhnad, vormid, esemed, isikud, tegevused jne. on meeldivad, teised ebameeldivad. Enamasti on tundmuslik toon varaema kogemuse jälg. Idiosünkraasia haiglane vastikustunne mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei mõju või on isegi meeldivad. (nt sameti puudutamine, klaasi kriipimine, hammaste krigisemine, küünte viilimine). Äärmuslikult areneb selline tendents
annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõus või vastupidi, võtab selle ära. Negatiivseid tundmusi on inimeses rohkem kui positiivseid, sest signaalid ,,ohtlik" ja ,,ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad. Emotsioonid tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. On isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Tundmuslik toon emotsionaalne reaktsioon: teatud värvid, hääled, lõhnad, vormid, esemed, isikud, tegevused jne. on meeldivad, teised ebameeldivad. Enamasti on tundmuslik toon varaema kogemuse jälg. Idiosünkraasia haiglane vastikustunne mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei 28 mõju või on isegi meeldivad. (nt sameti puudutamine, klaasi kriipimine, hammaste
VI PEATÜKK. KONFLIKT. · K on vastastikuse sõltuvuse (VS) nähtus, ilma VS-ita poleks K-d · K põhjused on v erinevad: vastandlikud huvid, emotsionaalne sobimatus jne enamasti on tegu asiste ja emotsionaalsete tegurite põiminguga. · K on läbirääkimiste (LR) ajend, aga sageli ka kaasnähtus või tulem · LR-is osalemine eeldab K olemuse mõistmist · K on vastuolude teravnemise piirijuhtum · Ettevõtluses tehakse vahet väärtus, eesmärgi-, vahendi- ja isiksusliku K vahel · Juhtub nii, et inimesed teavad olevat tülis nt vahendite pärast, tegelikult aga on initsieeritud ebasümpaatiast · K olemuse tajuga seotud (nt vastalise kuju loomine) kujundab paljuski selle keskmes toimimist · K keskseks jooneks on tunne, et vastaspool häirib mind oma eesmärgi saavutamisel (järelikult väärib kõrvaldamist v karistamist) · Vastaspool võib paraku minust sama mõelda · K häirib oluliselt koostöövalmidust
1. On olemas ühine missioon ja eesmärgid, mille on teadvustanud kõik töötajad ning mis on kõigi jaoks motiveeriv eesmärkide ja väärtuste komplekt. 2. Ettevõttesisene meeskonnatöö, mis omab toimivat juhtimist ja sünergiat. 3. Töötajate tegevuse ja käitumise aluseks on iga üksikisiku uskumuste ning väärtuste süsteem, mida muutes on võimalik sisse viia muutusi ettevõtte igal tasandil. 4. Iga töötaja pühendumine, ühildumine ettevõtte imagoga. Isiksusliku arengu ja oskuste täiendamissoov. 5. Süsteemne mõtlemine nii üksikisiku kui ettevõtte tasandil. (P.Senge) Laine Simson, Ph.D 27 Personalijuhtimine 2013 Eelnevate veendumuste, väärtushinnangute ja arusaamade mõju Õppija tegevuse aluseks on arusaamad, mis mõjutavad õppija käitumist, suhtumist õppimisse ning kokkuvõttes mõjutavad õpitulemusi. Arusaamade mõjus indiviidile eristatakse kolme tasandit:
lahendamisele. Probleemi tekkimise ja püsimisega ei tegeleta. Eestis näiteks : Lahenduskeskne lühiteraapia 6.Süsteemne teraapia - teraapiad, mis keskenduvad indiviidi kõrval ka teda ümbritsevale süsteemile - perekonnale, abikaasale, kolleegidele vms. Eestis näiteks : Süsteemne pereteraapia Lisaks on teraapiakoolkondi, mis kasutavad erinevaid, kohati vaieldavaid meetodeid inimesega töötamises ning mida vahel nimetatakse isiksusliku arengu teraapiateks, kuna neil ei ole näidatud mõju psüühikahäirete kulule: Psühhodraama - võimaldab traumeerivaid situatsioone uuesti läbi mängida, näha enda käitumist kõrvalt. Psühhoanalüüs Peale selle kasutavad psühhoteraapia nimetust paljud praktikud, kelle meetodid pole mitte ainult kasutud, vaid võivad osutuda ka ohtlikuks, nagu taassünniteraapia. Need teraapiad balansseerivad
Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad - ema ja isa - tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega. Lapsed tahavad olla koos oma vanematega, rääkida neile oma muredest ja rõõmudest. Sageli lapsed isegi ei soovi, et vanemad nendega tegeleksid, vaid et nad lihtsalt oleksid nende läheduses. Laste mõtlemine on avatud. Seega on emal ja isal võimalus neile edasi anda seda, mis just nende endi jaoks tähtis on
Mõistes "personal" väljendub isiksuslik lähenemisviis inimesele organisatsioonis. Inimene on organisatsiooni jaoks väärtuslik. Kaasajal on personal organisatsiooni oluliseim ressurss ja kapital ning organisatsiooni missiooni, visiooni, eesmärkide, tulemuste kavandamise ja saavutamise põhitegur, seda küll teatud kindlatel tingimustel. Personal toimib organisatsiooni ressursina sel juhul, kui on loodud tingimused inimeste isiksusliku potentsiaali avaldumiseks ja väljendumiseks, selle taastumiseks ja vajalikuks muutumiseks ehk arenguks. 1 Kapitalina toimib personal vaid juhul, kui ta on õigesti väärtustatud ning loob lisaväärtust. Kui aga mingi osa personalist ei suuda enam lisaväärtust luua, siis ei saa seda enam kapitalina käsitleda, ning organisatsiooni jaoks muutub siis personal väärtusetuks.
annaabi.ee 
