Благодаря
прочтению kursuse
kohustusliku трёх
книг, можно сделать общее kokkuvõte
и выделить для себя наиболее важные
моменты, mis
võib kasutada ka terviseteemade õpetamisel.
Öeldakse,
et teater algab garderoobist, sama moodi iga koolitus algab
ettevalmistusest!
Ükski
koolitus ei alga koolitamisega ehk õppeprotsessiga. Ka algaja koolitaja teab, et igasuguse õppe läbiviimine vajab tõhusat
eeltööd (Lõhmus,
Jalak, Jõgi, Karu, Visnapuu, Meier , Mölder, Harjo, Lukka-Jegikjan,
Abiline, Šved, Liiva & Märja, 2011, 13.)
Koolitamine
on inimese (isiksusliku, tööalase vm) arengu toetamisele suunatud,
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Õppijakesksed meetodid on rühmatööd (ajurünnak, seminar, arutelu, dispuut, paneel jt) ja individuaaltööd (analüüs, mõttekaart jt). Tegelikult on ka õpe- tajakesksete meetodite fookuses õppija õppimine, lihtsalt õpetajal on neis aktiivsem roll. Õppemeetodite valikul tuleb lisaks arvesse võtta nii olemasolevaid ressursse kui ka õpetaja enda oskusi ja stiili. Veel tuleb arvestada õppijate kogemusi ning seda, et iga õppija omandab õpitavat omal moel. Ükski meetod ei sobi kõigile õppijatele, igaüks õpib erineval viisil. Õpistiil lähtub näiteks tajutüübist: Visuaalne õppija omandab õpitava kõige paremini, kui info on esitatud visuaalselt. Kinesteetiline õppija omandab õpitava kõige paremini füüsilise, sh käelise tegevuse abil. Auditiivne õppija omandab õpitava kõige paremini infot kuulates. Kasutada tuleks erinevaid meetodeid, mis toetaks kõikide õppijate õpistiile.
Enamasti on erinevad õppemeetodid omavahel läbi põimunud (integreeritud). Kuna õppemeetodeid on väga palju, valisin ma välja vaid väikese osa neist. Valikul lähtusin põhiliselt kolmest põhjusest: 1) kasutan ise meetodeid oma töös koolis, 2) ülikoolis on meetodeid õppejõudude meie kursusel kasutatud, 3) lihtsalt tundusid huvitavamad. Õppemeetodid 1. Loeng. Loeng on kõige enam levinud õppemeetod täiskasvanukoolituses. Loeng kui õppematerjali esitamise meetod annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on hõlpsasti kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega ning kergesti kohandatav ajapiirangutele ja teistele nõuetele (Krull, 2000). Loeng on teema süsteemne esitus, mis annab kuulajale ette loogilise struktuuri. Loeng sisaldab algallikate ülevaadet, nende kriitilise käsitkuse ja seonduvad kõrvalkäsitlused. Loeng loob raamiatiku iseseisvaks tööks. 1.2 Köitev loeng
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
süsteemne ülevaade erinevatest huvigruppidest ja saab eraldi välja tuua iga mikro- keskkonna huvigrupi konkreetsed huvid. Makrokeskkonna puhul on huvigruppe konkreetseks analüüsiks üldjuhul liiga palju ja makrokeskkonna analüüsil piirdutakse üldjuhul üldisemate arengutrendide välja toomisega (näit. elanikkonna vananemine, info- tehnoloogia arengu mõju klientide ostukäitumisele, keskkonnakaitsealaste seaduste karmistumine jne.). Organisatsiooni keskkonna analüüsi tüüpilisim meetod on SWOT- analüüs (vt. lisa 1 tüüpprobleemide kohta), mille nimetus tuleneb inglise keelest: Tugevused (Strengths), Nõrkused (Weaknesses), Võimalused (Opportunities), Ohud (Threats). Sise- ja mikrokeskkonna huvigruppide ootustest ja huvidest organisatsiooni suhtes annab ülevaate tabel 1. Sama moodi nagu juht ja spetsialist on erinevad karjäärivalikud ning ametid, siis erinevad omavahel ka ettevõtjad ja juhid. Juht ja ettevõtja võivad, kuid ei pruugi olla sama isik
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid