Maa- ja haridusreformid Tallinna Konstantin A H Tammsaare, Eduard ,,Teataja" Majanduse edendamine. Baltisakaslaste radikaalid Päts Virgo. Tallinna keskkiht ja kõrvale tõrjumine. Põhja-Eesti taluperemehed Sotsiaal- Peeter Speek Tudengid ja ,,Uudised" Isevalitsusliku riigikorra asendamine demokraadid gümnaasiumiõpilased demokraatliku vabariigiga. Vähemusrahvuste õiguste respekteerimine.
rõhuda ühisele keelele ja kultuurile Hakati hindama oma rahvuse kultuuri tootjaid Tähtsaks muutus rahvusliku ajaloo avastamine Venemaa 19. sajandil 1801. Aastal tuli troonipöördega võimule Aleksander I Valitsusaja lõpupoole muutus Aleksander I üha konservatiivsemaks ja kontrollivamaks Nikolai I võimuperiood kujunes autokraatseks Aleksander II-lt oodati reforme ja riigi kriisist välja toomist, seda ta ka tegi Aleksander III pööras tähelepanu isevalitsusliku korra tugevdamisele ja reformide tagajärgede korrigeerimisele Aleksander II Lõpetas ebapopulaarse sõja, vabastas poliitvangid ja leevendas tsensuuri 1861. aasta talureformiga kaotati pärisorjus Seisuslikud vahed vähenesid Majanduselu elavnes Kehtestati senisest ulatuslikum sõnavabadus Aja jooksul aga muutus keiser alalhoidlikumaks Ülestõus Poolas, rahulolematus aadlike ja haritlaskonna seas Sergei Witte Oli Venemaa majandusminister, hiljem ka peaminister
P.STOLÕPINI REFORM: *agraarreform. *Eesmärk vene maaelu ümberkorraldamine, et tekiks iseseisvad talud, talupoja õigus maa eraomandiks kinnistada EESTI ÜH-LIIKUMISED: tartu liberaalid:(J.Tõnisson)Eesmärgid,Huvid:esikohal rahvusaated tallinna radikaalid(K.Päts)Eesmärgid,huvid:majanduse edendamine, baltisakslased majandusest,poliitikast kõrvale tõrjuda,loodi liit Vene demokraatidega sotsiaaldemokraatia(P.Speek,E.Vilde,M.Martne jt) ajaleht ,,UUDISED" , propageerisid isevalitsusliku korra asendamist demokraatliku vabariigiga,vähemusrahvaste õiguste respekteerimine KOOSOLEK TARTUS:27.11.1905 kohal u.800 saadikut kelle vahel puudus üxmeel. J.Tõnissoni pooldajad kogunesid Bürgermusse seltsi saali,nad nõudsid eesti alade ühendamist ühtlaseks kubermanguks,baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. J.Teemanti pooldajad kogunesid ülikooli saali. Nõuti valitsuse korralduste boikoteerimist,
Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel · Venestamine Erakondade tulevikunägemused Eestist a) "Uudiste" ringkonnad b)"Teataja" ringkonnad Vene isevalitsusliku korra Eesmärk parandada eestlaste asendamine demokraatliku majanduslikku ja poliitilist vabariigiga, kus kehtiksid kõik olukorda, suruda baltisakslased kodanikuõigused. Nõuti ka välja nii majandusest kui ka väikerahvaste õiguste arvestamist. poliitikast. Liidus vene Toetajaskonnaks oli intelligents ja demokraatidega tuleb reformida töölisklass Vene tsaaririiki.Tugineti Põhja-
· 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel · Venestamine Erakondade tulevikunägemused Eestist a) "Uudiste" ringkonnad Vene b)"Teataja" ringkonnad isevalitsusliku korra asendamine Eesmärk parandada eestlaste demokraatliku vabariigiga, kus majanduslikku ja poliitilist kehtiksid kõik kodanikuõigused. olukorda, suruda baltisakslased Nõuti ka väikerahvaste õiguste välja nii majandusest kui ka arvestamist. Toetajaskonnaks oli poliitikast. Liidus vene intelligents ja töölisklass demokraatidega tuleb reformida Vene tsaaririiki.Tugineti Põhja-
trükitud 1978 aastal). "Aadliperioodi kõige väljapaistvamad tegelased olid dekabristid ja Herzen," kirjutab V. I. Lenin. Kõige täielikumal kujul väljendusid dekabristide vaated ja programmid reas Pestelli ja Turgenevi poliitilistes ja majandusalastes teostes. Pestelli poliitilised ja majanduslikud vaated kujunesid järk- järgult - ühelt poolt Smithi ja Sismondi kodanlike ideede mõjul ta teiselt poolt vajadusest teha neis olulisi parandusi seoses isevalitsusliku Venemaa eriliste tingimustega. Selles suhtes on eriti iseloomulik P. I. Pestillile (1793-1826) omistatud majandusteadusliku teose "Poliitilise ökonoomia praktilised alused" võrdlemine Pestelli viimase teosega "Vene õigus". "Praktilistes alustes" tunnistas Pestell kolme klassi olemasolu: maaomanikud, farmerid-kapitalistid ning töölised- põlluharijad. Ta propageeris suurpõllumajandust, mis on rajatud kapitali mahutamisele. Pärisorjuslikul Venemaal ei võinud see olla teostatav
pärisorjuse Venemaal, vabastas talupojad, tegi uued reformid: seisuslikud vahed vähenesid majanduselu elavnes kultuurielu elavnes ühiskond "vabanes vaimselt" AleksanderIII 1881-1894; muutis Venemaa sisepoliitilist olukorda, valitsemise põhisihiks oli: mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. NikolaiII 1894-1917; jätkas üldjoontes oma isa poliitikat, ei kavandanud reforme ja ümberkorraldusi, 1905.aastal toimus Venemaa revolutsioon, 1905. aasta 17. oktoobril ilmus
,,Professor Martensi ärasõit" (1984,pälvis J.Smuuli nimelise preemia, palju tõlgitud) Ajaliseks raamiks üks päev, venemaa välisministeeriumi nõunik Martens sõidab Pärnust pealinna, Valga jaamaperroonil tabab teda surm. (sellest ka pealkirja mitmetähenduslikkus). Sünni poolest eestlane,satub Peterburi vaestekooli, töötab end üles edukaks diplomaadiks, temast saab rahvusvaheline kuulsus, aga seisuse pärast on karjääri lagi ette määratud, isevalitsusliku venemaa teenimine diplomaadina toob esile eetilised probleemid. Amet eeldab kompromissi, mitte tõe väljaütlemist, muidu ei vajaks teda diplomaadina mitte keegi. Raamatu keskel tehakse tema elust nagu kokkuvõte: saavutab laia tunnustuse, on Nobeli rahupreemia laureaat. Teose lõpupoole tuleb pettumuste periood, enesetapu üritamine. Mängurõõmu asendab väsimus, alateadvuslik rahulolematus, eneseõigustus. Võrdleb end kelneriga, kes tahab meeldida
Eestlased saavutasid linnades kindla arvulise ülekaalu.Raudteede ehitamine suurendas välis- ja transiitkaubanduse mahte .Arenes sisekaubandus . Poliitiline areng -Seisuslik jagunemine-aadlikud, töölisklass, konservatistid, liberaalid, reveolutsionäärid.Poliitilised ringkonnad -Mõõdukad-J. Tõnisson,Rahvusliku eneseteadvuse arendamine, Radikaalid-Konstantin Päts, Väärtustasid majanduslikku ja poliitilist võitlust, Sots.demokraadid-Peeter Speek, Pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga-1905.rev.põhjused-Puudusid peamised kodanikuõigused ja demokraatia., Tööliste halvad elutingimused ,Venemaa poliitiline süsteem oli iganenud- valitses absolutistlik monarhia (isevalitsus).Peamised sündmused- Toimusid tööliste streigid kogu Eestis,Peeti isevalitsuse vastaseid demonstratsioone, Üliõpilased katkestasid 1905 Tartu ülikoolis sisuliselt kogu aastaks õppetöö ja osalesid revolutsioonilises liikumises,rahvaasemike koosolek,
arendamine nii venestumise kui saksastumise vastu Venemaal parlamentaarne monarhia http://uuseesti.ee/wpcontent/uploads/2010/01/JaanTonisson.jpg 1901 Tallinnas "Teataja" Konstantin Päts (18741956) majanduslik ja poliitiline võitlus liit vene demokraatidega 1904 linnavolikogu valimistel võitis veneeesti valimisblokk http://www.hot.ee/lvpfoorum/pats.jpg Sotsiaaldemokraadid 1903 "Uudised" isevalitsusliku riigikorra asendamine demokraatliku vabariigiga liit vene sotsialistidega 20. sajandi algul tekib ühiskonnas kriis: valitses piiramatu isevalitseja puudusid kodanikuõigused teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukamate ja vaeste vahel 19041905 ebaõnnestunud sõda Jaapaniga http://2.bp.blogspot.com/_YYMeAu4i7gA/TDgUgZdqG9I/AAAAAAAAIAQ/dbxF1AUjkJ4/s1600/russojapanesewar1904rarepicturesimagesphotoshistory016.jpg
Viinavabrikud maakohtades Militaartehnika Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: *eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel *peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks *sotsiaalsed erinevused *vene keisri piiramatu võim *konfliktid baltisakslastega Tagajärg: *loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust *ajakirjandust tsenseeriti
Viinavabrikud à maakohtades Militaartehnika à Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine 10. 1905. a. rev. põhjused: eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks sotsiaalsed erinevused vene keisri piiramatu võim konfliktid baltisakslastega Tagajärg: loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust ajakirjandust tsenseeriti
edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist(kommunism) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolsevikud, kommunistid) ja vähemlased(mensevikud). 2)1905 aasta revolutsioon Põhjused · Vene keisri piiramatu valitsemisõigus · Isevalitsuslik monarhia
edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist(kommunism) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolsevikud, kommunistid) ja vähemlased(mensevikud). 2)1905 aasta revolutsioon Põhjused · Vene keisri piiramatu valitsemisõigus · Isevalitsuslik monarhia
jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reiman jt.) keskus oli Tartu ja peahäälekandja ,,Postimees". Mõõdukad pooldasid isevalitsusliku korra ümberkujundamist parlamentaarseks monarhiaks. Nad tegid panuse reformidele ega pooldanud vägivalda. Tallinnas tekkis sotsialistidega seotud radikaalne rühmitus, mille eesotsas olid Konstantin Päts (1874-1956), Jaan Teemant jt. Selle rühmituse häälekandja oli ,,Teataja" (1901-1905). Radikaalid pooldasid demokraatlikku vabariiki ja mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. Rahvuslike aadete kõrval pöörasid nad enam tähelepanu majandus- ja sotsiaalküsimustele ning rõhutasid
Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Saksamaa jäi ilma 1/8 oma aladest. Pidi vähendama sõjaväge 100000le mehele, keelati omada lennuväge ja allveelaevu ning maksta reparatasioone. 8. Revolutsioonid Venemaal: veebruarirev ja oktoobrirev. Mõlema puhul vaja teada miks puhkes/toimus ja mis selle tagajärjel muutus. – Veebruarirevolutsiooni põhjused: isevalitsusliku riigikorra kriis ja keisrivõimu autoriteedi langus, sõjaline lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas ning ebaedu Is maailmasõjas, majanduslik kaos, maaküsimuse lahendamatuss (maa ikka mõisnikel), Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse. Tulemus: Nikolai II astus tagasi, Ajutine Valitsus sai võimule. Oktoobrirevolutsioon: Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud nii madalale, et mis tahes
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik)
parandamine.Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalisi reforme. Sotsiaaldemokraadid- Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea kõigis suuremates Eesti linnades. Erakondlik tegevus oli Venemaal keelatud, tegutseti põrandaaluselt. 1903. sotsiaalse suunitlusega ajaleht ,,Uudised". Lehe üks asutaja ja toimetaja: Peeter Speek. Tema kõrval tegutsesid veel Eduard Vilde, Mihkel Martna, Aleksander Kesküla jt. Need ringkonnad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Põhjustas protestiavaldusi kogu Venemaal. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist uulitsatelt. 17. oktoobri manifest, milles Koljan lubas anda Venemaale
Sotsiaaldemokraatia Tekkisid VSDTP ringid kõigis suuremates Eesti linnades. Kuna erakondlik tegevus oli keelatud, siis töötati illegaalselt, pidades salakoosolekuid ja levitades keelatut kirjandust. Selle liikumisega sidusid end tudengid ja gümnaasiumi õpilased. Esialgu kuulusid sotsialistid ülevenemaalisse parteisse, kuid 1903 ilmus ajaleht Uudised, üks asutaja oli kooliõpetaja Peeter Speek+inimesed. Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslike soovidele. 2) 1905. aasta revolutsioon, pooled, põhjused, käik, tagajärg? Ajend: Verine Pühapäev(9.jan). Teated Peterburist aktiviseerisid Tallinna töölisi: miitingud, kokkupõrked politseiga, igapäevased streigid, maal hävitati mõisavara. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks oli palvekirjade esitamine
Sotsiaaldemokraatia Tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid suurematesse Eesti linnadesse. Töötati illegaalselt: pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirjandust. See paelus eriti noori, mistõttu selle liikumisega sidusid end tudengid ja gümnaasiumiõpilased. 1903. hakati Tartus välja andma ajalehte Uudised, asutaja Peeter Speek. Tema kõrval tegutsesid Mihkel Martna, Eduard Vilde, Gottlieb Ast, Aleksander Kesküla jt. Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. Revolutsioon Nikolai II Romanov Põhjused: vastuolud linnas ning maal, puudusid kodanikuõigused, maapuudus talupoegade seas, isevalitsus põhiseadus puudub Ajend: Verine Pühapäev 09.01 rahumeelne demonstratsiooni tulistamine Peterburis ; Vene- Jaapani sõda Tegevused, vormid:
20.saj algusaastail tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid pea kõigis suuremates Eesti linnades. Sotsialistid töötasid illegaalselt, pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust. Sotsialistliku liikumisega sidus end hulk tudengeid ja gümnaasiumiõpilasi. 1903.a hakkas ilmuma ajaleht Uudised. Austaja ja toimetaja oli üheks sellel Peeter Speek, kelle kõrval töötasid veel Mihkel Martna, Eduard Vilde, Gottlieb Ast, Aleksander Keskküla. Nad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ja vähemusrahvaste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. Eesti elanikel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused. 1904-1905.a toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes häbistava lüüasaamisega Venemaa jaoks, paljastades impeeriumi nõrkuse ja õõnestades valitsuse autoriteeti. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest.
revolutsioonilisi töölisi ning Tartusse mässumeelseid üliõpilasi. 20. Sajandi algusaastail tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid suuremates Eesti linnades. Tegutseti illegaalselt, peeti salakoosolekuid ja levitati keelatud lehti ja kirjandust. 1903. aastal algas eesti rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng Tartus ilmus ajaleht ,,Uudised", asutajaks Peeter Speek. Kaastööd tegid paljud vaimuinimesed. ,,Uudiste" ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga, kus kehtisid kodanikuvabadused. Nõuti vähemusrahvuslaste õiguste respekteerimist. Pooldajaid tuli noorte, intelligentsi ja tööliste hulgast. Kriis ühiskonnas. Rahvale oli jäetud otsustamisõigus vaid valdade tasandil. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Eestlased pidasid nende kehtestamist hädavajalikuks. Vastuolud olid maal, kus baltisaksa ülemvõim oli jäänud murdmata
5) Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. 6) Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 7) I maailmasõja alguses kaotas Saksamaa oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 8) Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. I maailmasõja mõju Venemaale. Veebruarirevolutsioon. Oktoobripööre. Enamlaste tegevus Venemaal ja Eestis 1917-1918. I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Riigi jätkuv osalemine sõjas ja enamlaste Ajutist Valitsust õõnestav tegevus viisid enamlaste võimuhaaramisele 1917.a. oktoobris (Oktoobrirevolutsioon). Enamlaste poliitikast tingitud sisesegadused ja Saksamaa edukas pealetung 1918.a. alguses viis riigi jätkuva nõrgenemise ja lagunemiseni. Vene impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
1904. aasta Tallinna linnavolikoguvalimistel tõrjuti sakslased linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Sotsiaaldemokraatia 20. sajandi algul tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid (illegaalsed). Peeti salakoosolekuid ja levitati keelatud kirjandust, osalesid tudengid, gümnaasiumiõpilased. Uudised (1903), Tartus, Peeter Speek. Mihkel Martna, Eduard Vilde, Gottlieb Ast, Aleksander Keskküla jt. Propageeriti isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga. Propageeriti vähemusrahvaste õiguste respekteerimist. Propageeriti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. Kriis Võim oli Vene keisri määratud ametnike käes. Ametnikud olid venemeelsed, käsukuulekad, omakaspüüdlikud, ükskõiksed. Erimeelsused linnas kodanluse ja lihttöölise vahel. Erimeelsused maal baltisaksa mõisnike ja eesti talupoegadd'e vahel. Konfliktid maal maatameeste ja suurtalunike vahel.
Tallinna vaade Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andsid tooni rahvuslus ja sotsialism. Rahvusliku liikumise sees eristus 20. sajandi algul üha selgemini mõõdukas ja radikaalne tiib. Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (18611917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks -- konstitutsiooniliseks monarhiaks -- ning kodanikuõiguste ja -vabaduste sisseseadmist Venemaal Lääne-Euroopa eeskujul. Mõõdukate ideoloogid tegid panuse liberaalsetele reformidele ja poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes, et otsene vastuhakk Vene riigivõimule võib kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva.
Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks Venemaaga seonduv). · Venemaa- I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Riigi jätkuv osalemine sõjas ja enamlaste Ajutist Valitsust õõnestav tegevus viisid enamlaste võimuhaaramisele 1917.a. oktoobris. Enamlaste poliitikast tingitud sisesegadused ja Saksamaa edukas pealetung 1918.a. alguses viis riigi jätkuva nõrgenemise ja lagunemiseni. Vene impeeriumist eraldusid: Soome Eesti
-- 1)Pärisorjus kehtis 2) Üldine kirjaoskamatus 3) Kiriku suuur mõju igapäevaelus 4) Usuline taga kirsamine 5) Puudus sõnavabadus. 6) Tööstus oli alaareneneud -- Ta kaotas päris orjuse, talupojad võisid endale kinnisvara omada, tegeleda käsitöö või kaubandusega. Seisuste vahed vähenesid. Ühiskond ``vabanes vaimselt``, majandus ekavnes ja kultuuri elu elavnes. -- Tema põhisihiks oli et mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiratmist. Ta hakkas looma lähikonda, vene inimestes, liberaalsete vaatedega ministrid vallandati. Ta tugevdas aadkike positsooni ühiskonnas. Vastu reformid pidurdasid Venemaa arengut. TEEMA NR. 11 -- Tollal oli Eesti jagatud kaheks kubermanguks. Kummaskis kubermangus kehtisid omad seadused, kohtu ja koolisüsteem. Eestis ol 9 maakonda(Tartumaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa; võrumaa.) Maakonna jagunesid kihelkondadeks
revolutsiooni. NÕUDMISED. 16. Veebruaril avaldas ajaleht ,,Uudised" poliitilise programmi, kus peeti vajalikuks ülemaalise rahvaesindusorgani valimist, meestele ja naistele võrdse valimisõiguse andmist, ulatuslikku autonoomiat mittevene piirkondadele. Tartu ,,Postimees" rõhutas samuti üldise valimisõiguse sisseviimist, ent manitses samal ajal rahvast vägivallast hoiduma. Küllalt ettevaatlikult hakati Tallinnas kevadiste-suviste streikide käigus väljendama isevalitsusliku riigikorra muutmise mõtet. ÜLESTÕUS. 13. Okt algas Moskvas streik, millega ühines päev hiljem ka Eesti, nõuti Asutava Kogu kokkukutsumist ning mitmete vabaduste saamist. 17.okt 1905 ilmus Peterburis tsaari manifest, millega anti rahvale kodanliku vabaduse ja kõikumata alused tõelise isikupuutumatuse, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute- ja ühingute-vabaduse alusel. Novembris asutas J. Tõnisson ametlikult esimese legaalse eesti poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna
J2rgmise viie aasta v2ltel pidid iga-aastase maksud 1 miljardilt kuldmargalt j2rkj2rgult kasvama 1929 aastaks 2,5le miljardile ja j22ma. Yldsumma j2i fikseerimata, aga anti m6ist, et maksmine v6ib kesta pikka aega. Saksamaale anti majanduse tugevdamiseks laene. Milline oli poliitiline kaart pärast I ms? Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku Euroopa aladest. Venemaa- I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine. Enamlaste poliitikast tingitud sisesegadused ja Saksamaa edukas pealetung 1918.a. alguses viis riigi jätkuva nõrgenemise ja lagunemiseni. Vene impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Kõigi viie Venemaast eraldunud riigi puhul tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (näiteks Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik). Austria- Ungari: oli sõjaliselt nõrk kogu I maailmasõja jooksul. Riigis domineerisid
töötasid sotsialistid illegaalselt, pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirjandust) IDEED Eestlaste rahvusliku Ei eitanud Eesti ühiskonna Propageerisid isevalitsusliku eneseteadvuse edendamine, sotsiaalset lõhestatust ning riigikorra asendamist astudes jõuliselt välja nii nõustus sotsialistidega selles demokraatliku vabariigiga ning venestamise kui osas, mis puudutas nõudsid vähemusrahvuste saksastamise vastu klassivõitluse paratamatust õiguste respekteerimist ja
rajamist Läänemerele (www.rusistica.eu). 1.1 Dünastia Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses Venemaal aastail 1613–1917. Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi valitsejate dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini. Pilt 1: Romanovite dünastia vapp. Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal (Beazley 2002:252). Juba 16. sajandil tekitas isevalitsusliku riigikorra kujunemine Venemaal konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel. Mitmed juhtivad vaimulikud langesid Ivan IV repressioonide ohvriks. 4 Tsaarivõimu ja õigeusu kiriku vastuolud kerkisid uuesti päevakorda pärast nn segaduste aja lõppu ning Maakogu otsust valida Vene troonile Mihhail Romanov`i (1613) (www.rusistica.eu). 1.2 Lapsepõlv
Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare, E. Virgo, J.V. Veski jt) Sotsiaaldemokraadid: Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt) Vaated: * propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga * nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eesti rahvuslikele soovidele Ajaleht: Uudised Toetajad: peamiselt noored (tudengid) Ajalehtede tähtsus 20. saj. alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed mõjutasid inimesi nende vaateid ja nägemusi väga suuresti. Ajalehed olid peamisteks poliitiliste vaadete väljendamise teeks. 20. sajandil mitmekesistus eesti ajakirjandus oluliselt, mis
Radikaalid Tallinnas · Konstantin Päts majandusliku poole esindaja · Põhilised ideed: Eesmärgiks majandusliku olukorra parandamine, koostöö venelastega ja baltisakslaste väljatõrjumise poolt · Ajaleht: Teataja leiti, et tuleks sekkuda ka suurde poliitikasse · Toetajad: Eesti haritlased, nt Tammsaare ja Põhja-Eesti talupojad Sotsiaaldemokraadid tööliste huvide kaitsjad · Esindajad: Speek, Martna, Vilde · Peamised nõudmised: Isevalitsusliku korra asendamine demokraatliku vabariigiga; vähemusrahvuste õiguste austamine; sooviti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele · Ajaleht: Uudised 16. 1905.a. revolutsioon Eestis. Eesti peale revolutsiooni 1) revolutsiooni poliitilised, majanduslikud ja rahvuslikud põhjused Poliitilised: · Puudusid kodanikuõigused (sõna-, trüki-, usuvabadus) · Absoluutne monarhia · Võim vene ametnike käes Majanduslikud:
-Sotsiaaldemokraadid tegutsesid illegaalselt, pidades põrandaaluseid salakoosolekuid ning levitades keelatud lendlehti ja kirjandust. -Esialgu kuulusid eesti sotsialistid internatsionaalsel alusel tegutsevasse VSDTP-sse. -1903.a.algas aga eesti rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng-Tartus alustas ilmumist ajaleht ''Uudised''. -Lehe üheks toimetajaks ja asutajaks oli Peeter Speek. -''Uudiste'' ümber koondusid ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabadused. Kriis ühiskonnas -Sajandi algul sai selgeks, et Eesti ühiskonna kaasajastumist takistavad iganenud poliitilised olud. -Eestis nagu kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, -ühinemisvabadus jne. -Suured vastuolud valitsesid maal, kus baltisaksa mõisnike ülemvõim oli jäänud murdmata.
tööstustöölised. Majanduslik ja poliitiline võitlus esikohal, pidasid põhi probleemiks ühiskonna lõhestatus. Ei tohi hoiduda "suurest poliitikast". Sotsiaaldemokraatia. Toetajad: töölispartei. Märksõnaks revolutsioonilised töölised ning mässumeelsed üliõpilased. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP). Tegutsesid illegaalselt. Ajaleht "Uudised", asutaja Peeter Speek.(Mihkel Martna, vennad Gottlieb, Karl Ast, Eduard Vilde) Peeti oluliseks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga. Eestis puudusid kodanikuõigused, baltisaksa võim oli maal jäänud murdmata, teravnesid sotsiaalsed erinevused. Vajati põhjalikke reforme!
vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju), riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? papüürused, pärgamentkäsikirjad 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida
Esialgu kuulusid Eesti sotsialistid internatsionaalsesse ülevenemaalisesse parteisse, kuid peagi algas rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng: Tartus alustas 1903. aastal ilmumist sotsialistliku suunitlusega ajaleht Uudised. Lehe üks asutaja ja toimetaja oli kooliõpetaja Peeter Speek, tema kõrval tegutsesid veel Eesti sotsiaaldemokraatia isaks nimetatud Mihkel Martna, kirj anik Eduard Vilde, üliõpilased Gottlieb Ast, Aleksander Kesküla jt. Need ringkonnad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. Kriis Eesti ühiskonna jätkuvat kaasajastumist takistasid poliitilised olud. Kogu võim koondus endiselt piiramatu isevalitseja - Vene keisri - määratud ametnike kätte, kes olid enamjaolt venemeelsed, käsu-kuulekad, omakasupüüdlikud ning rahva suhtes ükskõiksed bürokraadid. Teravad vastuolud valitsesid nii linnades, kus
1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks -- konstitutsiooniliseks monarhiaks -- ning kodanikuõiguste ja -vabaduste sisseseadmist Venemaal Lääne-Euroopa eeskujul. Mõõdukate ideoloogid tegid panuse liberaalsetele reformidele ja poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes, et otsene vastuhakk Vene riigivõimule võib kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva.
linnades- tallinnas, tartus, narvas, pärnus, valgas jm. Sots demokraadid tegutsesid illegaalselt, pidades põrandaaluseid salakoosolekuid ning levitades keelatud lendlehti ja kirjandust. Ttartus alustas ilmumist ajaleht „uudised“. Toimetajaks oli peeter speek. Tema kürval tegutsesid mihkel martna ning vennad gottlieb ja karl ast. „uudiste“ ümber koondunud ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliiku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabadused. Erinevalt vene sotsialistidest nõuti ka vähemusrahvuste õiguste respekteerimis 1905 a rev. Tulemused: Teataja ja uudised asusid rev liikumise poolele. Tõnisson oli vastu. Postimehe ringk taotlesid üldist valimisõigust, eesti keele kasutuse laienemist, mõõdukat maareformi. Teataja nõudis konstituts monarhiat ja kodanikeõigusi., kiriku, kooli ja kohtureformi
,,Teataja." Tallinn. Esikohal oli majanduslik ja poliitiline võitlus. Eestlaste rahvustunne pidavat nõrk olema selleks, et nende majanduslikud positsioonid on haprad. Selleks tuleb koostööd teha vene demokraatlike jõududega. 1904. aastal linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Sotsiaaldemokraatia kujunemine. ,,Uudised." Peeter Speek. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. VSDTP. Pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabaduse. 1905. aasta revolutsioon. Põhjused: Kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused( sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus.); linnades suurenesid sotsiaalsed erinevused(jõukam kodanlus vs vabrikutöölised), sest puudus streikimise luba. Verine pühapäev 9. jaanuar 1905. Palvekirja esitamine keisrile. Kõigepealt algas revolutsioon Eestis Tallinnas, töölised, seejärel üliõpilased
Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast isevalitsusliku poliseni, seejärel impeerium), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) Probleemid allikatega: säilimine (savitahvlid; papüürüs al 3. saj eKr hävib kergesti; vastupidavam pärgament 9.15. saj), fragmentaarsus (meieni jõudnud vahendajate ja ümberkirjutuste kaudu), juhuslikkus (käsikirjaliste ümberkirjutuste väike arv,
aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. 2. Erakondade teke Eestis Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andis tooni rahvuslus ja sotsialism 1. Rahvusliku liikumise sees eristus 20.sajandi algul üha selgemini mõõdukas ja radikaalne tiib a) Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni ja pastor Villem Reimani juhtimisel Tartu ajalehe ,,Postimees" ümber koondunud mõõdukad pooldasid · Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks konstitutsiooniliseks monarhiaks · Kodanikuõiguste ja vabaduste sisseseadmist Venemaal LääneEuroopa eeskujul · Mõõdukad ideoloogid tegid panuse poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes et otsene vastuhakk Vene riigivõimule võib kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva. VII. EESTI JA ESIMENE MAAILMASÕDA. EESTI ISESEISVUMISPROTSESS 1917-1920. 1
Romanovite dünastia Mihhail I Romanov 18 Ühendas väikesteks riigikesteks killustatud Venemaa, sõlmis rahulepingud Poola j leeduga, sisepoliitilised reformid, tähtsaim sõjaväeregorm Aleksei I Romanov Üks oma aja kardetumaid riigipäid, algatas mitmeid seadusi ja dokumente sh Venemaa seaduste kogu, Maakogu seadustik, suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli Ukraina täielik liitmine Venemaaga. 4.Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal 17-18.sajandil Kirik ja riik 17.sajandil Isevalitsusliku riigikorra kujunemine tekitas 16.saj konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel. Mitmed vaimulikud langesid Ivan IV repressioonide ohvriks. Tsaarivõimu ja õigeusu kiriku vastuolud kerkisid uuesti päevakorrale pärast segaduste ja lõppu. 1589 loodi õigeusu kiriku patriarhi amet. Taheti rõhutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule. Tsaar nimetas ametisse kõik kõrgemad aukandjad ning kutsus vajaduse korral kokku ka kirikukogu
7* Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: 32* I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks Venemaaga seonduv). 33* Venemaa- I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Riigi jätkuv osalemine sõjas ja enamlaste Ajutist Valitsust õõnestav tegevus viisid enamlaste võimuhaaramisele 1917.a. oktoobris. Enamlaste poliitikast tingitud sisesegadused ja Saksamaa edukas pealetung 1918.a. alguses viis riigi jätkuva nõrgenemise ja lagunemiseni. Vene impeeriumist eraldusid: 8* Soome
aastal uuskreeka kirjandusena. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Antiikkirjandus pandi kirja ladina ja vanakreeka keeles, mõlemad keeled on ammu välja surnud. Teiseks ei ole selge teiste kultuuriruumide (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt) mõju Vana-Kreekale ja Vana-Roomale. Kirjandust mõjutas kindlasti ka riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), samuti tuleb mõista religiooni mõju (paganlik polüteism, varane kristlus), tänapäeval on takistuseks ka vähene vanade keelt oskus ning tõlgete nappus. 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? Antiikirjandus on meieni jõudnud papüürustel (alates 3. saj eKr) ja keskaegsetel pärgamentkäsikirjadel (9. 15. sajand). 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile?
Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina) Kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju) Riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini) Religioon (paganlik polüteism, varane kristlus) Juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? Papüürused (alates 3. saj eKr) Keskaegsed pärgamentkäsikirjad (9. 15. saj) Fragmentaarsus (vahendajad, ümberkirjutus) Juhuslikkus (käsikirjaliste ümberkirjutuste väike arv, õnnetused) Kaanonid (= eksklusiivne, klassika, ka koolikaanon)
Ka Prantsusmaa saab oma isolatsioonist üle ja tekib Prantsusmaa Venemaa liit. Euroopa liidusüsteemide areng 1890-1914 Vilhelm II poliitika võimaldab: 1) Prantsusmaa ja Venemaa Saksa vastane kaksikliit: Venemaa ja Prantsusmaa vaheline kaitseleping jõustus 1894. Prantsusmaa nägi väljapääsu isolatsioonist Venemaale krediiti andmise teel. Venemaa vajas suuri investeeringuid, tööstuse areng oli seal alles algusfaasis. Prantsusmaa Vabariigi ja isevalitsusliku Venemaa lähenemine: 1. Üldine poliitiline liit 1891. 2. Kaitseleping 1892, ratifitseeritakse 1894. Lepiti kokku, et kui tekib sõjaline konflikt, Prantsusmaa sõja korral Saksamaaga peab Venemaa välja panema 800 000 sõjameest, Kui aga Venemaa on rünnaku ohver siis Prantsusmaa peab välja panema 1 200 000 meest. Venemaa peamine vaenlane on Austria-Ungari, Prantsusmaa peamine vaenlane on Saksamaa
- Foucault väidab: enne võis hullumeelsus olla tõlgendatud kui moraalne puudujääk, eriline suhe jumalike jõududega vms, nüüd sai see defineeritud kui haigus. Dialoog hullumeelsusega katkestati: sellest polnud enam midagi õppida; distsiplineeritud teadvust defineeriti kui ainuõiget. - teine näide: Surveiller et punir: Naissance de la prison (1975) (Valvata ja karistada: vangla teke) (Discipline and Punish) * alustab karmi kirjeldusega füüsilisest karistamisest isevalitsusliku monarhia ajal (liikmete rebimine kurjsategija kehast jne.) * 18. saj. keskel: karistuse objektiks saab keha asemel inimese hing, südametunnistus. Karistuse elemendid: 1) isolatsioon; 2) töö; 3) karistuse kohandamine mitte ainult kuritöö, vaid ka indiviidi järgi => karsistuse kanmisest saab pidev patukahetsus * kuulus näide: panoptikon . karistaja on nähtamatu, karistatav pidevalt nähtav
Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andsid tooni rahvuslus ja sotsialism. Rahvusliku liikumise sees eristus 20. sajandi algul üha selgemini mõõdukas ja radikaalne tiib. Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868– surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861–1917) juhtimisel Tartu ajalehe Postimees (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks — konstitutsiooniliseks monarhiaks — ning kodanikuõiguste ja -vabaduste sisseseadmist Venemaal Lääne-Euroopa eeskujul. Mõõdukate ideoloogid tegid panuse liberaalsetele reformidele ja poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes, et otsene vastuhakk Vene riigivõimule võib kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva.
aluseks aktide leidmisel vastavates köidetes. Näiteks 1775. a kubermanguvalitsemise seaduse (asehalduskord Venemaal) leidmiseks, mis ajaliselt kuulub I seeriasse, tuleb alfabeetilisest registrist vastava märksõna alt leida järjekorranumber, antud juhul 14395, ja selle all leiame vastavas köites seaduse täieliku teksti koos daatumi ja pealkirjaga. Alfabeetiliste registrite kasutamine eeldab muidugi head venekeelsete õigusajalooliste ja juriidiliste terminite tundmist. Isevalitsusliku korra kindlustamiseks Venemaal välja antud Vene seaduste täielik kogu on editsiooniliselt laitmatu, kuid ei ole siiski täielik, kuna palju vähemtähtsaid ukaase ja teisi seadusandlikke akte on välja jäänud. Samal ajal oli aga sisse võetud kehtivuse kaotanud seadusi. Pealegi polnud see süstemaatiliselt kodifitseeritud koodeks, vaid kronoloogiline. See kõik tekitas arusaamatusi riigi administratiivaparaadis vajalike seaduste rakendamisel.
annaabi.ee 
