Eesti 20.sajandi alguses (6)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

147

docx

Eesti XX sajandi algul

20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased.

Ajalugu

3

odt

Eesti 20. sajandi alguses

viidi Venemaale. Tööstusettevõtted olid arvestatud Venemaa jaoks. · Põllumajanduses oli kõige tähtsam teravilja kasvatus. Toodeti peamiselt piiritust. Viin müüdi Vene armeele. · Lina kasvatati Lõuna-Eestis · Kasvatati härgi. Praagaga söödeti härgi · Põhja-Eestis kartulikasvatus · Piimakarja kasvatus- probleem oli piima säilitamisel. Ülejäänud piimast tehti võid. · Seakasvatus- sealihal pidi olema pekki vähemalt 10cm 1905. a revolutsioon Eestis Jaanuar 1905a. Algas rev. Liikumine Peterburis. Nõuti majandusolukorra parandmist ning poliitilisi õigusi. Tallinnas algas streik. Nõuti elujõu paranemist ning valimisõigust. Laine jõudis maale kevadel. Nõuti mõisnike ees õiguste kaotamist, õiglasemaid rendi hindu maale ja talupoja maa suurendamist mõisnike arvelt. Revolutsioon puudutas eriti Tartu haritlasi, kes nõudsid üldist valmisõigust ning et eesti keel saaks kasutada kõikidest ametiasutustes ning

Ajalugu

4

doc

Eesti 20 saj. alguses

Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ja omakasu püüdlikud. Tekkisid tülid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid igasugused kodaniku õigused ja keskvalitsus ei astunud sammugi reformide teostamise poole. Venemaal tekkis oht puhkeda revolutsioon ja sedagi aitas kaasa veel vene-Jaapani sõda , mis lõppes venemaa kaotusega. 1905. aasta revolutsiooni käigus algas ülevenemaane streik. Suleti ärid , koolid ja tehased. Tänavad täitusid streikijatega ja lauldi revolutsioonilisi laule.Suurel rahvakoosolekul Tallinna uuel turul aga avas sõjaväe üksus rahva pihta tule. Päev pärast seda kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, aga see enam ei suutnud revolutsioonilist liikumist peatada

Ajalugu

83

doc

Eesti ajalugu

...............................................................................................................................................46 TÖÖSTUS.............................................................................................................................................................46 POLIITILINE MAASTIK..........................................................................................................................................48 1905.AASTA REVOLUTSIOON...............................................................................................................................49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA...........................................

Ajalugu

3

doc

20.sajandi algus

Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt). Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Koostöös venelastega jõutigi esimese kaaluka võiduni: 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased linnavalitsusest välja ja Pätsist sai Tallinna abilinnapea. 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt-Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Valitsuse käsul tulistati Talvepalee juurde suunduvat tööliste rongkäiku, mis tahtis esitada Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai üle tuhande, haavata mitu tuhat inimest. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine

Ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............

Ajalugu

18

doc

Eesti ajalugu

Selleks tuleb koostööd teha vene demokraatlike jõududega. 1904. aastal linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Sotsiaaldemokraatia kujunemine. ,,Uudised." Peeter Speek. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. VSDTP. Pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabaduse. 1905. aasta revolutsioon. Põhjused: Kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused( sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus.); linnades suurenesid sotsiaalsed erinevused(jõukam kodanlus vs vabrikutöölised), sest puudus streikimise luba. Verine pühapäev ­ 9. jaanuar 1905. Palvekirja esitamine keisrile. Kõigepealt algas revolutsioon Eestis Tallinnas, töölised, seejärel üliõpilased. Vabrikutöölised ning seejärel ka mõisamoonakad. Keelduti minemast tööle enne kui parandatakse nende elutingimusi

Ajalugu

4

doc

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses

Majanduse ebaühtlane areng viis suurriikide vaheliste kriisideni. Tööstusliku pöörde järel tekkis uus klass ­ proletariaat ehk palgatööliskond, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Töölisliikumistes kujunes neli suunda: a) revisionistid ­ Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) ning sotsialismi on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega; b) Vene enamlased (Lenin) ­ ainuke tee sotsialismile onvägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine; c) tsentristid (Karl Kautsky) ­ kesktee kahe eelneva suuna vahel; d) anarhistid ­ kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19

Ajalugu

Kommentaarid (6)