Jaan Krossi romaanid (0)

Jaan Krossi romaanid . (luuletaja ja tõlkija, prosaist, palju tõlgitud välismaal. Asus esimesena Eestis tutvustama Karl Ristikivi ajaloolisi teoseid).
Kirjanik on oma proosateosed kirjutanud valdavalt Eesti ajaloo ainetel. Olevat huvitav elada sisse möödunud aegade tegelikkusesse, avastada sarnasusi mineviku ja oleviku sündmustes ja inimeste tegutsemise põhimõtetes. Kirjanik töötab iga teose eel läbi ajaloouurimusi, arhiiviürikuid, kirjavahetusi. Kross on probleemikirjanik, teda huvitab eeskätt inimese käitumine ja siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras. Tema tõstatatud probleemid on tegelikult ajatud, üldinimlikud, olenemata sajandist. Olulisim on rahvuslikkus. Tema tegelased on tavaliselt reaalsed isikud Eesti aja- ja kultuuriloost, K.J. Peterson , O.W. Masing , J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist , rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt konflikt iseendaga , sisepiinad, õigel poolel olemise küsimus. Kirjanik kasutab palju sisemonoloogi tegelase nö vaimuilma ja psüühika avamises. Huvi keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda.
Varasem ajalooline lühiproosa kogumik „ Klio silma all“
Nt Pöördtoolitund“- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada.
Lühiromaan „Taevakivi“- K.J. Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine –eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P.-uuendaja, uljas .
„Kolme katku vahel“(I-IV, 1970-1980) –peetakse tema peateoseks. (arenguromaaniks, kuna tegelane areneb läbi ajaloo). Suurromaani (tegevustik leiab aset 16.sajandil, Liivi sõja perioodil. Peategelane on Balthasar Russow- „ Liivimaa kroonika“ kirjutaja. Tüüpiline Krossi kangelane: madalast seisusest pärit, auahne edasipürgija -peab ka lahendama omaenese kuuluvuse probleemi. Ta on taiplik, teadmistejanuline, puutub lapsest saadik kokku kõrgema seltskonnaga (seal on ta tegelikult ettur ja selle tunnetamine viib ta hingelisse kriisi). Linlaseseisus ja omandatud haridus viivad ta lahku oma maahõimlastest, teiseksaamise eest tuleb maksta: kaugeneb oma isast. Oma elutöö leiab ta sündmuste jälgimises ja kirjapanemises, elu ja tõde nõuab ta oma kroonikalt. Välja maalitakse keskaja Tallinna linnaühiskond oma erinevate seisustega, kõik on väga üksikasjalik.
„Keisri Hull“ (1978).
„Rakvere romaan“ (1982)- konflikt linnaõigustega Rakvere ja Tiesenhausenite mõisnikusuguvõsa vahel, kes on linna õigused anastanud: linna sunnitakse mõisat orjama, linna maad küntakse mõisale. Kodanikud püüavad oma huvisi kaitsta palvete ja kaebekirjadega. Mõisaproua sekretäri ja ühtlasi asja jutustaja Berend Falcki peetakse Keisri hullust pärit Jakob Mättiku analoogiks, küll aktiivsem ja iseseisvam. Intriigis esineb mõisa poolt, linn usaldab talle palvekirja koostamise ülesande. Liinid lõpevad-Falck lastakse lahti mõisast ja Rakvere linn kaotab ajaloolised õigused. Lootus jääb. Romaani keskpunktiks on eri sotsiaalsete rühmituste huvide vastandlikkus. Õigust otsitakse ühtedest ürikutest.
„ Professor Martensi ärasõit“ (1984,pälvis J. Smuuli nimelise preemia, palju tõlgitud)
Ajaliseks raamiks üks päev, venemaa välisministeeriumi nõunik Martens sõidab Pärnust pealinna, Valga jaamaperroonil tabab teda surm. (sellest ka pealkirja mitmetähenduslikkus). Sünni poolest eestlane,satub Peterburi vaestekooli, töötab end üles edukaks diplomaadiks, temast saab rahvusvaheline kuulsus, aga seisuse pärast on karjääri lagi ette määratud, isevalitsusliku venemaa teenimine diplomaadina toob esile eetilised probleemid. Amet eeldab kompromissi , mitte tõe väljaütlemist, muidu ei vajaks teda diplomaadina mitte keegi.
Raamatu keskel tehakse tema elust nagu kokkuvõte: saavutab laia tunnustuse , on Nobeli rahupreemia laureaat.
Teose lõpupoole tuleb pettumuste periood, enesetapu üritamine. Mängurõõmu asendab väsimus, alateadvuslik rahulolematus , eneseõigustus. Võrdleb end kelneriga, kes tahab meeldida. Tema rahvuslik kahemõttelisus: sünnilt eestlane, Euroopa jaoks venelane , Venemaal baltisakslane ja maailma jaoks maailmakodanik. Romaani ajataustas tunda pingeid, maailmasõja ja revolutsiooni eelõhtut. Romaani peetakse autori loomingu tippudesse kuuluvaks.