Jaan Krossi romaanid . (luuletaja ja tõlkija, prosaist, palju
tõlgitud välismaal. Asus esimesena Eestis tutvustama Karl Ristikivi ajaloolisi teoseid).Kirjanik on oma
proosateosed kirjutanud valdavalt Eesti ajaloo
ainetel. Olevat huvitav elada sisse möödunud aegade tegelikkusesse,
avastada
sarnasusi mineviku ja
oleviku sündmustes ja inimeste
tegutsemise põhimõtetes. Kirjanik töötab iga teose eel läbi
ajaloouurimusi, arhiiviürikuid, kirjavahetusi.
Kross on
probleemikirjanik, teda huvitab eeskätt inimese käitumine ja
siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras. Tema tõstatatud
probleemid on tegelikult ajatud, üldinimlikud, olenemata sajandist.
Olulisim on rahvuslikkus. Tema
tegelased on tavaliselt
reaalsed isikud Eesti aja- ja kultuuriloost, K.J.
Peterson ,
O.W.
Masing , J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole
oma
ajaga rahul. Eralduvad oma
kihist , rahvusest, keskkonnast. Tähtis
on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt konflikt
iseendaga ,
sisepiinad, õigel poolel olemise küsimus. Kirjanik kasutab palju
sisemonoloogi tegelase nö vaimuilma ja psüühika avamises. Huvi
keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja
arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda.
Varasem ajalooline lühiproosa kogumik „ Klio silma all“Nt Pöördtoolitund“- J.Jannseni nn
sobing rüütelkondadega,
peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja
silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde
jalgele seada.
Lühiromaan „Taevakivi“- K.J.
Petersoni ja O.W.Masingu
konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus
sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine –eesti
kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing
praktiline, P.-uuendaja,
uljas .
„
Kolme katku vahel“(I-IV, 1970-1980) –peetakse tema
peateoseks. (arenguromaaniks, kuna tegelane areneb läbi ajaloo).
Suurromaani (tegevustik leiab aset 16.sajandil, Liivi sõja
perioodil. Peategelane on
Balthasar Russow- „
Liivimaa kroonika“
kirjutaja. Tüüpiline Krossi kangelane: madalast seisusest pärit,
auahne edasipürgija -peab ka
lahendama omaenese
kuuluvuse probleemi.
Ta on taiplik, teadmistejanuline, puutub lapsest saadik kokku kõrgema
seltskonnaga (seal on ta tegelikult
ettur ja selle
tunnetamine viib
ta hingelisse kriisi). Linlaseseisus ja omandatud
haridus viivad ta
lahku oma maahõimlastest, teiseksaamise eest tuleb maksta: kaugeneb
oma isast. Oma elutöö leiab ta sündmuste jälgimises ja
kirjapanemises, elu ja tõde nõuab ta oma kroonikalt. Välja
maalitakse keskaja Tallinna linnaühiskond oma erinevate seisustega,
kõik on väga üksikasjalik.
„
Keisri Hull“ (1978).„
Rakvere romaan“ (1982)- konflikt linnaõigustega Rakvere
ja Tiesenhausenite mõisnikusuguvõsa vahel, kes on linna õigused
anastanud: linna
sunnitakse mõisat orjama, linna maad küntakse
mõisale. Kodanikud püüavad oma huvisi kaitsta palvete ja
kaebekirjadega. Mõisaproua sekretäri ja ühtlasi asja
jutustaja Berend Falcki peetakse Keisri hullust pärit Jakob Mättiku
analoogiks, küll aktiivsem ja iseseisvam. Intriigis esineb mõisa
poolt, linn usaldab talle palvekirja koostamise ülesande. Liinid
lõpevad-Falck lastakse lahti mõisast ja Rakvere linn kaotab
ajaloolised õigused. Lootus jääb. Romaani keskpunktiks on eri
sotsiaalsete rühmituste huvide vastandlikkus. Õigust otsitakse
ühtedest ürikutest.
„
Professor Martensi ärasõit“ (1984,pälvis J. Smuuli nimelise
preemia, palju tõlgitud)Ajaliseks raamiks üks päev, venemaa välisministeeriumi nõunik
Martens sõidab Pärnust pealinna, Valga jaamaperroonil tabab teda
surm. (sellest ka pealkirja mitmetähenduslikkus). Sünni poolest
eestlane,satub Peterburi vaestekooli, töötab end üles edukaks
diplomaadiks, temast saab rahvusvaheline kuulsus, aga seisuse pärast
on karjääri
lagi ette määratud, isevalitsusliku venemaa
teenimine diplomaadina toob esile
eetilised probleemid. Amet eeldab
kompromissi , mitte tõe väljaütlemist, muidu ei vajaks teda
diplomaadina mitte keegi.
Raamatu keskel tehakse tema elust nagu kokkuvõte: saavutab laia
tunnustuse , on Nobeli rahupreemia laureaat.
Teose lõpupoole tuleb pettumuste periood, enesetapu üritamine.
Mängurõõmu asendab väsimus, alateadvuslik
rahulolematus ,
eneseõigustus. Võrdleb end kelneriga, kes tahab meeldida. Tema
rahvuslik kahemõttelisus: sünnilt eestlane, Euroopa jaoks
venelane ,
Venemaal
baltisakslane ja maailma jaoks maailmakodanik. Romaani
ajataustas tunda pingeid, maailmasõja ja revolutsiooni eelõhtut.
Romaani peetakse autori loomingu tippudesse kuuluvaks.
Kõik kommentaarid