ÄRKAMISAEG – kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

ÄRKAMISAEG – kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks

1. Rahvusliku liikumise eeldused:

Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana

seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed

kujunenud oli oma haritlaskond

rahva haridustase oli kasvanud

seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt

vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja

hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel

2. Johann Voldemar Jannsen

1857- „ Perno Postimees “ à alus püsivale ajakirjandusele

1864- „Eesti Postimees“

1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule

Eesti Vabariigi hümni sõnad

1870- Eesti Põllumeeste Selts

1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine

Jakob Hurt

1869- avakõne I üldlaulupeol („..eesti rahvas peab saama suureks vaimult..“)

1870- kõne Helmes (sama teema mis laulupeol )

1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president

1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president
Carl Robert Jakobson

1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse (orjapõlve) ja koiduaeg )

valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks

koostas kooliõpikuid

1878- „Sakala“ – väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga

3. Venestuspoliitika väljendus:
            a) asjaajamine – vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid

            b) haridus – sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks

            c) usuelu – õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid

4. Manassovi revisjoni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine .

5. Raudteede rajamise tähtsus:

raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga

soodsad võimalused kaubavahetuseks

transiitveoste osakaal suurenes

arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine

soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist

6. Mõisamajandus:

kasutati palgalist tööjõudu

rakendati uusi agrotehnilisi võtteid

tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega

kasutati kunstväetisi

aretati uusi sorte

7.Talumajapidamiste probleemid:

külades süvenes sotsiaalne kihistumine

viljahindade langus

pankrotid

maapuudus

8. Tööstusharud:
            Tekstiilitööstus à Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud
            Masina-ja metallitööstus à „Volta“(elektrimasinatehas),„Dvigatel“(vagunitehas),
Fr. Krulli metallitehas
            Paberitööstus à Tln ja Räpinas, Pärnus „ Waldhof “, Türil ja Kohilas
            Tsemenditoodang à Kundas ja Aseris
            Viinavabrikud à maakohtades
            Militaartehnika à Vene-Balti, Bekkeri, Tln’s

9. Tartu renessanss : Liider Jaan Tõnisson, ajaleht „Postimees“, rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust

Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht „ Teataja “, majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed

Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht „Uudised“, demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine

10. 1905. a. rev. põhjused:

eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel

peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks

sotsiaalsed erinevused

vene keisri piiramatu võim

konfliktid baltisakslastega

Tagajärg:

loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust

ajakirjandust tsenseeriti

paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis

riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid

Tähtsus:
Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust . Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele.

11. Kultuur
Haridus
Algharidus:

vallakool muutus kohustuslikuks

koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust àüldhariduskool

uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus , seinatahvlid, eestikeelsed õpikud

Keskharidus :

keskharidus muutus 8-klassiliseks

1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid

Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes.

1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus

1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli

1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole

esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne.

Kõrgharidus:

eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes

Teadus
sakslased :
            Carl Schmidt - füüsikalise keemia üks rajajaid
            Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija
            Constantin Grewingh- Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja
venelased :
            Ivan Kondakov- sünteetilise kautšuki valmistaja
            Vladimir Grabar- rahvusvahelise õiguse spetsialist
            Jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija
baltisakslased:
            Werner Zoege von Manteuffel - esimesed edukad südameoperatsioonid
eestlased:
            Mihkel Veske - eesti keel
            Karl Robert Hermann - eesti keel
            Johan Kõpp- usuteadlane
            Aleksander Paldrok- meedik
            Heinrich Koppel - meedik

Kirjandus

rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald

eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg , Jakob Kunder

proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal

realistlikud romaanid : Eduard Vilde

luule: Juhan Liiv

1905. a. „Noor-Eesti“ – „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“ (G.Suits, Friedebert Tuglas , Juhan Aavik)

Muusika

Aleksander Läte(sümf. orkester Trt’s)

Miina Härma( koorijuht , esitas orelimuusikat, helilooja )

Artur Kapp, Mihkel Lüdig ( Koit ), Rudolf Tobias

Teater

24.juuni 1870- eesti teatri sünd „Vanemuises“ esitati L. Koidula „Saaremaa onupoeg “)

1906. – kutselise teatri sünd

Film

Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal“

Kujutav kunst

Johann Köler - maalikunstnik , portree-ja maastikumaal

August Weizenberg - skulptor, marmorisse raiutud portreed

Amandus Adamson- skulptor, realistlikud teosed rannarahva elust, „ Russalka “

proffesionaalsed kunstnikud : Ants Laikmaa , Kristjan Raud, Konrad Mägi

esimene eesti arhitekt – Georg Hellat (Endla Pärnus)

Sport

Georg Lurich, Aleksander Aberg,Georg Hackenschmict – maadlejad

Martin Klein – esimene olümpiamedal Eestisse, hõbe klassikalises maadluses

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 8 allalaadimist

ÄRKAMISAEG – kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks #1

ÄRKAMISAEG – kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks #2

ÄRKAMISAEG – kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks #3

ÄRKAMISAEG – kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks #4

ÄRKAMISAEG – kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks #5

ÄRKAMISAEG – kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks #6

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RellaR Õppematerjali autor

Saab isamaalise kõne näite. Paljude kontrolltööde kohta vastuseid. Ärkamisaja kohta vastuseid. Erinevaid esitlusi, mida on palju vaja.

ärkamisaeg kontrolltööd esitlused kordamiseküsimused aleksander üldlaulupeo

Sarnased õppematerjalid

doc

Ärkamisaeg - isikud ja eluolu

1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,,..eesti rahvas peab saama suur

Ajalugu

doc

Rahvuslik liikumine

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist k

Ajalugu

odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel is

Ajalugu

doc

ärkamisaeg

Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise eeldused: · Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana · seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piira

Ajalugu

odt

Majanduse areng, Eesti poliitiline areng, I MS/ kultuuri areng(1870-1918)

37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine XX saj a

Ajalugu

doc

Vene aeg

KUNST JA SPORT · 20.saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumine kirikusse: köstr

Ajalugu

docx

Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 a

Ajalugu

odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seisustega eesti

Ajalugu

Rohkem sarnaseid