1905. a revolutsioon Eestis (1)

1905. aasta revolutsioon
Jaan Tõnisson
1890ndate teisel pooles algas Eestis uus ühiskondlik - rahvuslik tõus, mis sai alguse Tartust. 1896. aastal sai „Postimehe” toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees , kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest – saksa või vene orientatsioonist – vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid .
Mõõdukad ja radikaalid
20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism . Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib , nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V. Reiman jt.) keskus oli Tartu ja peahäälekandja „ Postimees ”. Mõõdukad pooldasid isevalitsusliku korra ümberkujundamist parlamentaarseks monarhiaks . Nad tegid panuse reformidele ega pooldanud vägivalda. Tallinnas tekkis sotsialistidega seotud radikaalne rühmitus, mille eesotsas olid Konstantin Päts ( 1874 -1956), Jaan Teemant jt. Selle rühmituse häälekandja oli „ Teataja ” (1901-1905). Radikaalid pooldasid demokraatlikku vabariiki ja mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. Rahvuslike aadete kõrval pöörasid nad enam tähelepanu majandus- ja sotsiaalküsimustele ning rõhutasid üksikisiku ja sotsiaalse grupi (klassi, seisuse) tähtsust.
20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. Sotsialism oli ainus õpetus, mis lubas kiiresti lahendada kõik põletavad probleemid, vabastada töörahva igat liiki rõhumisest ja ebavõrdsusest ning luua õiglase maailmakorra. 1902 . aastal ühendasid Mihhail Kalinin , Friedrich Eduard Leberecht jt Tallinna marksistlikud töölisringid ja panid sellega aluse VSDTP Tallina organisatsioonile. 1904 loodi VSDTP Tallinna komitee. Sotsiaaldemokraadid -tsentralistid järgisid rahvaküsimuses internatsionalismi põhimõtteid. Peeter Speek ja Mihkel Martna asutasid Tartus sotsialistliku sihiga ajalehe „Uudised” (1903-1906), mis oli tol ajal kõige pahempoolsem legaalne ajaleht Eestis. Selle ümber koondusid sotsiaaldemokraadid-föderalistid – pandi alus demokraatliku sotsialismi traditsioonile Eestis.
1905. aasta revolutsioon Eestis
1905. aasta revolutsioon Eestis oli osa 1905.-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi:
töölised
talurahvas ↔ tsaarivalitsus
kodanlus
Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal:

• 9. jaanuaril 1905 “ Verine pühapäev” – kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis
  
• 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega
  

anti veidi poliitilisi vabadusi

lubati kokku kutsuda Riigiduuma

Revolutsiooni eesmärgid Eestis

Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon

• poliitiline
  
• agraarne
  
• rahvuslik
  

Revolutsioon oli suunatud nii vene tsaarivalitsuse kui kohalike baltisakslaste vastu.
Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:

kehtestada demokraatlikud vabadused

anda talurahvale maad
3) anda suuremaid õigusi eestlastele
Erinevate sotsiaalsete gruppide eesmärke võib jagada veel:
Tööliste eesmärgid olid:

parandada oma majanduslikku olukorda

saavutada rohkem poliitilisi õigusi
Talupoegade eesmärgid olid:

kaotada mõisnike eesõigused

kehtestada õiglasemad maa- ja rendihinnad

suurendada talumaid mõisa- ja riigimaade arvelt
Rahvusliku kodanluse eesmärgid olid:

saavutada üldine valimisõigus

anda laiemat kasutust eesti keelele

Revolutsiooni sündmused

Revolutsioonisündmused Eestis haakusid üldiselt sündmustega mujal Vene impeeriumis. “Verisele pühapäevale” vastuseks toimusid siingi streigid , miitingud. Tööliste streikidega liitusid Tartu üliõpilased, mõisamoonakad. Tähtsal kohal oli ka igasuguste palvekirjade ja märgukirjade saatmine. Revolutsioon läks tõusvas joones nagu Venemaalgi, põhisündmused toimusid 1905. aasta sügisel ja talvel.
Tähtsamad sündmused Eestis:

• 16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul. Rahvakoosolekuks oli ametlik luba, kuid võimud hakkasid rahvast kartma ja sõjaväele anti käsk rahvast tulistada. Tagajärg – 94 surnut , u. 200 haavatut. Rahva viha võimude vastu kasvas.
  
• 17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond. (eesmärk - Venemaast taheti teha parlamentaarset monarhiat, Eestile taheti enesemääramise õigust. NB! mitte iseseisvust veel!)
  

1905 novembris loodi ka Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus.

• novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes.
  

Jaan Tõnissoni pooldajad

koguneti “Bürgermusse” saalis

mõõdukamad
Eesmärgiks oli kujundada Venemaast konstitutsiooniline monarhia , Eesti muuta selle sees ühtseks kubermanguks , eesti keelele anda rohkem õigusi. Baltisakslaste õigusi taheti piirata, talupoegadel aidata talusid päriseks osta, anda riigimaid rahvale.

Jaan Teemanti pooldajad

koguneti Tartu ülikooli aulas →
sealt tuleb selle seltsonna kohta nimetus
aulakoosolek
radikaalsemad
Eesmärgiks oli muuta Venemaa demokraatlikuks vabariigiks. Eestlased peavad üle võtma kohaliku omavalitsuse. Peale riigimaade taheti rahvale üle anda ka kiriku- ja rüütelkondade maad. Taheti rahvast relvastada.
Kumbki pool ei teadnud , kuidas oma eesmärke ellu viia.
Sel ajal taotlesid kõik Eesti poliitilised parteid enesemääramise õigust, autonoomiat, omavalitsust, aga seda kõike Vene riigi sees. NB! Kellelgi polnud veel sel ajal iseseisva Eesti riigi nõuet!

• mõisate põletamine detsembris 1905. Eeskuju võeti Lätist (“kõneldi läti keelt”). Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mitmel pool üritati üle võtta kohalikke omavalitsusi, kuulutati välja näiteks “Velise vabariik”, “Mõisaküla vabariik” jt.
  
• karistussalkade tegutsemine – see on revolutsioonist osavõtnute karistamine . Kuulutati välja sõjaseisukord terves Baltikumis, kohale saadeti täiendavad sõjaväed, ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner . Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K. Päts ja J. Teemant mõisteti tagaselja surma, nemad ja paljud teised revolutsioonist osa võtnud haritlased lahkusid Eestist. Ajalehti ja organisatsioone suleti või suruti nö. põranda alla.
  

III Revolutsioonijärgsed aastad

Revolutsiooni haripunkt oli 1905. aasta sügis-talvel, edasi läksid sündmused langevas joones. Sõjaseisukord Baltikumis kaotati 1908, siiski jäi püsima “kõvendatud” kord.
Revolutsioonile järgnesid reaktsiooniaastad (=tagasilöök, tagasilangus) – keelati streigid ja poliitilised koosolekud , kehtestati range tsensuur . Enamik poliitilisi organisatsioone ja ametiühinguid oli keelatud. Eestis tegutses ainsa legaalse parteina Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti sotsiaaldemokraatia oli maha surutud, juhid vanglas või asumisel.
Poolehoidu võitsid enamlased (bolševikud). Jaan Anvelt andis Narvas välja eesti-keelset enamlikku ajalehte “Kiir”.