Ärkamisaeg - isikud ja eluolu (0)

1. Rahvusliku liikumise eeldused:
*Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana
*seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed
*kujunenud oli oma haritlaskond
*rahva haridustase oli kasvanud
*seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt
*vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja
*hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel
2.
Johann Voldemar Jannsen
*1857- „ Perno Postimees “  alus püsivale ajakirjandusele
*1864- „Eesti Postimees“
*1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine  alus teatri arengule
*Eesti Vabariigi hümni sõnad
*1870- Eesti Põllumeeste Selts
*1869- I üldlaulupeo korraldamine  eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine
Jakob Hurt
*1869- avakõne I üldlaulupeol („..eesti rahvas peab saama suureks vaimult..“)
*1870- kõne Helmes (sama teema mis laulupeol )
*1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president
*1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president
Carl Robert Jakobson
*1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse (orjapõlve) ja koiduaeg )
* valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks
*koostas kooliõpikuid
*1878- „Sakala“ – väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga
3. Venestuspoliitika väljendus:
a) asjaajamine – vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid
b) haridus – sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks
c) usuelu – õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid
4. Manassovi revisiooni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine.
5. Raudteede rajamise tähtsus:
*raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga
*soodsad võimalused kaubavahetuseks
*transiitveoste osakaal suurenes
*arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine
*soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist
6. Mõisamajandus:
*kasutati palgalist tööjõudu
*rakendati uusi agrotehnilisi võtteid
*tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega
*kasutati kunstväetisi
*aretati uusi sorte
7.Talumajapidamiste probleemid:
*külades süvenes sotsiaalne kihistumine
*viljahindade langus
*pankrotid
*maapuudus
8. Tööstusharud:
Tekstiilitööstus  Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud
Masina-ja metallitööstus  „Volta“(elektrimasinatehas),„Dvigatel“(vagunitehas),
Fr. Krulli metallitehas
Paberitööstus  Tln ja Räpinas, Pärnus „ Waldhof “, Türil ja Kohilas
Tsemenditoodang  Kundas ja Aseris
Viinavabrikud  maakohtades
Militaartehnika  Vene-Balti, Bekkeri, Tln’s
9. Tartu renessanss : Liider Jaan Tõnisson, ajaleht „Postimees“, rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust
Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht „Teataja“, majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed
Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht „Uudised“, demokraatlik vabariik pidi asenduma isevalitsusliku riigikorraga, vähemuslaste pol. õiguste respekteerimine
10. 1905. a. rev. põhjused:
*eestlaste otsustusvõime oli valdade tasemel
*peamiste kodanikuõiguste puudumine eestlaste jaoks
*sotsiaalsed erinevused
*vene keisri piiramatu võim
*konfliktid baltisakslastega
Tagajärg:
*loodi karistussalgad, kes inimesi tapsid, saatsid asumisele, sunnitööle ja jagasid ülestõusjaile ihunuhtlust
*ajakirjandust tsenseeriti
*paljud erakonnad kaotati, vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond säilis
*riigiduumade loomine vene eeskujul, mis küll läbi kukkusid
Tähtsus:
Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust . Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele.
11. Kultuur
Haridus
*Algharidus:
*vallakool muutus kohustuslikuks
*koolis õpetati kirjutamist arvutamist ja maateadust üldhariduskool
*uued õppevahendid: geograafilised kaardid, gloobus , seinatahvlid, eestikeelsed õpikud
* Keskharidus :
*keskharidus muutus 8-klassiliseks
*1880. aastatel kujunesid uued koolitüübid: 7 klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid
*Venestusreformid andsid haridusele tagasilöögi: kohustuslik vene õppekeel, umbkeelsed õpetajad, tuim tuupimine, õpilaste arv vähenes, kirjaoskus langes.
*1890.aastatel saavutati noorte täielik kirjaoskus
*1905.a. rev tagajärjel hakati nõudma emakeelset kooli
*1906.a. lubati asutada emakeelseid erakoole
*esimesed kutsehariduskoolid: merekoolid, õmbluskoolid jne.
*Kõrgharidus:
*eestlaste osa üliõpilaste hulgas suurenes
Teadus
* sakslased :
Carl Schmidt - füüsikalise keemia üks rajajaid
Alexander Schmidt- verefüsioloogia uurija
Constantin Grewingh- Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja
* venelased :
Ivan Kondakov- sünteetilise kautšuki valmistaja
Vladimir Grabar- rahvusvahelise õiguse spetsialist
jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija
*baltisakslased:
Werner Zoege von Manteuffel - esimesed edukad südameoperatsioonid
*eestlased:
Mihkel Veske - eesti keel
Karl Robert Hermann - eesti keel
Johan Kõpp- usuteadlane
Aleksander Paldrok- meedik
Heunrich Koppel - meedik
Kirjandus
*rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald
*eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg , Jakob Kuuder
*proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal
* realistlikud romaanid: Eduard Vilde
*luule: Juhan Liiv
*1905. a. „Noor-Eesti“ – „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“ (G.Suits, Fridebert Tuglas , Juhan Aavik)
Muusika
*Aleksander Läte(sümf. orkester Trt’s)
* Miina Härma( koorijuht , esitas orelimuusikat, helilooja )
*Artur Kapp, Mihkel Lüdig ( Koit ), Rudolf Tobias
Teater
*24.juuni 1870- eesti teatri sünd „Vanemuises“ esitati L. Koidula „Saaremaa onupoeg “)
*1906. – kutselise teatri sünd
Film
*Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal“
Kujutav kunst
*Johann Köler - maalikunstnik , portree-ja maastikumaal
*August Weizenberg - skulptor , marmorisse raiutud portreed
*Amandus Adamson- skulptor, realistlikud teosed rannarahva elust, „ Russalka “
*profesionaalsed kunstnikud : Ants Laikmaa , Kristjan Raud, Konrad Mägi
*esimene eesti arhitekt – Georg Hellat (Endla Pärnus)
Sport
*Georg Lurich, Aleksander Aberg,Georg Hackeuschmict – maadlejad
*Martin Klein – esimene olümpiamedal eestisse, hõbe klassikalises maadluses