Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on lo...
T=TR-TC T=ettevõtte kasumTR=ettevõtte kogutuluTR=P*Qreal TP=koguproduktTC(kogukulu) TC=TVC+TFC ATP=keskmine koguprodukt(kogutoodan/selleks kulunud töö)ATP=TP/L L=tööjõudMP=piirprodukt(lisaprodukt) TFC=püsikulu(fikseeritud kulu)TVC=muutuvkulud(oleneb toodangust) A(kasumtooteühiku kohta)=P-ATC A=T/Q ATC(keskmine kogukulu)=üheToodanguühiku tootmiseks kuluv kulu)ATC=TC/TP AVC(keskmine muutuvkulu)=TVC/TPAFC(keskmine püsikulu)=TFC/TPMC(piirkulu, mis tehakse ühe täiendava toote valmistamiseks)=TC/TP ATR=keskmine kogutulu =TR/TP MR(piirtulu)= TR/ Qreal
a. 85 000 b. 90 000 c. 82 000 d. 82 500 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne 1 Hinda 82 000 19:35:15 on 9.03.12 1 1 2 Sulge 82 000 19:35:15 on 9.03.12 1 1 Question 3 Punktid: 1/1 Firma tootmiskulud q toote valmistamisel avalduvad järgmiselt: C(g)=5q+100 000.Saadav tulu on R(q)=7q.Leida: kui suur on kasum 60 000 toote valmistamisel? Vali üks vastus. a. 20 000 b. 18 000 c. 21 000 d. 20 500 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne 1 Hinda 20 000 19:55:02 on 9.03.12 1 1 2 Sulge 20 000 19:55:02 on 9.03.12 1 1 Question 4 Punktid: 1/1 Muutuvkulu ühe toote kohta on 4. Lisaks sellele kulub kuus 11 000.
Turismindus Praegusel ajal on turisdide arv maalimas suhteliselt kõrge ja suureneb veelgi. 2015. aasta seisuga oli rahvusvahelisi turistide saabumisi umbes 1186 miljonit. Kõikides regioonides on turismindus märgatavalt suurenenud võrreldes 1995. aastat 2010. aasta tulemustega. Põhja- Ameerikasse on 1995. aastal saabunud 80,7 miljonit turisti, 2010. aastaks on see summa kasvanud 98,2 miljoni turistini. Isegi Lähis- Itta sissetulevate turistide arv on kasvanud, 1980. aastal oli turiste vaid 7,1 miljonit ja 2010. aastaks oli sissetulevaid turiste juba 60,9 miljonit. Kõige vähem külastavad turistid Lääne- ja Kesk-Aafrikat, sinna saabuvaid turiste oli 2010. aastal 6,8 miljonit. Turmistindus on suure hoo sisse saanud mitmetel põhjustel. Minu arvates on suurimaks põhjuseks on, et punktist A punkti B jõudmine on muutunud mugavamaks ja kiiremaks. Inimesed reisivad peamiselt puhkuse eesmärgil, ag...
Ülevaade USA ja Kanada põllumajandusest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level USA põllumajandus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põllumajandus on suuruselt kolmas tööstusharu USA's. USA on toidu netoeksportija. Põllumajanduse osa USA SKT'st on 1,2 %. USA SKT on ligikaudu 15 triljonit Viimase põllumajandus loenduse kohas...
sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
toiduvalmistamistes, seda peaaegu igat liiki roogade, nii suppide, salatite, hoidiste valmistamisel. 3. Tegevusega alustamise plaanitavaks maa- alaks on 0.5 hektarit (ha). Aga kindlasti läheb tarvis ka vahetusmaad, kuna maaviljeluses õpituna ei saa mitu aastat ühte maa- ala kasutada, kuna see kurnab maad. Tuleb lasta maal ka puhata ehk teisisõnu nii paraneb mullaviljakus. 4. Esimesel aastal on plaanis arendada ettevõtet, nii palju, et oleks juba ka väikene kasum. Teisel aastal juba suurendada kasvatust, kui esimesel aastal ikka kõik plaanikohaselt läheb. Tulevikus juba päris tõsiselt keskenduda ainult porgandikasvatusele, kui ei teki probleeme, mis seda takistaks. 5. Toote kasutamise võimalusi on väga mitmeid · Toitlustuses · Kaasaegses rahvameditsiinis · Ravikosmeetikas · Väärtusliku söödana lindudele · Karus- ja koduloomadele toiduks · Farmaatsia-ja parfümeeriatööstustes 6
a) Koostage funktsioon, millega saaks kirjeldada kasumi sõltuvust tootmismahust. Kulufunktsioon: C(q)= CF + Cvq Cvq=500/50ühikut C(q)=1 800+(500/50)q=1800+10q Tulufunktsioon: R(q) = q*p p(q)=-q+150 R(q) =q(-q+150)= -q2 +150q Kasumifunktsioon: P(q) = R-C P(q)= -q2 +150q-1 800-10q= - q2 +140q-1800 Vastus: kasumi sõltuvust tootmismahust on - q2 +140q-1800. b) Kui praegune tootmismaht on 40 ühikut, siis milline peaks olema minimaalne tootmismaht, et kasum oleks praegu saadavast 25% suurem? P(q)= - q2 +140q-1800 P(40)= (-40)2+140*40-1800=1600+5600-1800=5400 ( kui toodame 40 ühikut) (5400*25%)+5400=1350+5400=6750 (oodatav kasum) 6750=-q2+140q-1800 -q2+140q=4950 q = = = 70 Vastus: 70 peaks olema minimaalne tootmismaht. Ülesanne 2 Kui töötaja saab brutopalka 10000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2010. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte?
Herne realiseerimisega seotud kulud olid 0.15 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): Kogu saak 3500 kg*5 ha=17500 kg Tootmiskulud kokku ha kohta 2400+6000=8400 krooni 1. herne tootmisomahind = tootmiskulud kr/ha toodangu kogus kg/ha 8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud 2,40kr/kg+0,15 kr/kg=2,55 kr/kg 3. ettevõtte kasum herne müügist =müügitoodangu kogus*(müügihind-müügitoodangu täishind) 2,80 kr/kg-2,55 kr/kg=0,25 kr/kg 4. kasum keskmiselt 1ha kohta = 14000kg*0,25 kr/kg / 5ha= 700 kr/ha 14000 kg /3500 kg=4 ha 1 ha- lt saadav kasum= (müügitoodang kg* kasum toodangu ühiku kohta kr/kg)/ 5 ha= 5. kattetulu =kogutoodangu väärtus kr/ha (turuhinnas)-muutuvkulud kr/ha 2,80 kr/kg*3500 kg=9800 kr kogutoodangu väärtus 9800 kr-2400 kr=7400 kr/ha 6
Priit Loo Äriplaan Korraldan Türi kultuurimajas kontserdi (väikelinn Türi asub Tallinnast 100 km. kaugusel ), esinejaks tuntud laulja ja pillimees Uuno Loop. Esineja honorariks sai kokku lepitud 3000 kr ülekandega, mis sisaldab ka sotsmaksu, kuna tegemist on FIE-ga. Transpordi eest hoolitseb sõber autoga, kellele maksan kinni 25l bensiini hinnaga 16 kr/l, see sisaldab transporti Tallinn Türi -Tallinn ,mis kokku läheb 400 krooni. Türi kultuurimaja üürin ma hinnaga 150 kr/h, sest selliseid üritusi toimub seal harva ja maja toetab sellisel algatusel ürituste korraldamist, lisaks olen maja juhtkonnaga tuttav juba varasemast ajast. Vajaliku helitehnika rendin Türi lähedalt Paidest, kokku koos transpordiga läheb helitehnika ja helindamine maksma 1200 krooni. Tegemist on samuti ülekandekroonidega , sest teenuse osutaja on FIEga. Peale helitehnika on üheks suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu. Väikel...
Ülle Stamberg 106E Juhtimise alused Praktiline töö nr.5 Valik alternatiivsete variantide vahel Millise otsuse võtaksite vastu? Ül. 1: Ettevõte toodab toodet A ja toodet B. Toote A omahind on 800 kr/tk ja müügihind 1000 kr/tk, toote B omahind on 1700 kr/tk ja müügihind 2000 kr. Kui kulutada reklaamiks 150000 kr, oleks võimalik suurendada läbimüüki 1000000 kr. võrra. Toode A B _____________________________________________________________ Omahind /tulu 800 kr./t 1700 kr./t Müügihind /tulu 1000 kr./t 2000 kr./t 1) Suurendada kogutulu 1000000 krooni võrra. 2) Kui palju toota 1000000 1000000 1000 = 1000 tk. 2000 =500 tk. 3) Kuluarvutus 800 x 1000 = 800000 kr. ...
arendus ja uurimisprogrammide kulud. Kuna rahavoogude koostamine algab alati raamatupidamise kasumist siis tuleks eraldi tähelepanu pöörata Ühekordsetele/erakorralistele kuludeletuludele Kahjumile ja selle põhjustele Tegevuskulud ei tohi sisaldada finants ja kapitalikulusid 4 Et saada õiget tulemust on baasaasta ebatavaliselt madal või negatiivne kasum oluline normaliseerida ehk elimineerida erakorraliste tegurite osa. See on eriti oluline kui kasutame hindamisel stabiilse kasvu mudelit. Kui ettevõtte on kahjumis tuleks leida viis kuidas seda `töödeldes' kasum saada. Ajutised probleemid ja tsüklilisus on kasumi normaliseerimisega lahendatavad samas kui struktuursed, finantsvõimenduse ja toote/kulu probleemid ei ole. Viimasel juhul tuleb koostada detailne rahavoogude prognoos
töö. Rahulolevad kliendid tulevad ka teinekord tagasi ja on tasuta reklaamiks, rääkides tuttavatele kvaliteetsest tööst. Ettevõte Ettevõtte nimi: RIIULIFIRMA Aadress: Tartumaa, Rõngu vald, Kalme küla, Kasumetsa tee, 61002 Registreeritud: 31. Detsember. 2010, Tartus. Omanik: Tauri Tohvri. Telefon: +37256331170 Hetke olukord: Startiv ettevõte Tegevusvaldkond: Liimkilbist riiulid Missioon: vastupidav ja moderne mööbel Eesmärgid: kasum, rahulolevad kliendid, konkurentsivõimekus turul. Tulevikuvisioon Tulevikunägemuses areneks firma pidevalt. Suurim osa kasumist investeeritakse firma edasi- arendamisse. Arendamine kujutab endast uute ja efektiivsemate masinate soetamist ning uute tehnoloogiate ja toodete kasutuselevõtmist. Pidev areng hoiab firma modernsena ja võimaldab konkureerida teiste ettevõtetega turul. Uued tehnoloogiad ja masinad võimaldavad ühtlasi
jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid Ostjad Müük Akumu- (deebi- leeritud torid) kasum Joonis 1. Ettevõtte ärimudel. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 5 Lähtuvalt majandusarvestuse funktsioonide määratlusest võib eristada finants- ja juhtimisarvestust. Neid käsitletakse teoreetiliselt majandusarvestuse eri osadena, kuigi neis on nii erinevusi kui ka sarnasusi. Praktikas sageli samastatakse majandusarvestust raamatupidamisega, kuigi majandusarvestus on palju laiem mõiste.
Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (varad = kohustised + omakapital). Bilanss koosneb kahest poolest: aktiva pool on vasakul ja passiva pool paremal. 2 Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital + aruandeaasta kasum m.a algul Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital – aruandeaasta kahjum Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital + (tulud – kulud) 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümerpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha. II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohus...
TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; KASUM (KAHJUM) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; EESTI HEA RAAMATUPIDAMISTAVA rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava. TEGEVJUHTKOND raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); KÕRGEM JUHTORGAN seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud
Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid. Mõisted: majandustehing, vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum (kahjum) Majandustehing- Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; Omakapital- (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
Eraomand * Eraomand on kapital ja mud ressursid, mille omanik on eraisik või - ettevõte, mitte aga riik. * Õigus omada ja kontrollida eraomandid loob omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii effektiivselt kui võimalik. * Motiiv on millegi tegemise ajend. * Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Hinnasüsteem * Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kahetestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. * Rahas väljendatud hinnad on sõnuimd, mis kannavad toote - ja ressursiturgudel palju informatsiooni. Turukonkurents *Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast.
Iga kuu 10. kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon vorm TSD. Iga kuu 10. kuupäeval tuleb maksta eelmisel kuul tehtud väljamaksetelt tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid. Omakapital (1) _ Aktsia- või osakapital _ Registreerimata aktsia- või osakapital _ Ülekurss (aazio) _ Oma aktsiad või osad (miinusega) _ Reservid _ Jaotamata kasum (kahjum) Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud capitalist tingimusel, et ettevõtte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Omakapital esineb ettevõtte bilansis netovarana, mis saadakse ettevõtte varadest peale kõigi kohustuste mahaarvamist. Seotud ja vaba omakapital Seotud omakapital on: * aktsia- või osakapital, * registreerimata aktsia- või osakapital, * ülekurss,
Sõidukite tootmine jagati konveieril üksikuteks lihtsateks töövõteteks, nüüd ei tehtud autosid vaid ühe kaupa, vaid toodeti mitu autot korraga. Kogu töö korraldati nii, et tööline ei liiguks töökohal üle paari sammu. Konveieriseerimine tõstis oluliselt produktiivsust, kuid muutis tööliste töörütmi eriti pingeliseks ja nüristavaks. See ei teravdanud sotsiaalseid vahekordi, kuna Fordil oli uudne majanduslik mõtlemine. Tänu konveieriseerimisele mitmekordistus ettevõtja kasum. Ford suunas saadud kasumi järgmistesse kohtadesse: 1. Tootmine tuli muuta üha efektiivsemsks ja odavamaks, tootmisprotsess moderniseeritumaks. 2. Toodete hinna alandamine. 3. Tööliste palkade tõstmine. Madala palga eest poleks võimalik olnud inimesi panna sellisele nüristavale tööle. Tänu fordismile liikus USA proletariaat elanikkonna vaesemast osast keskmise jõukusega elanikkonna hulka. Fordism pääses võimule I ja II maailmasõja vahel, see tagas USAle
valmistoodang, müügiks ostetud maksuvõlad, saadud ettemaksed, Bilansi valem-V=KOH+OK (aktiva=passiva, käibevarad+põhivarad=lüh.ajalised kaubad, ettemaksed varude eest) muud võlad), lühiaj.eraldised. kohust.+pik.ajalised koh.+omakapital, omakapital=varad-kohustused, Põhivara: pikaajalised Pikaajalised: varad=koh+ok+aruandeaasta kasum, varad=koh+omakap-aruandeaasta kahjum, finantsinvesteeringud (aktsiad, pikaaj.laenukohustused (laenud, varad=koh+omakap+(tulud-kulud) väärtpaberid, pikaajalised nõuded), võlakirjad, kapitalirent, konvent. kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara Võlakoh. Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis,
docstxt/127487812675360.txt
Müügitulu 12 €/tk x 8000 tk = 96 000 € 20 €/tk x 8000 tk = (64 000 €) neg 160 000 € Parandamise 0 € kulusid ei teki (8,50 €* x 8000 tk = 68 000 € kulud 68 000 € Kasum 96 000 € 160 000 – 68 000 = 4 000 € kokku 92 000 € Otsus: tasub müüa praagina, siis on kasum 4 000 € suurem Ülesanne 4. Ettevõte toodab toodet A, B ja C. Teada on järgmised andmed viimase kuu kohta: Näitaja Toode A Toode B Toode C Kokku Kahjumiga A+B+C A+C toode Müügikäive 55 000 80 000 95 000 230 000 150 000
Ühe toote M1 valmistamine võtab aega 10 minutit ja toote M2 valmistamine 2 minutit. Masinat on võimalik kasutada kuni 35 tundi nädalas. Toote M1 valmistamiseks vajatakse toormaterjali 1 kg ja toote M2 valmistamiseks 500 g. Toormaterjali on võimalik nädalas saada mitte rohkem kui 600 kg. Nõudlus toote M2 järgi ei ole suurem kui 800 toodet nädalas. Leida, kui palju tooteid M1 ja M2 peaks firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui on teada, et ühe toote M1 tootmiskulu on 50 € ja toodet müüakse hinnaga 100 € tükk ja ühe toote M2 tootmiskulu on 60 € ja müüakse hinnaga 80 € tükk. 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud b) kitsendused c) sihifunktsioon 2. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. 3. Koostada algsimplekstabel ülesande lahendamiseks simpleksmeetodil. 4
Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6 Vähemusosaluse osa kasumist7. 6 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 7 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus ning tootmiskaod ja muud
Pähklid 0 0 0 3 0 225 <= 300 g Kookoshelbed 0 0 0 0 4 0 <= 300 g Tööaeg 3 3 3 6 3 1800 <= 1800 min Müügimaht 0 1 1 0 1 250 <= 250 tk Kasum (sihifun.) 0,2 0,26 0,3 0,22 0,22 129,5 --> max Lahend (x) 200 50 200 75 0 1. Selgub, et kasum mandlikoogi valmistamisest väheneb 0,15 euroni. Kui nii juhtub, siis optimaalses lahendis: A) kasum ei muutu; B) toodetakse vähem mandlitega kooke;
ee/default.aspx?PublicationId=9ce8df14-87c2-4726-86fa- 35af9f347a71 Protsent ülesanne Vichiunai Nordicu käive kasvas 2010. aastal 12,6 miljoni euroni (196,8 miljoni kroonini), kasum ulatus seejuures 2,5 miljoni euroni (39,5 miljoni kroonini). 2009. aastal oli Vichiunai Nordicu käibeks 10,8 miljonit eurot (169,2 miljonit krooni) ja kasumiks 2,7 miljonit eurot (41,9 miljonit krooni) Paljassaare Kalatööstus tegi 2010. aastal käibeks 19,8 miljonit eurot (293,9 miljonit krooni), kuid kasum ulatus vaid 0,52 miljonit euroni (8,2 miljoni kroonini). Aasta varem oli käive 274,6 ja kasum 9,9 miljonit krooni. 1) Mitu % moodustub Vichiunai Nordicu 2009a. käive 2010a. käibest? 12,6 100% 10,8 x% = ~85,7% Vastus: Vichiunai Nordicu 2009a käive moodustub 85,7% 2010a käibest. 2) Mitu % on Vichiunai Nordicu 2010a kasum väiksem kui 2009a kasum? 2,5 x% 2,7 100% =~92,6% 100%-92,6%=7,4%
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000
Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse
Result: Solver found a solution. All Constraints and optimality conditions are satisfied. Solver Engine Engine: Simplex LP Solution Time: 0,078 Seconds. Iterations: 8 Subproblems: 0 Solver Options Max Time Unlimited, Iterations Unlimited, Precision 0,000001, Use Automatic Scaling Max Subproblems Unlimited, Max Integer Sols Unlimited, Integer Tolerance 1%, Assume NonNegative Objective Cell (Max) Cell Name Original Value Final Value $J$28 Kasum arvutuslik 0 30050 Variable Cells Cell Name Original Value Final Value Integer $C$29 X väärtused A 0 200 Contin $D$29 X väärtused B 0 0 Contin $E$29 X väärtused C 0 1200 Contin
Moodustab ta oma konkurentidega kartelli, et kasumit maksimeerida On tal murtud nõudluskõver Müüb ta standartset toodangut On tema toodangu nõudlus suhteliselt mitteelastne Firma Kõrge hind Madal hind Firma Kõrge hind Kasum: -20 Kasum:-30 Kasum: -20 Kasum:-10 Madal hind Kasum: -10 Kasum: -15 Kasum: -30 Kasum: -15 11. Joonisel on toodud firmade võimalikud kasumid. Firma A kasum paremal ülanurgas ja firma B vasakus nurgas.Kui firma B lähtuks kõrgema hinna poliitikast, siis firma A valib sellise strateegia, mis tagab kasumi:
00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem 80,000.00 D Aktsiakapital Salem 550,000.00 D Hinnaerinevus 432,500.00 K Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00 K Vähemusosalus 212,500.00 3) Hinnaerinevuse ümberjaotus D Müüdud kaupade omamaksumus (varud) 40,000.00 D Seadmed (5 aastat) 130,000.00
KODUTÖÖ NR.2 1.01.01 oamndas Palmer Company 90% osaluse Stevens Firmast hinnaga $ 1 000 000. Stevens omakapitali 01.01.01: Aktsakapital 500 000 Jaotamata kasum 190 000 Stevensi seadmete algne eluiga oli 15 aastat ja järelejäänud eluiga 10 aastat. Kõik varud müüdi 2001 aastal. Firmaväärtust on olemaolu korral amortiseeritud üle 20 aasta Stevens Firma müüs võlakirjad avatud turul 10.01.01 for $150 000 eest ja sai kasumit $ 55.556. A. Mis meetodit kasutab Palmer arvestuses oma investeeringutes Stevensisse? Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad
Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU 27058 PASSIVA KOKKU 27058 PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr
Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on näiteks 6%? n TVn = PV * (1+i) Lahendus: TV= 12 782 EUR n=5 i = 6/100=0,06 PV=? 12782 = PV*(1+0,06)5 12782= PV*1,34 PV = 12782/1,34= 9539 EUR 3. OÜ Laevukesele pakutakse kinnisvara maksumusega 39 625 eurot; eeldusel, et sellel on intressimäär 10%; ja kasum 7 669 eurot aastas. Kasutusaeg kinnisvaral on 8 aastat. Kas OÜ Laevukesel on otstarbekas investeerida selle kinnisvarasse? Lahendus: 8 * 7669 = 61352 EUR; - eeldatav kasum 8 aasta peale TV = PV + (PV * i * n); lihtintress TV = 39625 + (39625 + 0,1 * 8) = 71325 EUR - on pakutava kinnisvara maksumus 8 aasta jooksul koos intressiga. On otstarbeks investeerida, kuna tegeliku ja eeldatava kasumi vahe on 10000 EUR. 4
Eraomand kapital või muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte mitte riik Hinnasüsteem hindade kasutamine piiratud ressursside jaotamiseks. Et turgudel teha ostjate ja müüjate vahel vahetustehinguid on tarvis kehtestada toodetele ja teenustele hinnad. Konkurents Võistlus ostjate ja müüjate vahel kes soovivad oma tooteid / teenuseid / ressursse müüa. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum Firma kogutulude ja kogukulude vahe Turumajandus vaba ettevõtlus, kus siis tooted liiguvad tootjate ja tarbijate vahel Ettevõtlikus ettevõtja äritegevuse mootori ,,käivitaja" Majandussüsteem igapäevane elu, kus siis segunevad eraisiku vabatahtlik vahetus, riiklik regulatsioon ja ka tavad ning kombed Majapidamine ühtse eelarvega majandavate inimeste kogum Ressursiomanik üks majapidamise rollidest, kus nad siis omavad tootmisressursse (maavara,
Lühiajalised kohutused kokku 292,600 401,240 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 Muud pikaajalised võlad 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 Aktsiakapital 462,400 462,400 Kohustuslik reservkapital 0 7,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 105,000 Aruandeaasta kasum 140,000 -111,480 Omakapital kokku 602,400 462,920 PASSIVA KOKKU 895,000 864,160 PÄEVARAAMAT Jrk Kp Dok Kirjendi sisu 1 Makstud ülekandega palgavõlg 2 Arvestatud amort. masinatel ja seadmetelt 3 Materjalikulu teenustööde müügil 4 Arvestatud palka töölistele
ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool erandit). Osaühingu korral on nüüd nõutavaks osakapitali suuruseks vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik (ÄS) §136). Kõik osakapitali muutused tuleb äriregistris registreerida. Muud omakapitali muutused kajastatakse ainult aastaaruandes.
Materjali kogus võimaldab toota mitte rohkem kui 1500 külvikut. Nõudlus erineva laiusega külvikute järgi ei ole suurem kui 1300 külvikut. Teraviljakülvikule TV1 sobivaid punkreid on võimalik saada mitte rohkem kui 800 tükki, ja teraviljakülvikule TV2 sobivaid punkreid on võimalik saada kuni 400 tükki. Kui palju erinevat tüüpi teraviljakülvikuid peab firma tootma, et saada nende valmistamisest maksimaalset kasum kui teraviljakülviku TV1 tootmine annab kasumit 90 eurot ja teraviljakülviku TV2 tootmine 120 eurot? 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud b) kitsendused c) sihifunktsioon 2. Koostada algsimplekstabel ülesande lahendamiseks simpleksmeetodil. 3. Lahendada ülesanne simpleksmeetodil. 4. Optimaalse lahendi analüüs:
24 25 Madisoni hinnamudel lineaarse nõudlus puhul Kulu ühiku kohta $50 Lineaarse nõudlufunktsiooni parameetrid (esimeselt lehelt) Lõikepunkt Tõus 1100 -10 Hinna mudel Hind $55 Nõudlus 550,00 Kasum $2 750 Kontroll Data/Tablega ja vastav graafik Hind Kasum hind ja kasum 2750 3000 55 2750 60 5000 65 6750 2500 70 8000 75 8750 2000 80 9000 85 8750 90 8000 1500
1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000
Tõõjõukulud -500,528 -470,113 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 100 Muud ärikulud -1,409 -1,520 100 Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 100 Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 100 Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 100 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 100 Bilanss 12/31/2011 12/31/2012 Varad Käibevara Raha 7,648 17,588 Nõuded ja ettemaksed 1,119,867 1,128,908 Varud 4,644 5,749 Kokku käibevara 1,132,159 1,152,245 Põhivara Materiaalne põhivara 4,681 85,534
4. Ühe muutuja funktsiooni diferentsiaalarvutus Majandusanalüüsi korral uuritakse majandusalaste suuruste vahelisi seoseid, mis on kirjeldatud funktsionaalse sõltuvusena. Toome näiteks mõningad probleemid, mida võib uurida majandusanalüüs: · Kas toodangu hinna suurendamisel ettevõtte kasum suureneb või väheneb? · Millisel määral võivad kapitalimahutused asendada lisatööjõudu? · Millise tootmismahu juures on kulu tooteühiku kohta kõige väiksem? · Kui tundlik on hüvise nõudlus hinna muutustele? · Kuidas mõjutab maksude suurendamine laekumisi riigieelarvesse? Vastuste leidmiseks nendele küsimustele konstrueeritakse algul vastavad mudelid ja siis uuritakse neid diferentsiaalarvutuse meetodite abil. Ülesannete liigitus 1. Optimeerimisülesanded
.. - iseärasused põllumajanduse jaoks... 19. Ettevõte kasvatas hernest 10 hektaril. Herne keskmine saak hektarilt oli 3500 kg. Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus Põllumajandusökonoomika eksam 2 1. Põllumajandusökonoomika jagunemine erinevateks teooriateks ja uurimustulemuste formuleerimise viisid. 2. Nimetage olulisemad teemad põllumajandusökonoomika kui teaduse arenguloos Eesti oludes. (4tk
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum
Muu tegevustulu 300 10 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 5,064 Kaubakulud Elektrikulu Palgakulu Amortisatsioonikulud Tulude ja kulude koondkonto 11 sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 236 Aruandeaasta kasum 25,170 Summa KREEDIT 1,800 1,206 5,000 3,100 320 1,200 1,200 300 444 5,300 3,100 320 1,200 444 236 25,170 PEARAAMAT D Arvelduskonto K D Materiaalne põhivara
Turundaja Loominguline, intuitiivne Analüütiline, sünteesiv Turunduse vajadus: Turundus stimuleerib nõudlust Turundus toetab nii tootmist, vahendamist kui ka tarbimist Turundus mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili ja elukvaliteeti Turundus mõjutab ettevõtte kasumlikkust Turunduse kontseptsioonid Tootmiskontseptsioon: 1. Tootja 2. Tootja võimalused 3. Kättesaadavus, madal hind 4. Kasum mastaabisäästult Tootekontseptsioon: 1. Toode 2. Toote omadused 3. Tootearendus ja kvaliteet 4. Kasum kvaliteedilt Müügikontseptsioon: 1. Firma 2. Tooted 3. Müük ja reklaam 4. Kasum käibe kasvult Turunduskontseptsioon: 1. Turg 2. Tarbija vajadused 3. Juhitud turundus (4P mudel) 4. Kasum kliendi rahulolult Suhteturunduse kontseptsioon: 1. Klient 2. Kliendivajaduste tundmine 3. Turundus vastavalt kliendile 4. Kasum kliendi säilitamiselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
