kuid sellele ei leidunud mõõdetavat karakteristikut. Probleemile andis suhteliselt laialt aktsepteeritud lahenduse Harry Markowitz oma moodsale portfelliteooriale aluse pannud töödes, kus lisaks arvuliselt mõõdetavale riski suurusele on esitatud asjaolud, milles seisneb diversifitseerimise tähtsus, ning viis, kuidas seda efektiivselt teostada. Enamiku väärtpaberiportfelli koostamise mudelite aluseks oleva Markowitzi portfelliteooria eeldused on järgmised 1. Investeerijad vaatlevad iga võimalikku investeeringut lähtudes sellelt investeeringult saadavate tulude tõenäosuslikust jaotusest mingil perioodil 2. Investeerijad määravad riski suuruse oodatava tulu varieerumise põhjal 3. Investeerimisotsuste langetamisel lähtuvad investeerijad üksnes oodatavast tulust ja riskist 4. Fikseeritud riskitasemel eelistavad investeerijad kõrgemat oodatavat tulu, fikseeritud tulususe korral eelistavad investorid madalamat riskitaset kõrgemale 5
Efektiivsel turul hinnad kui investeeringu oodatav peegeldavad alati kogu väärtus võrdub olemasolevat infot, hinnad investeeritava summaga, või muutuvad vaid pärast uusi on sellest suurem uudiseid Hinnad kõiguvad ümber 8.Üks nimetatud teatud keskväärtuse vastusevariantidest ei ole õige: Tegemist on ootamatute Vali üks vastus. hinnamuutustega, mis on Investeerijad hindavad riski tingitud investorite oodatud tulude varieeruvuse ootamatust käitumisest põhjal finantsturgudel Investeerimisotsuste Hinnad peegeldavad langetamisel lähtuvad investorite teatavaid investorid üksnes erimeelsusi turul valitseva
Suhtlemis-, kuulamis- ja juhtimisomadused - need on iseloomu ning professionaalsuse omadused, mida ettevõtjad tihti jätavad arendamata ja täiustamata. Seitsmendaks põhjuseks võib olla oma ideedes kinni olemine, ehk esimese edu puhul keeldutakse arenemast edasi ning ajapikku ettevõte hääbub oma vanaduse tõttu. Kärsitus ja kannatamatus on samuti allaandmise põhjuseks. Samuti jäetakse kasutamata toetusvõimalused (starditoetus, investeerijad jne.) Kümnendaks lükatakse probleeme edasi ning nende kuhjumisel ei suudeta toime tulla pinge ja stressiga.
3 lahenduse Harry Markowitz oma moodsale portfelliteooriale aluse pannud töödes, kus lisaks arvuliselt mõõdetavale riski suurusele on esitatud asjaolud, milles seisneb diversifitseerimise tähtsus, ning viis, kuidas seda efektiivselt teostada. Enamiku väärtpaberiportfelli koostamise mudelite aluseks oleva Markowitzi portfelliteooria eeldused on järgmised: 1. Investeerijad vaatlevad iga võimalikku investeeringut lähtudes sellelt investeeringult saadavate tulude tõenäosuslikust jaotusest mingil perioodil, 2. Investeerijad määravad riski suuruse oodatava tulu varieerumise põhjal, 3. Investeerimisotsuste langetamisel lähtuvad investeerijad üksnes oodatavast tulust ja riskist, 4. Fikseeritud riskitasemel eelistavad investeerijad kõrgemat oodatavat tulu,
Samuti võib mõnel juhul tekkida monopol, mis tähendaks, et müüja/firma saaks hindasid ise määrata. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste nt. töötuabiraha, lastetoetuse, pensioni, toimetulekutoetuse ning ema- ja isapalga kärpimisel. Mõlemal juhul jääks kaotajaks indiviid ise. Toime suudavad tulla vaid investeerijad ja kokkuhoidjad. Mõne aasta eest oli väga tulus investeerida kinnisvarasse, kuid majanduskriis tingis kinnisvara hindade langemise. Muidugi võib võimaluse korral hetkel kinnisvara kokku osta ning oodata, kuni kinnisvaraturg kosub, et siis kasumit saada, kuid seda, kui kaua kinnisvaraturu hoovõtmine aega võtab, ei oska keegi ennustada. Maksupoliitika ei kohusta küll otseselt firmasid oma kapitali struktuuri muutma, kuid siiski on
linnahaljastuse säilitamine nakkushaigused, transpordiprobleemid Rahvusvaheliste firmade /RVF/ osa kaasaegses maailmamajanduses Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. RVF tekkepõhjused: Juurdepääs loodusvaradele Vähendada tootmiskulusid – toota odavalt Uued turud Suurem kontroll mingi riigi majanduses RVF peamised tegevusvaldkonnad: 1. kõrgtehnoloogia (kulukas) 2. suuremahuline tarbekaup (odav töö, suur turg) 3. brändi-kaup( meedia kujundab tarbimisharjumuse) Plussid: Ø aitavad kaasa majanduslikule arengule Ø toob riiki kapitali
tunnetab ka kõige külmaverelisem külastaja sajanditetaguse Rooma impeeriumi suurlinna võimsust ja vastupandamatut soovi minna ajas tagasi nende sündmuste keskele, mis hiiglasliku asula õitsenguaegadel aset leidsid. Iga tuuleiil, õhates soojusest ja kauni Vahemere niiskest hingusest, loob kujutlustesse siira rahulolutunde. Naudingud, mida suudavad pakkuda müstilised ja ajaloolist tausta omavad paigad, on kirglikule avastajale asendamatud investeerijad tõelise elamuse saamiseks. On kaheldav, et keegi, kes kunagi on osa saanud Egiptuse ilust ja imepärast (seda nii püramiidide, laiuva kõrbe kui ka vanima senitegutseva kristliku Püha Katariina kloostri näol, kus Piibli sõnade kohaselt sai Mooses Jumalalt 10 legendaarset käsku), suudab rahulduda kõigest selle piirkonna vaatamisväärsuste hingematva võimsuse tunnetamisega. Erinevate rahvaste kombed ja elu-olu on
Lausend - Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend. Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida. Lihtlausend – Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. Liitlausend – mis hõlmavad kolme või enamat kontot Komplekslausend - milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot Majandusinformatsiooni tarbijad : omanikud, juhtkond, töötajad, kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid. Aruannete liigitus info kasutajate järgi. 1. Raamatupidamis- e. finantsaruanded. 2. Maksudeklaratsioonid (tuleb maksuseadusest) 3. Statistilised aruanded (statistika seadusest) Majandusaasta aruanne koosneb: 1. Tegevusaruandest ja 2. Raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Bilanss – raamatupidamisaruanne mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit
Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata). Lõuna riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. 42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. 43. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses; WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Maailmapank peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine
75% vanapaberist töödeldakse ümber. 5000 inimest elab maailma esimeses loodussõbralikus piirkonnas saksamaal freiburgis. Hiinas ehitatakse nädalas 2 uut kivisöe elektrijaama. Taanis kivisöe asemel prototüüp, mis vabastab süsinikku õhu asemel pinnasesse. Islandil elektrijaam, mida toidab maa soojus. ,,merimaod" kõikumas lainetes et koguda laineenergiat elektri jaoks. Taanis 20% riigi energiast tuul. Usa hiina, india, saksamaa, ja hispaania suured investeerijad taastuvenergiasse. Päike annab 1 tunniga Maale sama koguse energiat mille tarbib inimkond aastaga.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11KÕ2 Kadi Kotk Inga Reispärk INVESTEERIMISPROJEKTI ANALÜÜS JA HINDAMINE Arvestustöö Õppejõud: Ave Nukka, MBA Mõdriku 2013 1. Projekti ülevaade ja põhjendus Kuna oleme algajad kogemusteta investeerijad ning meil pole igapäevaselt aega jälgida, mis aktsiaturgudel toimub, otsustasime osta 50 000 euro eest fondiosakuid ja oleme valmis oma raha paigutama fondi viieks aastaks. Olles keskmise riskitaluvusega investorid, kes tahavad, et nende alginvesteering jääks alles, kuid samas on valmis võtma ka tulu teenimiseks riske, valisime investeerimiseks SEB strateegiafondi, kuna selle eesmärk on teenida tulu, mis on stabiilsem kui
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll.
17)Mis on börs? Börs- üks osa väärtpaberi turust 18) Mis on väärtpaberiturg? Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega(aktsiad, võlakirjad) 19)Miks ostetakse väärtpabereid? Aktsiaid ja võlakirju ostetakse sp, et oma vaba raha kasulikult paigutada 20)Miks emiteeritakse väärtpabereid? Väärtpabereid emiteeritakse sp, et hankida raha ettevõtte finantseerimiseks 21) Kuidas jagunevad börsil kauplejad? Börsil kauplejad jagunevad kaheks: investeerijad - loodavad tulu saada pikema aja jooksul (dividendid, intressid); spekulandid - loodavad tulu saada väärtpaberi hinnatõusust (härjad) või langusest (karud). 22)Kuidas saavad tulu härjad ja karud? ,,Härjad"mängivad hinnatõusu peal- ostavad selliseid väärtpabereid, mille hind nende arvates tõuseb ja müüvad need pärast maha ,,Karud"-Mängivad hinnalanguse peal-laenavad maaklerite käest väärtpabereid, mille hind nende
Finantsanalüüs Hinnangu andmine ettevõtte finants olukorrale. Sisekontroll Ettevõtte juhtkonnaga sostatud tegevus. Kontrollitakse et kõik allüksused töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid. Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess. Mille käigus kontrollitakse kas kõik vastab süsteemidele. Kõik andmed saadakse raamatupidamisest! Majandusinfo tarbijad: omanikud, juhtkond, töötajad,/ kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsuldandid, maksuhaldurid. Info sisetarbijad omanikud, juhtkond ja osa töötajatest. Info välistarbijad: ülejäänud Ettevõtte tulukus - Ettevõtte maksevõime võimet tasuda oma kohustused Ettevõtte jätkusuutlikus ettevõttes ei ole kahtlusi tegutsemiseks järgmise 12. kuu jooksu Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine: Rmp teooria põhjalikku tundmist , Seaduste täpne tundmine, Ärieetikat Raamatupidamise seadus
kohta 10.1.13 Mai Takkis 9 Raamatupidamise informatsiooni kasutajad Omanikud Investeerijad Juhid Hankijad Töötajad Ostjad Kreeditorid Finantskonsultandid Valitsus 10.1.13 Mai Takkis 10 Raamatupidamise allsüsteemid R A A M A T U P ID A M IN E F IN A N T S - J A M A K S U A R V E T U S J U H T IM IS A R V E S T U S
Ausam maksude maksmine KASU ETTEVÕTTELE Vähenenud tegevuskulud Parem brändi imago ja maine Suurenenud müük ja kliendilojaalsus Kasvanud tootlikkus ja parem kvaliteet Suurenenud võime köita ja hoida paremaid töötajaid SOTSIAALNE TURUNDUS Avalikkuse teavitamine sotsiaalse mõjuga tegevustest on üks võimalus eristada firmat tema turukonkurentidest, luua sellele ainulaadne kuvand ja suurendada ettevõtte läbipaistvust. Investeerijad soovivad paigutada raha ettevõttesse, mis on tuntud eetilise ja vastutustundliku käitumise poolest. Sageli huvituvad investorid vastutustundlikest investeeringutest, sest kaugemas tulevikus nähakse sellises investeeringus suuremat potentsiaali. Korporatiivsest vastutusest teavitamisel tuleb jälgida, et liialt ei keskendutaks oma välimise mina-pildi läikimalöömisele. Sotsiaalse turunduse eesmärgiks on mõjutada inimeste hoiakuid ja sotsiaalset käitumist.
Majandustehing Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Algdokument Majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2. Majandusinformatsiooni tarbijad Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus..) materiaalsed põhivarad(masinad, seadmed, hoone, maa..), piiratud kasutusaeg, piiramatu kasutusaeg(kuid väärtus
Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus,
Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1
Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa suured massid sooduspäevadel. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste nt. töötuabiraha, lastetoetuse, pensioni, toimetulekutoetuse ning ema- ja isapalga kärpimisel. Mõlemal juhul jääks kaotajaks inimene ise. Toime suudavad tulla vaid investeerijad ja kokkuhoidjad. Mõne aasta eest oli väga tulus investeerida kinnisvarasse, kuid majanduskriis tingis kinnisvara hindade langemise. Muidugi võib võimaluse korral hetkel kinnisvara kokku osta ning oodata, kuni kinnisvaraturg kosub, et siis kasumit saada. Ameerikas on näiteks maksud üsna madalad, seal valitakse pigem oma ettevõtte tegemine, seal on tasuline haigekassa, kui just tasuta kliinikusse minna ei taheta. Eestis on tervishoiukindlustusmaks kohustuslik
raudteed ja kaldääred. 3. Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad, millel on teatud kindel iseloom. 4. Sõlmed on strateegilised punktid, nagu teede ja tänavate ristmikud ja tänavanurgad. 5. Maamärgid on kindlalt määratletud suured füüsilised objektid nagu majad, märgid, kauplused ja mäed. 5) Võtmeisikud kasvumasina teoorias: linn kui kasvumasina võrgud: nt kohalikud poliitilised liidrid, investeerijad, pangad, meedia mõned ametnikud ja ka teised huvilised. 6) Postmodernism kui stiil: Tõde sõltub kontekstist ja lähenemisviisistja tõe juured pärit erinevatest maailmapiltidest. Arendada välja kontekstile vastavaid kriitilisi ühiskonna- ja ruumiteooriaid, ka mänglev stiil. Linnageograafia kiire areng 1990ndatel (LA koolkond). Eesti: linnageograafias mõned tudengite, magistrantide tööd sh. ka „mängleva stiiliga“.20
kronoloogises järjekorras päevaraamatusse ning hiljem pearaamatusse. Algdokument- Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks- kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3) Varade klassifikatsioon:Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Varasid, mis eeldatavasti
Kahjumis olid põllumajandus, majutus ja toitlustus ning haridus. Ülejäänud tegevusalad jäid kasumisse. Tänavu on aasta algusest alates järsult vähenenud ka ettevõtete investeeringud põhivarasse. Ettevõtted investeerisid II kvartalis 5,4 miljardit krooni, mis oli ligi kaks korda vähem kui 2008. aasta II kvartalis. Investeeriti peamiselt hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse ning masinatesse ja seadmetesse. Suuremad investeerijad olid energia-, veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse ettevõtted, kes tegid üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Ainsana suurenesid investeeringud maasse (2%). Teised investeeringud vähenesid. II kvartalis tegutses Eestis ligi 50 000 ettevõtet 408 000 hõivatuga. Ettevõtlussektori müügitulu, tõõjõukulud ja kogukasum, I kvartal 2002 II kvartal 2009(2005. aasta kvartalite keskmine = 100) Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenes 2009
seetõttu aeglane. 41. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. 43. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses; WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Maailmapank – peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine
- ost 05.11. 5 000 tk. a’ 14.- juhul kui 31.12. on kaubavaruna laos arvel 10 000 tk, siis FIFO-meetodi rakendamisel on kaubavaru maksumus: Vali üks: € 182 000 € 117 000 € 135 000 € 70 000 Tagasiside Õige vastus on: € 135 000. Küsimus 21 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Majandusarvestuse informatsioni kasutajad jaotatakse kahte rühma: 1) sise- ja 2) välistarbijad. Infost huvitatud isikutest on sisetarbijateks: Vali üks: Omanikud, juhtkond, investeerijad Juhtkond, omanikud, laenuandjad Juhtkond, ettevõtte töötajad (ametiühingud) Juhtkond, ettevõtte töötajad, ostjad Tagasiside Õige vastus on: Juhtkond, ettevõtte töötajad (ametiühingud). Küsimus 22 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Ettevõtte põhivara hulka kuuluvad: Vali üks: Hooned ja seadmed Kasum Tööriistad ja toormaterjal Toodang Tagasiside Õige vastus on: Hooned ja seadmed. Küsimus 23 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst
Kui palju läks vaja stardikapitali? Nagu teada on tänapäeval ka väga palju nö riiulifirmasid, ehk 0 stardikapitaliga. Kuna ettevõtte loomise juures ja ,,käima saamiseks" (promo) läheb veidi ka kapitali tarvis, siis sisestasime stardikapitaliks ~2500. · Kui palju läks aega ettevõtte tegevuse algusest kuni hetkeni, mil jooksvad tulud hakkasid ületama kulusid (positiivse rahavoo saavutamiseni)? Kuna oleme kõvad investeerijad, siis ootame alles seda positiivse rahavoo saavutamist. Aga kõik tasapisi, noor firma alles ju. · Jutustage meile raskustest ja kriisidest ettevõtte tegevuse algetapil. Eks see kõige raskem ongi nö lumepall kokku saada. Kui see pärast veerema hakkab, siis tead, et oled millegagi hakkama saanud. · Millist abi saite väljastpoolt ettevõtet? (Nt kogenud nõuandjate, juristide, raamatupidajate, maksuspetsialistide käest).
Seetõttu tuleb sellise investeeringu puhul arvestada üsna pika tasuvuse perioodiga, seda eriti alustava ettevõtte puhul, mille kasumisse jõudmine nõuab omajagu aega. Piiratud teave. Ühisrahastamine ei pruugi olla riikliku finantsjärelevalve all ning ühisrahastusettevõtted ega platvormi kaudu rahastamist taotlevad ettevõtted ei pea esitama kohustuslikke aruandeid ega teavet. Projekti kohta saadav informatsioon võib seeõttu olla piiratud. Investeerijad ei tohiks paigutada raha projektidesse või tegutseda platvormidel, mille kohta pole avaldatud piisaval määral või üheselt mõistetavat teavet. Usalduse kuritarvitamine. Ühisrahastusplatvormide kaudu raha paigutajatel tuleks enne investeeringu tegemist kontrollida platvormi ja selle omanike/juhtkonna usaldusväärsust, sh varasemaid projekte. Arvestada tuleb sellega, et kuna
säilitamise korda Ühe- ja kahekordne raamatupidamine Vahe ühe- ja kahekordse raamatupidamise süsteemi vahel on kapitali ja tulemuste väljaselgitamise korras ja viisis. Kahekordset raamatupidamise süsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja majandusüksuse varad täiendavalt üle lugeda Majandusarvestuse kasutajad Omanikud, juhtkond, töötajad, laenuandjad, investeerijad, tarnijad-hankijad, ostjad-kliendid, finantskonsultandid Dokumenteerimine kui raamatupidamise meetodi element Ettevõtete majandustehingute sisu registreeritakse algdokumentidel. Dokumentidel fikseeritakse põhilised andmed, mis iseloomustavad tehingu olemust ja mahtu. Eraldi dokument koostatakse iga tehingu või õhelaadsete tehingute rühma kohta. Dokumentides fikseeritud andmeid kasutatakse tehingute järgnevaks registreerimiseks ja süstematiseerimiseks Inventeerimine, selle iseloomustus
Firmade A ja B aktsiate beetad on vastavalt 1,6 ja 0,8. Arvutage uue portfelli beeta. 8. Oletame, et firma lihtaktsia beeta on 1,2. Riskivaba kasuminorm on 7% ja eeldatav turu kasuminorm on 12%. a) Kasutades finantsvarade hindamise mudelit arvutage antud aktsia eeldatav kasuminorm b) Kui suur on tururiski preemia? 9. Võtame aluseks harjutuse 8 andmed. Täiendavalt on teada, et riskivaba kasuminorm 7% sisaldab inflatsiooni preemiat 4%. Kui investeerijad eeldavad inflatsiooni 6 %, kuidas mõjutab see lihtaktsia eeldatavat kasuminormi? 10. Oletame, et teie ettevõtte investeerimisportfell on hästi hajutatud. Kavas on soetada võrdsetes kogustes uusi aktsiaid, mille beetad on järgmised: Aktsia 1 1,5 Aktsia 2 1 Aktsia 3 0,8 Aktsia 4 2 Aktsia 5 0,3 Aktsia 6 1,2
näitab, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kasutavad kodumajapidamised täiendavaks tarbimiseks. Tarbimise piirkalduvus MPC osutab, milline on tarbimisfunktsiooni kujutava joone tõus erinevatel kasutatava tulu tasemetel. Tarbimisfunktsioon on lineaarne joon, mille tõusuks on MPC C MPC = Yd Firmade poolt ostetavate investeerimiskaupade (kapitalikaupade) nõutav kogus sõltub esmajoones intressimäärast Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. (nt pank ütleb, et pead maksma intressi 10%) Reaalne intressimäär on intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. Mõõdab laenamise tegelikke kulusid ning määrab ära investeeringute mahu. (nt üldise hinnataseme tõus on 6% ja selle põhjal kehtestatakse nominaalne määr) Seost reaalse intressimäära ja investeeringute vahel võime väljendada järgmiselt: I I(r) I - investeeringud r - reaalne intressimäär
Kui tegelik SKP on väiksem kui plaanitud kulutused, siis varud kuhjuvad ja osa toodangust jääb müümata. Kui tegelik SKP on suurem plaanitud kulutustest, hakkavad varud plaanimatult vähenema, sest jooksev tootmine ei suuda rahuldada vajadusi. LOENG 12 RAHVUSLIKU KOGUTULU MÄÄRAMINE 1. Avaliku sektori kulutused Eesmärk uurida kogukulutuste komponentide muutuste mõju tegelikule kogutulule ja toodangule. Eelmises mudelis oli C ja I (kodumaised tarbijad ja investeerijad), nüüd tuuakse juurde avalik sektor G ja netoeksport X-M. G sisaldab teenuste ja kaupade ostu, ei sisalda turusiirdeid. Kolmesektorilises majanduses on esindatud: E=C+Id+G, kui G ei ole null, sest siis Y=C+Id+G Yd=sissetulek-TA+TTR, kus TA tulumaks, TR tulusiirded C=Co+c(Y-TA+TR), tähistame netomaks T: T=TA-TR, seega C=Co+cY-cT Eeldatakse, et G on autonoomne (sõltumatu kogu aeg ühesugune) ja T on konstantne. Vt. joonis 12.1 kogukulutuste joon 2. Netoeksport
Kõrged intressimäärad Ühte riiki sissevoolav kapital on väljavool teisest riigist. Kapitali väljavool omakorda vähendab investeeringuid ja majanduskasvu. Seega, kapitali väljavoolu takistamiseks tuleb hoida intressimäärasid kõrgel, see aga on takistuseks majanduse arengule. Probleem: kapitali sissevool suurendab kapitali suure ja äkilise lenduvuse ohtu. Seega majandusliku languse või kriisi ohu korral võivad välismaised investeerijad oma raha välja võtta sama kiirelt kui nad need sisse tõid. Väliskapitali äkiline väljavool võib protsendimäärad üles viia ja finantsturud laostada. Kui kapitali lenduvuse tagajärjeks on majanduslangus, siis kaasneb sellega ka inflatsioon. 29 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
muuseumis. Rioja piirkond Rioja piirkond on ajalooliselt kuulsaim ja rahvusvaheliselt tuntuim Hispaania veinipiirkond, mis asub kolme Hispaaniat mõjutava kliimatüübivahemerelise, atlantilise ja kontinentaalse kokkupuutepunktis. Rioja esimene kuulsus jääb XIX sajandisse. Pärast seda kui Phylloxera oli Bordeaux` s laastamistöö toime pannud, kolisid paljud veinimeistrid Riojasse. Taas läks Rioja moodi alles 1970ndate tesiel poolel. Investeerijad ja spekulandid olid bordooveini hinnad lootusetult üles kruvinud ja diktaator Franco surm avas huvilistele praktiliselt põhjatu Hispaania veinituru, mille tippveinid olid kättesaadavad mõistliku hinnaga. Sellest ajast tänaseni on Rioja toodang mitmekordistunud. Väga paljud Rioja bodegad on ümber ehitatud viimase kümne aasta jooksul. Pole siis ka imestada, et võrreldes Bordeaux`ga on kogu veinitoomine Riojas väga modernne ja kõrgtehnoloogiline (Kesküla, 2007: 187)
Ungarlastele meeldib palju ja pikalt rääkida ja suhelda, ehkki nagu öeldud pole moodsa Ungari ärimaastikul Lääne omaga enam suuremat vahet. Kuigi investeerimine Ungarisse on tehtud suhteliselt lihtsaks ja välismaiste ärimeeste tegevust üritatakse igati soodustada pole need hõlpsustused kõikidesse sfääridesse siiski jõudnud. Tihti võib kuulda kurtmist Ungari bürokraatia intensiivsuse kohta. Samas on see kõik suhteline, näiteks otsustasid Austria investeerijad rajada hiiglasliku Aasia ärikeskuse just Budapesti mitte Viini, sest väidetavalt oleksid nad sama aja, mis Budapestis kulus suure kompleksi ehitamise peale kulutanud Austrias ehitusloa taotlemisele. Asjaajamisel pankades tasub siiski arvestada aeglasemate ülekandeperioodidega kui Põhja- Euroopas. Bürokraatia ja dubleerivate ametkondade arvu vähendamine ning riigiasutuste tegevuse tõhususe tõstmine on ka käivitunud valitsuse haldusreformi üheks põhieesmärgiks.
teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17
Kõrged hinnad annavad märku suuremast nõudlusest, ning sellele järgneb ehkki esialgu aeglaselt ja visalt suurem tootmine. Rahva raha võib olla osaliselt kaotanud ostujõu, kuid allesjäänu eest võivad tarbijad hakata ostma kaupu, mida üha rohkem müügile tuleb. Pakkumise kasvades hinnad stabiliseeruvad. Ka järjekorrad hakkavad kaduma, kui tarbija näeb, et aina rohkem erinevaid kaupu pidevalt müügil on. Ettevõtjad ja investeerijad reageerivad vastsele vabamajandusele äritegevuse laiendamisega, pakkudes võidu uusi tooteid ja teenuseid seega ka uusi töökohti ja suurendades pakkumist, pidurdavad edasist hinnatõusu. Põhjus, miks ajutine inflatsioon turumajandusmaades inimesi häirib, on see, et hinnatõusu korral jaotatakse sissetulekud ja rikkus ümber suvaliselt, arvestamata töötajate või firmade tootmispanust või viljakust
tuntud, hiljem oli telefon üksikutel inimestel, nüüd on peaaegu igal inmesel telefon ja see ei võimalda ainult rääkimist vaid kirjutamist sõnumite näol, pildistamist, filmimist, parkimist, poes kauba eest tasumist jne). Tehnoloogilis-majanduslik paradigma – hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri. "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" (Perez 2002).2 Riigi roll majandusarengus. Innovatsioonipoliitika Mis on peamised lähenemised riigi rollile majandus- ja innovatsioonipoliitikas, kirjelda nende lähenemiste põhisisu ja peamiseid erinevusi? 1)Rahva juhtimine "õige äri juurde", s.t majanduskasvu tegevusspetsiifilise olemuse tunnustamine ajaloolise alguspunktina. 2)Suhtelise eelise loomine "õiges äris"
1 Raamatupidamise ülesanne Toota Sisse informatsiooni Juhile juhtimisotsuste Organisatsiooni vastuvõtmiseks finantsseisundi kohta Välja Organisatsiooni Omanikule tegevuse tulemuste Teistele (kreeditorid, kohta investeerijad, ostjad, tarnijad, valitsus) 2/9/2015 Mai Takkis 4 Raamatupidamise areng 2/9/2015 Mai Takkis 5 Kassapõhine versus tekkepõhine raamatupidamine Majandustehingud kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud. Kasutamine on piiratud. Majandustehingud kajastatakse siis, kui nad on toimunud,
Reaalne rahavoog võtab arvesse inflatsiooni. Reaalväärtuses väljendatud rahal on alati ühesugune ostujõud. Enamik lepingud sõlmitakse nominaalmäärades (inflatsiooni mitte arvesse võttes). Siiski peaks inflatsiooni arvestama, sest vastasel juhul hävitab see raha ostujõu tulevikus. Inflatsioon muutub ajas. Põhjuseks on muutused majandustsüklites. Inflatsiooni muutumise tulemusena muutub ka reaalne tulunorm. 9. Riski arvestavad diskontomäärad Põhineb eeldusel, et investeerijad nõuavad riskantsematelt projektidelt suuremat tulu. Kui mingi projekti riskitase erineb ettevõtte tüüpiliste projektide omast, peab kasutama riski arvestavat diskontomäära. 2 võimalust riski arvestamiseks projektides: 1) kindlustusekvivalendi meetod 2) riski arvestav diskontomäär KINDLUSTUSEKVIVALENT RISKI ARVESTAV DISKONTOMÄÄR · Kohandame oodatavad rahavood · Suurendame vastavalt riskile
tasakaalustatud ega tekitaks liikmesriikide vahel pingeid. Lisaks neile kriteeriumitele võtavad euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Samuti peavad kõik liituvad riigid viima asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid vastavusse EL õigusega 13.Mis on intressimäär? Nominaalne intressimäär on määr, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. See on paberil või lepingus fikseeritud. Reaalne intressimäär on nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsioonimääraga ja/või THI. Tegelik intressimäär on see, mida reaalselt makstakse. 8. Raha pakkumise mõõtmine. Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses. Kui me ei saa mõõta ringluses oleva raha hulka ja selle muutumist, on
Reaalne rahavoog võtab arvesse inflatsiooni. Reaalväärtuses väljendatud rahal on alati ühesugune ostujõud. Enamik lepinguid sõlmitakse nominaalmäärades (inflatsiooni mitte arvesse võttes). Siiski peaks inflatsiooni arvestama, sest vastasel juhul hävitab see raha ostujõu tulevikus. Inflatsioon muutub ajas. Põhjuseks on muutused majandustsüklites. Inflatsiooni muutudes muutub ka reaalne tulunorm. 9) Riski arvestavad diskontomäärad Põhineb eeldusel, et investeerijad nõuavad riskantsematelt projektidelt suuremat tulu. Kui mingi projekti riskitase erineb ettevõtte tüüpiliste projektide omast, peab kasutama riski arvestavat diskontomäära. Kaks võimalust riski arvestamiseks projektides: kindlustusekvivalendi meetod, riski arvestav diskontomäär Kindlustusekvivalent - *Kohandame oodatavad rahavood kooskõlas riskiga väiksemaks, korrutades need kindlustusekvivalendi kordajatega. *Taandame kindlustusekvivalentsed
tuntud, hiljem oli telefon üksikutel inimestel, nüüd on peaaegu igal inmesel telefon ja see ei võimalda ainult rääkimist vaid kirjutamist sõnumite näol, pildistamist, filmimist, parkimist, poes kauba eest tasumist jne). Tehnoloogilis-majanduslik paradigma hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri. "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" (Perez 2002).2 Paradigma muutus, nagu seda väljendab ka Schumpeteri mõiste "loominguline hävitusprotsess", on nii loov kui ka hävitav nähtus - kaovad vanad tööstusharud ja nendega seonduvad sotsiaalsed struktuurid, nende asemele tekivad uued (19. sajandist on siin heaks näiteks urbaniseerumine, möödunud sajandist aga nt masstootmine ja -tarbimine). Iga
1. Prantsusmaa 1. Saksamaa 2. Saksamaa 2. Prantsusmaa 3. Portugal 3. Itaalia 4. Itaalia 4. Hiina 5. Suurbritannia 5. Suurbritannia Välisinvesteeringud Hispaania on ELis kolmas välisinvesteeringute vastuvõtja, maailmas kuuendal kohal. 2009. aastal tehti otseinvesteeringuid Hispaaniasse 14 694 mld euro väärtuses, siiski vähenesid investeeringud 62% võrreldes 2008.aastaga. Suurimad investeerijad olid Araabia Ühendemiraadid (28,3%) ja Prantsustmaa (19,8%). Suurbritanniast, kes on siiani olnud suurimaid investeerijad, vähenesid investeeringud 92%. Välismaised otseinvesteeringud on suunatud peamiselt tööstussektorisse (38,6%), telekommunikatsiooni sektorisse (13,8%), finantssektorisse (10,6%). Suur osa välisinvesteeringutest on koondunud Madridi ümbrusesse (65,%) ja Katalooniasse (12%). Hispaania otseinvesteeringud välismaale moodustasid 2009. aastal 44 mld eurot.
kemikaalide ja keemiatoodete tootmises kasvasid investeeringud poole võrra. Nafta hinna püsimine suhteliselt kõrgel tasemel tekitab sektoris hinnasurveid, kuid see mõjub positiivselt põlevkivikeemia sektorile, luues soodsa pinnase täiendavate investeeringute tegemiseks. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Investeeringud keemiatööstusse ületasid 2007. aastal aastatagust taset kolmveerandi võrra. Suurimad investeerijad olid põlevkivikeemia ettevõtted, aastaga kasvasid nende investeeringute mahud kaks korda. Ka teistesse keemiasektori harudesse investeeriti rohkem kui eelnenud aastal. Ligikaudu 70% investeeringutest läks hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks. Vähenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse, mis on olnud varasematel aastatel peamiseks investeerimisobjektiks. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium 2008)
välisinvestorite jaoks. Ajavahemikus 2001 kuni 2005 osteti välisinvestorite poolt 603 Rootsi ettevõtet ning Rootsi ettevõtted omandasid 535 ettevõtet välismaal. Perioodil 20002004 oli Rootsi maailmas otseinvesteeringute sihtmaana (65 miljardit USD) 15. kohal. Rootsi otsesed välisisnvesteeringud ulatusid 2006.aasta lõpuks 1760 miljardi Rootsi kroonini. Otsesed välisinvesteeringud 2006.aastal Rootsi ulatusid 1552 miljardi Rootsi kroonini. Suurimad investeerijad Rootsis olid aastatel 20012005 USA, Saksamaa, Soome, Ühendatud Kuningriik, Taani ja Holland. Välismaised otseinvesteeringud on peamiselt suunatud kõrgtehnoloogiasegmentidesse info- ja kommunikatsioonisektoris, farmaatsia-, energia-, töötleva tööstuse sektorisse ja keemiatööstusesse. Samuti on välisinvestorite seas populaarsust kogunud investeeringud teenuste sektorisse. Rootsi on maailmas ka üks olulisemaid uue tehnoloogia testiturge
5. Iseloomusta rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja too näiteid rahvusvahelistest firmadest. * RAHVUSVAHELINE FIRMA e. transnatsionalne. Tegutseb erinevates riikides (mitte ühe riigi piires) Osa maailmamajanduses * Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust * 75% maailma kaubavahetusest toimub rahvusvaheliste ettevõtete (RVE) vahel. * RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. * Aitavad tublisti kaasa rahvusvahelisele tööjaotusele. Rahvusvahelised firmad kasutavad ära seda, et eri piirkondades on omad tootmiseelised loodusvarade, tööjõu hinna jms. osas. tekkimise põhjused: 1) juurdepääs loodusvaradele (juurdepääs maakidele, ainult soojal maal kasvavale toorainele) Nt. Lukoil (kütus) 2) laieneda uutele turgudele (leida uusi tarbijaid) nt.
toodangut, mida müüjad antud hinnaga müügiks pakuvad 29) 30) Nõudluse ja pakkumise dünaamika 30) 6 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa VI. TARBIJAD, SÄÄSTJAD JA INVESTEERIJAD, consumer, 6. , saverand investor 1) (): 1) Kodumajapidamise funktsioonid: 1.1) (), 1.1.) Kodumajapidamine (KM) kui tarbija, consumer inimene (KM), kes , ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks
15% ja aktsionäride nõutav tulunorm on peale makse 10%. Leida ettevõtte väärtus, kui: a. Ta ei kasuta laenukapitali b. Kasutab laenukapitali 200 000 krooni ulatuses c. Kasutab laenukapitali 300 000 krooni ulatuses 2. Ettevõtte intresside- ja maksudeeelne tulu on pikemat aega olnud 7 miljonit. Ettevõtte tulumaksumäär on 26%. Üksikisikutele on maksumäär intressidelt 18% ja omandi jaotamiselt 10%. Investeerijad kasutavad maksujärgsete rahavoogude diskonteerimiseks määra 20%. Ettevõte kaalub laenu võtmist summas 320 000 krooni. Leida ettevõtte väärtus enne ja pärast laenu võtmist. 3. Ettevõtte intresside- ja maksudeeelne tulu on 500 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Üksikisikutele on maksumäär intressidelt 8% ja omandi jaotamiselt 20%. Investeerijad kasutavad maksudejärgsete rahavoogude diskonteerimiseks määra 20%
· Tehnoloogia ja tootlikkus
· Tootmistegurite pakkumine
· Valuutakursi muutus
Kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaal (1)
Täishõive tasakaal (Q=Q*)
Majandus toodab allpool potentsiaalset tootmismahtu (Q
YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. CY ehk Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0 13. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? Investeerijad (aktsionärid) - peamiselt ettevõtte tulevikuperspektiivid, kasum, käive ning seega ka aktsiate hinna võimalikud liikumised, aktsiate tootlus, võimalikud riskid. Laenuandjad, võlakirjade omanikud - võimalikud riskid ning võlakirjade tootlus, ettevõtte rahavood, maksevõimelisus Riigiorganid (MTA) - ettevõtte maksukohustuste täitmine, käive, kasum, dividendid Avalikkus, analüütikud, ajakirjanikud.
annaabi.ee 
