Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? (4)

Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut?
TSG 12.a klass
Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud . Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut.
Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul – nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi pooldajad , et kõigil indiviididel peaks maksuprotsent olema ühesugune, sõltumata sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi pooldajad eeldavad indiviidi maksumäära suurenemist, kui tolle sissetulek suureneb. Seega peaksid nende arvates jõukamad inimesed ainult selle pärast rohkem makse tasuma , kuna nende sissetulek on suurem. See poleks ilmselgelt enam võrdne.
Lisaks vaidlustele mõlema maksusüsteemi pärast, on leidnud kajastust ka maksude tõstmise/langetamise probleem.
Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti , kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa massipsühhoosi sooduspäevadel. Samuti võib mõnel juhul tekkida monopol , mis tähendaks, et müüja/firma saaks hindasid ise määrata.
Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste nt. töötuabiraha, lastetoetuse, pensioni, toimetulekutoetuse ning ema- ja isapalga kärpimisel. Mõlemal juhul jääks kaotajaks indiviid ise. Toime suudavad tulla vaid investeerijad ja kokkuhoidjad. Mõne aasta eest oli väga tulus investeerida kinnisvarasse, kuid majanduskriis tingis kinnisvara hindade langemise. Muidugi võib võimaluse korral hetkel kinnisvara kokku osta ning oodata, kuni kinnisvaraturg kosub, et siis kasumit saada, kuid seda, kui kaua kinnisvaraturu hoovõtmine aega võtab, ei oska keegi ennustada.
Maksupoliitika ei kohusta küll otseselt firmasid oma kapitali struktuuri muutma , kuid siiski on selle näol tegemist majanduslikult suurt mõju omava vahendiga. Ettevõte lähtub oma finantseerimisotsuste tegemisel eelkõige finantseerimisallikate hinnast ning nende kättesaadavusest. Kuna maksupoliitika mõjutab otseselt kapitaliallikate hinda, on tal seega mõju ka ettevõtte kapitali struktuurile. Seega, mida suuremad on kapitaliallikate hinnad, seda väiksem on ettevõtte kapitali suurus.
Ameerikas on näiteks maksud üsna madalad, seal soositakse ettevõtlust, seal on tasuline haigekassa, kui just tasuta kliinikusse minna ei taheta . Eestis on tervishoiukindlustusmaks (13%, läheb sotsiaalmaksu alla) teadagi kohustuslik. Muidugi on isegi Eestis üsna lihtne oma äri püsti panna, kuid seda jõudluses hoida ning kasumit teenida on juba raskem. See kehtib eriti väikefirmade kohta, mistõttu võiks ideaalis riik majanduselu veidi vähem mõjutada. Kuna aga hetkel on Eestis eelarve defitsiit (eelarve kulud on suuremad kui tulud, tingitud majanduslangusest) ning riigi peamine ülesanne eelarve suhtes on eelarvet tasakaalus hoida, üritabki valitsus eri kärbete näol riigi majandusolukorda veidi parandada.
See aga tingib ilmse pahameele üksikisikute seas, eriti, mis puudutab väiksema sissetulekuga indiviide. Sellest pahameelest võib saada alguse umbusaldus valitsuse vastu, ning riigi üleüldine olukord halveneb seetõttu veel rohkem. Sellise olukorra vastu aitab võidelda säästmine (väiksem tarbimine, vähem pangalaenu võtmist) ning tuleks end majanduseluga kursis hoida. See aitab õigel hetkel õigeid vahendeid õigesse valdkonda investeerida.