50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ajakubelovits
Õppematerjali autor
siiski komplitseeritud, sest efektiivsust saab majandusliku analüüsi kaudu mõõta, õigluse mõõtmiseks vastav kriteerium aga puudub. 1.2.1 Milliseid kaupu toota? Toota tuleb neid kaupu, mida tarbijad vajavad st seda mida tarbija vajadusi rahuldaks ja mille eest ta oleks nõus tasuma.(kaupu mille järele on nõudlust, mitte selliseid mille müügiga kahjumisse jääks. Kuidas toota: ettevõtja peab leidma enda jaoks kõige sobivama ressursside kombinatsiooni. Kellele toota: ettevõtja peab enda jaoks selgeks tegema tarbijaskonna kellele ta tahab toota ja vastavalt sellele käituma.(hind, kvaliteet). Kui ressursid on piiratud ja alternatiive palju, peab iga ettevõtja-ärimees teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib riigi kui terviku kohta. Valikut tehes tuleb majandamise viisist või ühiskondlikust korraldusest hoolimata mõlemal vastata kolmele põhilisele küsimusele.
tõusu- ja langusfaasi. 17. Raha mõiste ja funktsioonid Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha funktsioonid 1. Arvestusühik - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. 2. Vahetusvahend - raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. 3. Väärtuse akumulatsiooni vahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. 4. Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. 18. Rahaturu tasakaal: raha nõudmine ja pakkumine Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb
3.6.4 Organisatsiooni tegutsemine keerukas ja muutuvas keskkonnas 43 4. Juhtimisfunktsioonid 45 4.1 Juhtimisfunktsioonide eristamine 45 4.1.1 Juhtimisfunktsioonid majandusteaduses 45 4.1.2 Ettevõtte strateegia, taktika ja poliitika 47 4.1.3 Miks on strateegia tähtis? 48 4.1.3.1 Kahanev sündimus 49 4.1.3.2 Sissetulekute jaotumine 50 4.1.3.3 Tänapäeva kasvavad tööstusharud 51 4.1.3.4. Tulemuste defineerimine 51 4.1.3.5
1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ..............................................................................12 1.4 Juhtimise ja eestvedamise teooriad ..............................................................................................
nukiteks. Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Analoogiliselt ärilogistika vaja- dusega toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid on läbi ajaloo olnud väejuhid probleemide ees, kui on tekkinud vajadus liikuda mit- mekümnest või mitmesajatuhandelisest sõdurist koosneva sõjaväega sadu ja tuhandeid kilomeet- reid. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoos- seisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks
nukiteks. Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Analoogiliselt ärilogistika vaja- dusega toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid on läbi ajaloo olnud väejuhid probleemide ees, kui on tekkinud vajadus liikuda mit- mekümnest või mitmesajatuhandelisest sõdurist koosneva sõjaväega sadu ja tuhandeid kilomeet- reid. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoos- seisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks
19. Kuulamise erinevad vormid Pseudokuulamine: teeseldud huvi Võrdlemine: võrdleb ennast vestluspartneriga Eelarvamused: kuulab eelarvamusega Mõtete lugemine: Ei kuula, mida räägib, vaid arutled peas, MIDA ta tegelikult mõtleb Vastuseks valmistumine: kuulamise asemel mõeldakse, mida järgmiseks öelda 8 Selekteerimine: kuulaja tabab vaid osad, mis teda huvitavad. Unelemine: kuulaja on omas mõtetes Samastumine: elab näiliselt räägitud läbi, aga ei küsi, mida rääkija sel hetkel tundis Nõuandmine: iga jutu peale on anda nõuanne Väitlemine: kuulaja vaidleb ja on alati varuks vastuväide Oma õiguse tagaajamine: kriitikat ei talu ja alati õigustavad ennast Teema vahetamine: kui pole huvi või on ebamugav vahetab kuulaja kohe teemat Tagantkiitmine: iga asja peale kuulaja ütleb jaa, just nii, täpselt jne 20. Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad
rohkem kui üks seanss. Isegi kui tundub, et eesmärk saavutatakse ühe seansiga, Sageli ei ole ruumis paberit ega markereid või isegi kui on, siis puudub mugav koht tuntakse survet plaanida lisaseansse. Asi ei ole selles, nagu saaks nõustamise läbi nendega töötamiseks. Ka ruumi suurus piirab oluliselt võimalikku füüsilist liikumist. viia ühe seansiga ja nii tulekski teha, vaid pigem selles, et üheseansilist nõustamist ei tohiks välistada kui võimatut (Talmon 1990)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid