modernsele matemaatikale. Tema kõige tuntum teos on Metafüüsilised meditatsioonid. Filosoofia Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes’i arvates kahtlemine kõiges. Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning samm-sammult järelduste teel jõudma üha uute tõdedeni. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: Nad on ilmselged tõed. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Filosoofia Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes kõiges kahtlema. Ta leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida
1. Nad on ilmselged tõed. 2. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Need printsiibid on aluseks kogu uuele filosoofiale, mida Descartes'il on plaan üles ehitada: "Archimedes ei otsinud midagi muud kui üksnes punkti, mis oleks püsiv ja liikumatu, selleks, et liigutada paigast kogu maad; tuleb loota midagi niisama suurt, kui leiaksin kasvõi midagi vähimalgi määral kindlat ja kõigutamatut." Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning samm-sammult järelduste (deduktsiooni) teel jõudma üha uute tõdedeni. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes'i arvates kahtlemine kõiges. Descartes'i plaan tõsikindla teadmise saavutamiseks on niisiis kaheetapiline: 1. Tuleb kahelda kõigi seni tõesteks peetud seisukohtades. 2. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles
Suhted on ka kõige suurem kannatuste ja vaevade allikas inimestele.Kõik taandub tegelikult suhetele, absoluutselt kõik. Ei ole olemasvaldkonda elus, kus suhtumised, sümpaatiad-antipaatiad pearolli ei mängiks. Suhetest, nende nüanssidest ja aspektidest võiks kirjutadalehekülgede viisi, kui anda ainult niidiots kätte, et kust teemale peale minna ! Kuna Skorpion on tegija minu kaardis, siis on ta varustanud mind väga terva pilgu ja tugeva intuitsiooniga. Kas õnneks või kahjuks, ma näen üsna hästi inimeste sisse, taban ära nende motiivid ja liikumapanevad jõud ja ka nõrgad kohad. See toimub kõik tahtmatult ja alateadlikult, muide. Ma kunagi suheldes ei keskendu teise inimese uurimisele, ma lihtsalt suhtlen avatult ja otsekoheselt. Alateadvus aga tegutseb omasoodu ja loob mulje. Mõnikord alateadvus hoiatab mingi iseäraliku sisetunde tekkimisega, mida mõistusega olen ignoreerinud.Hiljem aga selgub, et alateadvusel oli õigus
rahvuslikku julgeolekut. 20. Kas sinu arvates oli Eestil võimalik loobudabaaside lepingu sõlmimisest? Mida oleks see kaasa toonud Eesti jaoks? Ma arvan, et see oleks varem või hiljem nii lõppenud. Pigem suutis Päts kogu asja korraldada ilma suurte ohvriteta, ta justkui ohverdas ennast Eesti rahva nimel. 21. Kirjelda Konstantin Pätsi Temperamentne, humoorikas, tugevalt arenenud kujutslusvõime ja intuitsiooniga. Omas tugevaid suhteid Nõukogude Liiduga. Kõneleja ja kuulaja võime. Maailmavaate muutumine. Ei kartnud jääda vähemusse ja oli julge vastuhakkaja.
maaimaga seostumise viisi: otsustamisele tuginevat ja tajumise tuginevat. Tajumisele tuginev inimene võtab elu spontaanselt, keskenduvad sellele mis on, mitte sellele, mis peaks olema. Vastupidiselt otsustamisele tuginev inimene eelistab struktuuri ja organiseeritust - rõhuvad sellele, mis peaks olema sageli enam kui sellele, mis on. Selline süsteem pakub väja kaheksa isiksusetüüpi mõtlemine domineeriv funktsioon aistingu või intuitsiooniga, tunnetus domineeriv funktsioon aistingu või intuitsiooniga jne. (Totton, Jacobs 2007) Lisaks kirjeldas Jung inimeste kahte põhiolemuslikut vastandlikku hoiakut, mis iseloomustavad inimese eelistust suhetes ümbritseva maailmaga. Nendeks orientatsioonideks on ekstravertsus ja introvertsus. Ektravertse inimese põhitunnus on, et indiviidi psüühiline elu toimub indiviidist väljaspool, orienteeritud väismaailmale, suunatud välistele esemetele ja suhetele. Introvertse
difraktsiooniteooria. Ta selgitas HuygensiFresneli printsiibiga geomeetrilise optika seadusi, sealhulgas valguse sirgjoonelist levimist homogeenses keskkonnas. Ta lõi lainepinna tsoonideks jaotamise teel ligikaudse meetodi difraktsioonipildi arvutamiseks. Frensel tõestas esimesena valguse ristlainelisuse. Thomas Young (1773 1829) Erakordselt laiade teaduslike huvide ja mitmekülgsete annetega silmapaistev inglise teadlane. Young oli üheaegselt arst ja suure intuitsiooniga füüsik, astronoom ja mehaanik, metallurg ja isegi võimekas võimleja. Youngi peamiseks teeneks on valguse interferentsi avastamine ning difraktsiooninähtuse selgitamine laineteooria alusel. Young mõõtis esimesena valguslainete pikkusi.
ringlevad inimeste seas ning neid interpreteeritakse ja reinterpreteeritakse(konstruktivistlik) Realism - me võime nimetada midagi ,,tõeliseks" ainult siis, kui see vastab meist sõltumatule ,,objektiivsele" reaalsusele. Teadvuse ja reaalsuse suhet nähakse pildikujulisena Kartesianism Descartesi ladinakeelsest nimest Renatus Cartesius - · Maailm jaguneb kaheks: tajuks ja väliseks maailmaks (viimase hulka kuulub ka inimkeha). · Realism on kooskõlas inimese intuitsiooniga: tegelikkus on olemas meist väljapool ja me tajume seda aistingute abil. Konstruktivism(realismi vastand) seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm, mida me ise loome. MIKS? See, mida me näeme, kuuleme, haistame või tunneme, ei sõltu ainult meid ümbritsevatest asjadest ega nähtustest ega nende omadustest, vaid suuresti meie meeleelundite n -ö tehnilistest võimalustest,
vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbritsevat ühiskonda ja vajadusel vastu võtta tarku poliitilisi valikuid. Subjektiivne ja objektiivne: Subjektiivne teadmine tuleneb indiviidi enese kontekstist, mõned asjad võivad tuleneda usust, teised rajanevad isiklikul vaatlusel ja kolmandate juures on tegemist intuitsiooniga. Tuleb mõista teist inimest. Objektiivsus toetub arvudele ja väldib isiklikku erapoolikust. Objektiivsuse saavutamisele aitavad kaasa mõõteriistad, kuna need jätavad vähe ruumi oletustele. Empiirilised andmed on sellised, mida saab arvuliselt mõõta ja loendada. Viimasega 2 probleemi: andmete usaldatavus ja uurimismeetodite kehtivus. Valim on väljavõte huvipakkuva elanikkonna hulgast. Iga teadlase kohus on teha oma uurimismaterjalid kolleegidele kättesaadavaks.
Uurimistöö käigus kasutab uurija omaenese teadmisi ja informatsioonina salvestatud teiste teadmisi ning loob nende alusel uued teadmised, väljendades/ fikseerides need tekstidena informatsioonina. Erinevates tekstides on informatsioonina fikseeritud inimeste teadmised. on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). on teadmuse kasutamine. Tarkuse moodustab teadmus ja teadmine millal ning kuidas seda kasutada ja teha õigeid otsuseid. Tarkuse määrab indiviidi võime tõlgendada informatsiooni, rakendada oma teadmisi ja vaiketeadmisi uutes situatsioonides ning luua oma teadmistele ja vaiketeadmistele tuginedes ka uusi, innovaatilisi teadmisi. Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt. Informatsiooni hankimise protsessis võib
Me peame olema võimelised moraalset täiust saavutama. Kuid me ei saa saavutada täiust selles elus, sest ülesanne on oma loomult lõpmatu. Järelikult peab ka olema teispoolne elu, kus me jätkame ideaali poole liikumist. Jumal jõustab moraaliseadust. Moraaliseadus lõpeb õiglase tasuga õnne näol, vastavalt voorusele kui „täielikule hüvele“. 5 Need, kes väärivad õnne, saaksid seda vastavalt oma moraalsele teenele. Kanti vaate kriitika 1. Vastuolus intuitsiooniga Kui reegel „räägi alati tõtt“ on absoluutne ja seda tuleb alati järgida, siis teatud tingimustes, kus tõe rääkimine on vägagi ebaeetiline ja kahjulik, on see reegel ka ise kahjulik, kuna välistab igasuguse vastutustunde 2. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooria jätab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli (empaatia, sümpaatia..) 3. Head idioodid Kant ei võta piisavalt arvesse tagajärgi. Mõni heade kavatsustega idioot võib tahtmatult
Antonin Artaud - müütidele toetuv rituaalne teater oli tema sihiks. Teater ei ole kutsutud jäljendama elu, vaid ilmsiks tooma varjatud tõde, tungides sügavama, müstilise tõeluseni. Julmusteater peab tungima inimhinge tumedaima põhjani ja vapustama vaatajat. Näidates inimestele neid endid nii, nagu nad on, kisub teater neilt maskid eest. Futurism prantsusmaal - Henri Bergson. Inimese soov pidevalt oma ümbrust kontrollida on viinud kontakti kadumiseni intuitsiooniga. Guillaume Apollinaire - temalt pärineb mõiste "sürrealism", esimesi luuletajaid, kes kirjutas kirjavahemärkideta vabavärssi. Eri maade kunstnike kohtumispaigana, kus vahetati ideid ja tutvuti üksteise loominguga, tõusis modernismi arengus oluliseks Pariis, mis oli ka dadaismi ja sürrealismi suuremaid keskusi. Sürrealism algus 1919. Prantsusmaa. Endised dadaistid muutusid sürrealistideks. Esimene sürr teos Philippe Soupault "Magnetväljad", mis loodud
Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmise elutsükkel püramiidiina Tarkus? Teadmised, teadmus Andmed Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 6. Kuidas käsitlevad informatsiooni infoteadlased? Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 7. Millest koosneb informatsiooni elutsükkel? Informatsioon Loomine, teke Kogumine Salvestamine. säilitamine Töötlus Levi
Mittenaturalism George Edward Moore: eetilise mittenaturalismi pooldaja Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid teised autorid esitanud varemgi. Moore: Enne kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida üldse tähendab "hea". Hea on lihtne idee, mida ei saa enam osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea. Moraalifaktid on olemas, kuid nad pole naturaalsed, nad avastatakse intuitsiooniga. Naturalistid eetikat saab uurida loodusliku maailma raamides. Väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu. 3 · Eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele. · Eetikaväited on otsustused mingit laadi faktide kohta ja seega saab neid empiiriliselt (kogemusest tulenevalt) õigustada, öelda nende kohta, kas nad on tõesed või väärad.
NB! Terminid teave ja informatsioon on sünonüümid Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. 1) Matemaatika 2) Loogika 3) Lingvistika 4) Psühholoogia 5) Arvutitehnoloogia 6) Graafika 7) Kommunikatsiooniteadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. 1) infoteadus 2) raamatukoguteadus 3) raamatuteadus 4) bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus?
Ükski inimene ei tohi olla vahend millegi saavutamiseks. Inimsust nii iseendas kui ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina. Kanti moraali vastu eksib enesetapja, sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses, vaid kui vahendit saavutamaks kindlat eesmärki jõuda seisundisse, milles pole enam elupiina. Seega eksib ta selles, et muudab oma inimsuse vahendiks. 3. KANTI EETIKA KRIITIKA Alati ei pruugi testimine kategoorilise imperatiiviga olla kooskõlas meie moraalse intuitsiooniga. Näiteks võtame olukorra, kus teie uksele koputab naabrinaine, kes palub, et teda vägivallatseva mehe eest varjaksite. Te peidate naabrinaise riidekappi. Siis murrab teie uksest sisse naise mees, kes küsib, kas naine on teie juures. Teil on alust arvata, et mees kavatseb oma naise tappa. Kanti järgi peaksite alati tõtt rääkima, sest tõerääkimine on kategoorilise imperatiiviga testitud absoluutne moraaliseadus. Kuid meie moraalne intuitsioon
viipekeeles) edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid. Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 7. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Küberneetika, Informatsiooniteooria, Matemaatiline loogika, Semiootika, Lingvistika, Psühholoogia, Raamatuteadus, Teaduslugu, Tehnikateadused 8. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust. infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus 9. Mis on raamatukogundus ja mis raamatukoguteadus?
Soojusõpetus. Kuidas kujuneb kokkuvõttev hinne? · 10p ei puudu põhjuseta (7p-üks puudumine, 5p-kaks puudumist, 0p-kolm puudumist) · 30p kontrolltööd, mis on kohustuslikud. Need võib asendada jooksvate vabatahtlike töödega (kuni 5 ühe kt asemel) Mul võib ju õnne olla intuitsiooniga, kuid ma usun, et harjutamine on väga tähtis asi. David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2
Vastuolus moraaliprintsiipide ühe tunnusega. Egoismi paradoks eesmärgi saavutamiseks tuleks egoismist loobuda. Intuitsioonivastasus egoism lihtsalt ei sobi kokku meie intuitsiooniga moraalse käitumise kohta. 34. Kuidas saab tõestada, et eetiline egoism ei pea paika? B. Medlin väidab, et eetiline egoism ei saa olla tõene, kuna see ei rahulda moraali tarvilikku tingimust olla tegutsemisjuhiseks. Ta toob välja vasturääkivate tulemuste argumendi: eetiline relativism soovitab inimestel teha vasturääkivaid asju ühitamatute soovide alusel. Lisaks pole egoistil kasulik omahuvi seisukohalt egoismi kui printsiipi avalikustada.
Vastuolus moraaliprintsiipide ühe tunnusega. Egoismi paradoks – eesmärgi saavutamiseks tuleks egoismist loobuda. Intuitsioonivastasus – egoism lihtsalt ei sobi kokku meie intuitsiooniga moraalse käitumise kohta. 34. Kuidas saab tõestada, et eetiline egoism ei pea paika? B. Medlin väidab, et eetiline egoism ei saa olla tõene, kuna see ei rahulda moraali tarvilikku tingimust – olla tegutsemisjuhiseks. Ta toob välja vasturääkivate tulemuste argumendi: eetiline relativism soovitab inimestel teha vasturääkivaid asju ühitamatute soovide alusel. Lisaks pole egoistil kasulik omahuvi seisukohalt egoismi kui printsiipi avalikustada.
kõrgprofessionaalse arhitektina, keda ei iseloomusta liiga julge fantaasia. Kuid laululava lööb kiilu sellesse kontseptsiooni, sest nüüd avaldus iga eesti tipparhitekti kohta ootamatult loov ja originaalne lähenemine. Väitele lisab kaalu tõsiasi, et varikatus ei sündinud inseneride ja akustikute kohendamise abil, vaid H. Laulu ja H Oruvee juhitud katsed üksnes kinnitasid A. Kotli väga täpse intuitsiooniga loodus kavandit. Eksimati arhiektivaist sai välja kujuneda eelnenud liga 30 tegevusaasta kogemuse tulemusena. Võib-olla avanes A. Kotli anne alles laululava juures lõplikult ja mis oleks võinud veel järgneda... Ent endast kõik andnud arhitekt asus teadusliku töö ja pedagoogilise tegevusr juurde ning ei jõudnud sealgi täit vilja maitsta. 4. Kokkuvõte A. Kotli loomingulugu pakub iseloomuliku pildi eesti arhitektuurist enne ja pärast II maailmasõda
Ta ei püüa lähtuda teooriast, kuna kogemused on teda õpetanud, mida tasub rakendada ja mida mitte. Ekspert lähtub situatsioonist kui tervikust (holistlik lähenemine); noviits on tänu kogemuste vähesusele sunnitud keskenduma üksikaspektidele. Eksperdid oskavad märgata seda, mis võivad noviitsidele jääda märkamatuks (nt näha vihjeid, mis viitavad patsiendi olukorra halvenemisele). Ka see lähtub nende rikkalikumast kogemustepagasist ning on seotud intuitsiooniga („kõhutunne“, etteaimdus jne). Intuitsioon siinkohal pole mingi müstiline nähtus, vaid tuleneb vilumusest. Märgatakse vaevumärgatavaid märke, mis annavad taolisi vihjeid. Ka see tuleneb oskusest näha olukorda tervikuna. Eksperdid oskavad näha olukorra „mustreid“ (sarnane maletajatega, kellest paremad suudavad haarata olukorda malelaual terviklikumalt ja näha ette võimalikke kombinatsioone, algajad aga ei oma nii head ülevaadet malelaual toimuvast).
upub kõik individuaalne.". 6. Intuitivistlik tunnetusteooria(H.Bergson) Iga ehtne metafüüsika põhineb mõnel põhielamusel, mõnel enam-vähem konkreetsel intuitsioonil, mida asjaomane filosoof peab küllalt sobivaks ja viljakaks, et teda rakendada maailma mitmekesiste nähtuste selgitamisel. Bergson arvab, et elu on oluliselt pidev kestus, pidev saamine. Seda tõelist tegelikkust ei saa me tunnetada mitte intellektiga, vaid ainuüksi intuitsiooniga. Tõelise tegelikkuse tunnetamisorganiks on intuitsioon mitte intellekt. Intellekt on võime, mis saab meie praktiliste eesmärkide saavutamise vahendiks. Intellekt arenes inimesel selleks, et võida ümbrusele kohastuda. Selle võime tuumaks on mehaaniline leiutamine. Intellekti eesmärgiks on fabritseerida tööriistu ja neid lõpmatult varieerida. Intellekt peab tõeseks kõiki
Meil on tagajärgede headuse või halbusega. Eesmärk, mitte vahend, on see, mis loeb; eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkuse printsiip ütleb, et ainus asi, mis on hea iseenesest, on teatud erilist tüüpi seisund( vahetu teadmine mõnd laadi asjade või olukordade seesmisest headusest. Kokkuvõtvalt: “hea” tähistab lihtsat analüüsimatut omadust, mida tuntakse ära vahetult, intuitsiooniga. nt nauding, õnn, heaolu). Hedonistlik utilitarism peab naudingut ainsaks hüveks ja valu ainsaks halvaks. Vastavalt selle kaks utilitarismi vormi: Hedonistlik utilitarism (tegu, mis toob kaasa kõige 24. Kuidas intuitsionismi kritiseerida? 1. Intuitsioonide konflikt. A.J. Ayer: kui meil ei ole kriteeriumi otsustamaks, missugune (kui üldse ükski) vastandlikest intuitsioonidest “X on hea” “X on
Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. Näide: raha laenamisest. 42.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. Vastuolu intuitsiooniga- moraaliseadus on püha ja eranditeta. Räägi alati tõtt isegi, kui see toob kaasa süütu sõbra maffiale väljaandmise. Emotsioonide eiramine- emotsioonidele jäetakse ebaadekvaatne roll. Samas voorusteoreetikud arvavad, et emotsioonid on moraalse tegevuse kesksed aspektid. Õigus II? 43.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav õiglus ehk sotsiaalne õigus: Mis hüvesid tuleks jagada (rikkus, võim)
või rahutunde Aroomiteraapia ajaloost Aroomiteraapia tegelik päritolu on haihtunud aegade hämarusse. Ajaloo alguseset on inimesi aromaatsete taimede võimuga lummatud, joovastatud ja müstifitseeritud. Kuigi sõna aroomiteraapia mõtles välja 1920. aastatel René Gattefossé, tuleb ajalooratast aroomiteraapiat uurides maailma loomise aegadesse tagasi pöörama. Meie esivanemad olid varustatud kõrgelt arenenud haistmise ja intuitsiooniga, nad suutsid eraldada mürgised taimed ravimtaimedest. Söödavaid ja ravimtaimi avastades tegid meie eelkäijad kindlaks midagi veel huvitavamat: teatud aromaatsed taimed, kui neid tules põletada, põhjustavad teadvuse oleku muutusi. On kindlaks tehtud, et mõned aroomid muutsid inimese uniseks, teised tõstsid nende meeleolu või muutsid selle isegi eufooriliseks. Kõige väärtuslikumad põhjustasid müstilisi või psüühilisi kogemusi. Need
Miks vaja? See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada. 7. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. 1. Triviaalsed teod Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See oleks triviaalne. 2. Vastuolus intuitsiooniga Kant arvab et kategooriline imperatiiv annab kitsenduseta absoluute! Moraaliseadus on püha ja eranditeta! Nt: “räägi alati tõtt”! Süütu A tuleb teie ukse taha, anudes varjupaika, sest maffia ajab teda taga. Peidate A oma keldrisse. Maffia kirvemees küsib “kas A on teie majas”. Kanti järgi oleks kõik OK, kui vastaksite jaatavalt. Teil poleks vastutust!3. Kohustuste konflikt Mul on kaks kohustust: 1. kohustus rääkida alati tõtt. 2. kohustus kaitsta alati oma sõpru
Kust sõnad tulevad? Miks? Etümoloogia sõnastikud. Ühised jooned grammatikas jne Kuidas algas suuline keel oli muutunud rääkiva kõnega erinevaks ja oli vaja luua normid, et seda hoida. Järgmine etapp seoses piibli tõlkimisega (kõigi keelte grammatikat üritati mahutada ladina keele grammatika malli) Praegune etapp suurte võrreldavate andmekogude ja digitaalse meedia ajastus Kas uurijale tuttav või tundmatu keel? Emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelauseid ka ise luua (tugitoolilaused) Mitteemakeelt uurides soovitas kasutada autentseid allikaid. Nt paraleerkorpused Kui tähtsa kirjeldada/uurimustes kasutada uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid, emakeelekõnelejad, sõnaraamatud, leksikonid Tundmatu keel : ükskeelne välitöö (vaatasime filmi selle kohta) Mida uurida saab: Sõnavara, grammatikat, morfeemi päritolu, keeleteaduse algusaegade olulisel kohal eelkõige kirjeldamine
on oma kehas kodus. * Inimene tajub, et tal on järsku rohkem energiat ja jõudu. * Inimene tunneb, et tal on rohkem julgust ja tundeid muutuvad eredamaks ja sügavamaks. * Inimese suhe hirmsatesse ja valusatesse minevikusündmustesse muutub ta vaatab neid täiskasvanu pilguga ning mõtestab ja tunnetab uut moodi. * Inimene hakkab nägema seoseid oma suhetes teiste inimestega ning elusituatsioonides üldse nn tajuma kõrgema plaani olemasolu. * Sügavam kontakt oma intuitsiooniga hakkab toetama elus parasjagu toimuvaid protsesse. Gestaltteraapia Gestaltteraapia tekkis 1950. aastate algul Ameerikas psühhiaater Fritz Perls'i, gestaltpsühholoog Laura Perls'i ja nende kaastöötajate koostöö tulemusel. Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks
Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip oma universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. 8. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. .. Triviaalsed teod. Triviaalsete tegude korral pole mõtet universaliseerida, nt igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. .. Vastuolu intuitsiooniga. Moraaliseadus on püha ja ilma eranditeta, nt ,,räägi alati tõtt" .. Kohustuste konflikt. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad, nt ,,räägi alati tõtt" ja ,,kaitse oma sõpru". .. Emotsioonide roll. Kanti teooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad teisiti. 9.-10. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega.
omahuviga, siis selle keelama. · Pojmani vastuargument: vastuolu ei ole, sest peame tegu A õigeks, kuid lihtsalt me ise ei soovi seda. Veel argumente egoismi vastu · Avalikkuse argument egoistil ei oleks mõistlik teisi oma eetilises põhimõttes veenda. Vastuolus moraaliprintsiipide ühe tunnusega. · Egoismi paradoks eesmärgi saavutamiseks tuleks egoismist loobuda. · Intuitsioonivastasus egoism lihtsalt ei sobi kokku meie intuitsiooniga moraalse käitumise kohta. Eetika alused, 6. loeng:TELEOLOOGILINE EETIKA JA UTILITARISM Vajadus moraaliteooria järele Olemasolevad intuitsioonid: · Ei kata kõiki situatsioone (nt on liiga üldised, ajale jalgu jäänud vms); · Ei pruugi olla õiged. Normatiivsed moraaliteooriad püüavad moraalse elu komplekssust arvestades anda siiski võimalikult selge ja ühese vastuse küsimusele, mida moraal meilt nõuab. Olulisemad normatiivsed eetikateooriad:
· mittenaturalismi rajaja · väidab, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada. · On intusitionist HEA suhtes, määratledes selle kui lihtsa analüüsimatu omaduse. Mittenaturalism teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Intuitsionism eetikateooria, mille kohaselt hea või õige tegu tuntakse öra vahet intuitsiooniga. Moore intuitsionismi 4 teesi: · Hjuumlik tees peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetetst · Platonlik tees põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. · Kognitiivne tees moraaliväited on tõesed v väärad, st nad on objektiivsed · Intuitsiooni tees moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt, nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. A.J
*Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeerimine, korpused, sõnaraamatud, arhiivid, katsed *Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid **perspektiiv: sünkrooniline, diakrooniline *Uurimise eesmärgid, nt. Praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine *Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika) Kas uurijale on tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? *emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelaused ka ise luua(vt. Tugitoolilaused) *Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid *Kui tahta kirjeldada/uurimustes kasutada uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid (nt paralleelkorpused), emakeelekõnelejad, sõnaraamatud, leksikonid *kui on vaja kirjeldada tundmatut keelt: Kenneth Pike http://en.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Lee_Pike Tugitoolilaused Tuomas Huumo: Force dynamics, fictive dynamic... Näide: Katse:
Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks inimene saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline. b. Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projektseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism, võimukus, jõulisus. Kui animus naise üle valitseb, siis on ta valitsemishimuline, paindumatu, jäik. 4. Self Tõeline mina. See on süsteemi kese, mille ümber kõik ülejäänud süsteemi osad koonduvad
meil kaks alternatiivi: tegu on kas lihtsa, defineerimatu omadusega või ei osuta see sõna üldse mitte millelegi (ega kuulu eetika ainevalda). pHea on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt. Moore'i meelest oli intuitsionism ainuke rahuldav eetikateooria. Hea peab olema määratletav mittenaturaalse omadusena, meenutades platonistlikku vormi, mida me tunnetame intuitiivselt. Moraalifaktid on küll olemas, kuid nad pole naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooniga. Emotivism - Emotivism oli reaktsioon intuitsionismile. Emotivistid nõustuvad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm on olemas, pole ka kuidagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Moraaliotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad hoiakuid; need otsustused väljendavad meie tundeid ning aitavad meil veenda teisi toimima nii, nagu me soovime
Nagu me kõik teame Analüüs tõestas, et Ma loodan, et Ma väidan, et Usutavasti Hüpoteesi kohaselt "mulle õudsalt meeldis" Nõustun lähenemisega Mulle ei meeldi tema seisukoht Raske on nõustuda seisukohaga Teaduslik uurimistöö Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga Selge ja täpne Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole Tegeleb pigem empiiriliste väidetega Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõiki teooriaid falsifitseerida Kontrollitav Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega Neutraalne ja mitte-kallutatud Teadus ei loe moraali ega mõista kohut Eesmärgiks on luua uut teadmist Empiiria ja andmed Empiirilised tõendid Andmed Teooria
ajaloo kujunemine aja jooksul) · Uurimise eesmärgid, nt praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine · Metaleele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt (vrd nt foneetika). Kirjeldamise keel ehk metakeel on oluline selleks, et kasutada sellised metakeelseid väljendeid, mis on üheselt arusaadavad. Kas uurijale tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? · Emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelauseid ka ise luua (nn tugitoolilaused) · Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid. · Kui tahta kirjeldada/uurimustes uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid (nt paralleelkorpused), emakeelekõnelejad, küsitlused, sõnaraamatud, leksikonid. · Kui on vaja kirjeldada tundmatut keelt: Kenneth Lee Pike KORPUSED · Korpus = tekstikogu
Cogito ergo sum väljendab teisi sõnu kõigi ettekujutuste vältimatut seost minaga, nende ettekujutuste subjektiga. Sõna ergo selles väljendis paistab osutavat, nagu järelduks (dedutseeritaks) mõtlemisest olemine. Descartes siiski täpsustab, et tegu on üksnes algse mõistusintuitsiooni esituseviisiga järelduse vormis, s.t. diskurssiivselt. Kuid tegelikult on siin tema arusaamise kohaselt tegemist niisiis mitte diskursuse, vaid intuitsiooniga. Algses mõistusintuitsioonis tabatakse vahetult ja tervikuna paratamatu seos kahe tunnetuse "Mina mõtlen (midagi)" ja "Mina olen" vahel. Mõtlemine, millest siin juttu on, on Descartes`il käsitletud küllalt laialt. Descartes defineerib: "mõtlemise nimega nimetan ma kõike seda, mis meie kaasteadvalt ( conscientia) meis toimub." (Principia I, 9). Mõtlemine on üheltpoolt alati mõtlemine millestki, mõtlemisel on mingisugune objekt, sisu. Kuid mõteldes oleme me Descartesi
Pierre Puvis de Chavannes . Vaene kalur (tasapinnalisem, tõsteud foon, taimestik läheneb juba ornamendile, kummaline süzhee) Sümbolismi põhitunnus kui müsteeria puudub selge, mõistusepärane tähendus. Vatandasid end realismile realism on lihtne, igav, banalne. Tegelikkuse olemus on nähtamatu, salapärane (teadus on samuti võimetu seda teadma, tõde on tabamatu nii teadusele kui realistlikule kunstile) Tõde võib tabada vaid erilise intuitsiooniga mida need uued kunstnikud omavad. Gustave Moreau. Ilmutus. *teemad traditsiooniline (piibel , antiikmütol.) kuid käsitlus traditsioonist erinev, maalilaad erakordselt fantaasiarohke. Gustave Moreau. Kentaur kannab surnud poeeti. Sümbolism Uursomantik usub, et kui keegi maailma olemusest aru saab, on see kunstnik. Loomult õnnetu olend keda ei mõisteta ja tunnistata
Mõned teod on absoluutselt õiged või valed. Immanuel Kanti eetikateooria: Moraalselt õige on see tegu, mis lähtub kohustusest, mitte tunnetest, ihadest, kalduvusest. Motiiv on tähtsam kui tagajärg. Kategooriline imperatiiv: “Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus.” Selle abil saab testida konkreetseid moraalireegleid. Kanti vaate kriitika: vastuolus intuitsiooniga. kui nt reegel „räägi alati tõtt“ on absoluutne ja seda tuleb järgida, siis ei saaks maffiale valetada majja peidetud inimese kohta ja teil poleks mingit vastutust tõtt rääkides. emotsioonide roll – jätab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Eriti voorusteoreetikud arvavad, et emotsioonid on moraalse tegevuse keskseks aspektiks.
Majandusprotsesside siseseoste ja majandamise välistingimuste kvalitatiivne muutus tingib korduva kvalitatiivse analüüsi vajaduse, et korrigeerida vastavalt ka juhitavate protsesside mudelkirjeldust ja otsuse ettevalmistamisel kasutatavaid mudeleid. Kvantitatiivne analüüs aitab kaasa kvalitatiivse analüüsi arengule ja selle kaudu juhtimistöö taseme tõusule. 194. Selgitage otsuse ettevalmistamisel kasutatavate mudelite suhet juhi kogemuste ja intuitsiooniga. Mis aspektist mudelid toetavad juhti otsuse ettevalmistamisel? Mis tekitab juhtides umbusku uute otsuste ettevalmistamise vahendite suhtes? - Igapäevases juhtimistegevuses korduvad tavaliselt juhile tuttavad situatsioonid. Tal on kogunenud kogemused tuttavas situatsioonis tegutsemiseks. See võimaldab säästa aega ja otsus kiiremini vastu võtta. Juht, kel on palju kogemusi ja kes on edukas, ei näe mõtet otsuse ettevalmistamisel kasutusele
2) deontoloogia ehk kohuse-eetika kr deon - 'kohustus' Inimesel on teatud kindlad kohustused, mida ta tegema peaks/ei peaks. Immanuel Kanti eetikateooria: Moraalselt õige tegu on selline, mis lähtub kohustusest ja mitte kalduvusest, ihadest ja tunnetest. Teo motiiv Kantile tähtsam kui tagajärg. „Mõistus nõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks.” Kanti kriitika: 1. Vastuolus intuitsiooniga (mõrvar küsib, kas jälitatav teie keldris peidus, Kant vastaks jah!) 2. Emotsioonide roll (ignoreerib emotsioonide nagu kaastunne, sümpaatia jne rolli moraali valdkonnas). 3) vooruseetika – vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, eneseväärikus, tõearmastus, õiglus (Aristoteles) Keskendub indiviidi elule tervikuna. Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone
Teaduskeel OUT • kirjeldan • Nagu me kõik teame • Ma loodan, et • Usutavasti • “mulle õudsalt meeldis” • Mulle ei meeldi tema seisukoht IN • Analüüsin, uurin • Analüüs tõestas, et • Ma väidan, et • Hüpoteesi kohaselt • Nõustun lähenemisega • Raske on nõustuda seisukohaga Veel teaduslikust uurimisest… • Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga • Selge ja täpne – Mõisted/protseduurid on selgelt defineeritud, mõõtmine täpne • Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole – Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse – Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku • Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.)
Nt temperamendiomadused, neurootilisus, osa agressiivsusest- geenidest. Osad on nt kasvatusest, haridusest- väärtused, hoiakud, vaba aja veetmise eelised. Shledon- isiksus väljendub tema kehatüüpides- on olemas kolm somatotüüpi- endomorf, mesomorf, ekdomorf. Endomorf- Mesomorf- kiiljas keha, kandiline keha, vähe rasva- ekstrovert, introvert, mõtte/tundetüüp Ekdomorf- kõrgelaubaline, tagasihoidlik lõug, kits rind, kõht, vähe lihaseid, vähe rasva- sagedamini introverdid, hea intuitsiooniga. Võimalik hinnata inimest 7 punkti põhjal. Kujuneb arvuline profiil- 7-7-7 hinded on nonsens. Ernst Kretschmer- 2 peamist temperamenditüüpi- tsüklotüümne, skisotüümne 3 peamist konstitutsioonitüüpi- pikk kõhn asteeniline on skisotüümne a la ektomorf. Atleetlik muskulaarne on kergelt skotüümne. Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne. Poeedid- tsüklotüümikud- realistid, humoristid Skisotüümikud- romantikud, formalistid, pateetlikud
kujundina, vaid ka muude naiselikkuse vormide läbi (armastatu, tütar, õde vms). Kui 70-aastane professor jookseb oma kaasa juurest ära noore kauni lauljatariga, siis on temast anima võitu saanud. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks ta saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline. Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projetseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism (mõistu ainus tõese teadmise allikas), võimukus, jõulisus. Kui mehed saavad enamasti aru, mis see anima koondkujuna võib tähendada, siis naistel on väga keeruline sellest animusest aru saada, sest ta ei ole kindlapiiriline. Ei moodusta ühte tervikut.
varieerub sageli kindlas vahemikus. Me võime näiteks mingi lause kohta öelda, et see on täiesti tõene, osaliselt laene, peaaegu väär vms. Hägusloogika semantika kirjeldamiseks laiendame klassikalise interpretatsiooni mõistet .Klassikalist interpretatsiooni saab sellisel juhul vaadelda kui hägusa interpretatsiooni erijuhtu, kus kasutatakse ainult tõesusastmeid 0 ja 1. Samas peab hägusloogika semantika olema vastavuses loogikareeglitega ja meie intuitsiooniga ning lahendama soriitide paradoksid. Me asendasime tõeväärtused tõene ja väär vastavalt reaalarvudega 1 ja 0. Sellisel juhul on mõistlik vaadelda tõesusastme x eitust kui tõesusastet 1 x. Tõesusastmete x ja y konjunktsiooni väärtuseks võib võtta neist arvudest väiksema. Nende disjunktsiooni väärtuseks sobib aga suurem arvudest x ja y. Nii annavad klassikalised loogikatehted ja hägustehted tõesusastmetel 1 ja 0 sama tulemuse. Miinimum- ja maksimumfunktsioonide
segades taimeõlisid ja lõhnaekstrakte. Aroomiteraapia ajaloost Aroomiteraapia tegelik päritolu on haihtunud aegade hämarusse. Ajaloo alguseset on inimesi aromaatsete taimede võimuga lummatud ja müstifitseeritud. Kuigi sõna aroomiteraapia mõtles välja 1920. aastatel René Gattefossé, tuleb pöörata ajalooratast aroomiteraapiat uurides maailma loomise aegadesse tagasi. Meie esivanemad olid varustatud kõrgelt arenenud haistmise ja intuitsiooniga, nad suutsid eraldada mürgised taimed ravimtaimedest. Avastades söödavaid taimi ja ka ravimtaimi, tegid meie eelkäijad kindlaks midagi veel huvitavamat: teatud aromaatsed taimed, kui neid tules põletada, põhjustavad teadvuse oleku muutusi. Tehti kindlaks, et mõned aroomid muutsid inimese unisemaks, teised tõstsid jällegi meeleolu. Kõige väärtuslikumad põhjustasid müstilisi või psüühilisi kogemusi.
predikaatarvutuses saab kirjutata nii: (∃T)(Ts & Tp). Seda saaks formaliseerida ka esimest järku predikaatarvutusega. Selleks tuleb defineerida omadused kui indiviidid omaduste hulgas ja nt c kui tarkuse omadusele vastav indiviid. Defineerime kahekohalise predikaadi Oxy – x on omadusega y, olgu s – Sokrates ja p – Platon. Lause „Sokrates ja Platon on targad” on kirja pandav valemiga Osc & Opc, millest järeldub, et ∃x (Osx & Opc). G. Forbesi arvates ei ole see valem intuitsiooniga nii hästi kooskõlas kui teist järku loogika abil saadu: mitte omadusel pole Sokrates, vaid vastupidi. Mõnd probleemi on esimest järku predikaatloogika abil väga ebamugav või suisa võimatu väljendada, nt Leibnizi identsuse printsiip: kaks objekti a ja b on identsed parajasti siis, kui neil on samad omadused. St,kõike, mida saab öelda neist ühe kohta, saab öelda ka teise kohta, ja ümberpöördult. See võimaldab defineerida võrdusmärgi: (a = b) = (definitsioon) ∀P (Pa ↔ Pb).
· Hea on lihtne ja jagamatu, teda ei saa koormata "naturalistliku ballastiga" ega asendada näiteks meeldivaga. · Hea on mittenaturaalne, mittesensuaalne omadus. Me saame seda mõista intuitiivselt ja tervikuna. S.t, et hea ei ole ühegi asja või teo omadus. · Intuitsionistlik eetika väidab, et inimestel on vahetu teadvus moraalsetest väärtustest olemas. Intuitsionism · Eetikateooria, mille kohaselt hea või õige tegu tuntakse ära vahetu intuitsiooniga. · G.E.Moore on intuitsionist HEA suhtes, määratledes selle kui lihtsa analüüsimatu omaduse. · W.D.Ross on intuitsionist selle suhtes, mis on ÕIGE. · Intuitsionism on olnud eetikas varem väga levinud seisukoht, kuid tema positsiooni on tugevasti nõrgestanud viimasel paarisajal aastal juurdunud moraaliskeptitsism, mille järgi me pole võimelised teadma, kas mingeid moraalitõdesid on üldse olemas. Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1. Hjuumlik tees
meie tegu moraalselt ok, sest teo motiiv on väär.Teo motiiv on Kantile tähtsam kui tagajärg. Immanuel Kant (1724-1804) Mõistuslikel inimolendeil lasuvadteatud kohustused. Need on kategoorilised, s.t absoluutselttingimusteta kehtivad: "Sa peaksidalati rääkima tõtt". Moraal ongiKanti jaoks sääraste käskude või kohustuste süsteem. Mõistusnõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks... Kanti vaate kriitika 1. Vastuolus intuitsiooniga Oletame, et reegel "räägi alati tõtt" on absoluutne ja seda tuleb alati järgida. Süütu isik A tuleb teie ukse taha, anudes varjupaika, sest maffia ajab teda taga. Peidate A oma keldrisse. Maffia esindaja küsib "kas A on teie majas". Kanti järgi oleks põhimõtteliselt ok, kui vastaksite jaatavalt.Teil poleks vastutust! 2. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia jne) ebaadekvaatse rolli
Teist järku predikaatarvutuses saab kirjutata nii: (T)(Ts & Tp). Seda saaks formaliseerida ka esimest järku predikaatarvutusega. Selleks tuleb defineerida omadused kui indiviidid omaduste hulgas ja nt c kui tarkuse omadusele vastav indiviid. Defineerime kahekohalise predikaadi Oxy x on omadusega y, olgu s Sokrates ja p Platon. Lause ,,Sokrates ja Platon on targad" on kirja pandav valemiga Osc & Opc, millest järeldub, et x (Osx & Opc). G. Forbesi arvates ei ole see valem intuitsiooniga nii hästi kooskõlas kui teist järku loogika abil saadu: mitte omadusel pole Sokrates, vaid vastupidi. Mõnd probleemi on esimest järku predikaatloogika abil väga ebamugav või suisa võimatu väljendada, nt Leibnizi identsuse printsiip: kaks objekti a ja b on identsed parajasti siis, kui neil on samad omadused. St,kõike, mida saab öelda neist ühe kohta, saab öelda ka teise kohta, ja ümberpöördult. See võimaldab defineerida võrdusmärgi:
annaabi.ee 
