Rene Descartes
31. märts 1596 – 11. veebruar
1650
Ketriin Antson
Elust
Sündis La Haye külakeses, 1967.a kannab nime Descartes
Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane
17.sajandi ratsionalismi isa
1629. aastast elas Hollandis
Kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge
loomusest
Lahkus Hollandist 1649. aastal
1650. aastal suri kopsupõletikku
Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on,
siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on - Cogito
ergo sum
Elust
Kõige produktiivsemal perioodil 1629-1649
elas vabameelses Hollandis.
Muutis pidevalt oma aadressi ja pidas
sõpradega ühendust kirja teel.
Religioossetelt vaadetelt katoliiklane.
Ontoloogiline Jumalatõestus Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest, olemasolu on tema puhul olemuslik Jumala olemasolule viitab see, et inimesel on mõttes selge täiusliku olendi idee Täiuslikku olendit ei saa vaadelda ilma eksistentsita ( sest muidu poleks ta ju täiuslik) Kosmoloogiline Jumalatõestus Mina olen inimesena ebatäiuslik olend, sest ma kahtlen väga erinevates asjades ning mul pole täiuslikku tunnetust- leiab Descartes Kuid idee täiuslikkusest, mis minus on, on täiusliku olendi ehk jumala tekitatud, sest täiuslikkus ei saa tekkida ebatäiuslikkusest.
AKTIIVSED TUNDED tunded, mis sünnivad siis, kui inimene on suutnud tunde muuta mõistuslikuks, st ta moodustab passioonist enda jaoks selge ja täpse idee.Inimene on oma tunnete vang,, tunded (passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid eetika, epistemol., metaf. Mõjud Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29
Rene Descartes Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1. Nad on ilmselged tõed. 2. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Need printsiibid on aluseks kogu uuele filosoofiale, mida Descartes'il on plaan üles ehitada: "Archimedes ei otsinud midagi muud kui üksnes punkti, mis oleks püsiv ja liikumatu, selleks, et liigutada paigast kogu maad; tuleb loota midagi niisama suurt, kui leiaksin kasvõi midag
Rene Descartes LÜHIKE ELULUGU Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt alustas õppimist jesuiitide kolleegiumis (range kasvatus). Huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Descartes ise hiljem väitis, et tema haridus andis talle vähe sisu ja et vaid matemaatika oli andnud talle teatud teadmisi. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem oli Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas teda hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Descartes kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu. Seejärel Descartes loobus sõdurielust, kuid mitte reisimisest. TEOSED
1. René Descartes [dekart] sündis 1596. aastal La Haye Tours'i lähistel ja suri 1650. aastal Stocholmis. 2. René Descartes oli prantsuse filosoof ja loodusteadlane ühtlasi ka kirjanik. Õppis jesuiitide kolleegiumis, oli mõnda aega sõjaväes ohvitseriks. Noorena reisis, hiljem elas tagasitõmbunult, vältis inimeste seltskonda, muutis pidevalt oma aadressi, sõpradega suhtles kirja teel. "Teadusliku maailma" esimene filosoof. Valdas töid suhteliselt vähe. Oli suveräänne ja mitmekülgselt andekas loov uurija, kuid mitte traditsiooniline õpetlane. Suri Rootsis kopsupõletikku
• Keeles mõistena, on olemas nimi • Üldmõisted luuakse läbi sõnade • Mina sündides õpin nende asjade kohta ja võtan enda keelde üle • nt. telefon ja kalkukas on mustad • Kontseptualism (mõiste) - eksisteerivad inimmõistuses, üldistamise teel tekkinud • Mina enda intellegtis, mitte keeles • Loon üldmõisted ise, läbi üldistuse ja võrdluse Uusaja filosoofia 1. DESCARTES (1596-1650) • Lõuna-Prantsusmaalt • Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehaanilise füüsika otsekohene kaitsja • Koordinaatteljestik • Valguse murdumise seadus • “Teadusliku maailma” esimene filosoof • Kõiges peab kahtlema • Põdura tervisega poisi lapsepõlv • Vanavanemad kasvatasid • Hariduse omandas Jesuiitide koolis (Jeesuse selts, katolookluse all tegelev ususelts)
Lihula Gümnaasium Rene Descartes Referaat Õpilane: Gert Kindel 10. klass Lihula 2009 R ene Descartes lad. Renatus Cartesius sündis 31. märtsil 1596.aastal Touraine´i provintsis La Haye linnas rikka aadliku perekonnas. Rene teisel eluaastal suri ta ema, kuid tänu tublile imetajale kosus väike tervislikult väga nõrk Rene kiiresti ja jäi ellu. Descartes´i vaimuanded avaldusid juba varakult ja isa saatis oma kaheksa-aastase poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte...........
Kõik kommentaarid