FAKT JA VÄÄRTUS, sissejuhatus metaeetikasse (0)

1
FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse
Mis on metaeetika ?

• Kas eetikaväidetel on tõeväärtus?
  
• Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks?
  
• Metaeetilised teooriad: intuitsionism , emotivism , preskriptivism ,
  

naturalism , veateooria, subjektivism
Mis on metaeetika?
On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne , ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne.
Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga.
David Hume : sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei tohiks“ väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on („on“ ja „ei ole“), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet.
Hume tõstatas siin küsimuse faktide („on“ ja „ei ole“) ja väärtuste ( „peaks ja ei tohiks“) üle.
Kas väärtused on faktidest tuletatavad ja kas väärtusväited saavad olla tõesed ja väärad? Hume ütleb, et väärtused ei ole faktidest tuletatavad.
20.sajandil tekkis seoses fakti ja väärtuse seosega rida filosofilisi koolkondi : naturalism, intuitsionism, mittekognitivism (emotovism ja preskriptivism) ja uusnaturalism (deskripivism).
Milline on terminite hea ja õige tähendus? Kuidas ja kas üldse saame õigustada oma moraaliuskumusi?
Moore (1903): filosoofi ei huvita moraal , õige või vale käitumine, vaid põhiterminite tähendus.
Eetikafiolosoof ei anna nõu ega manitse. Eetika püüab mõista sõna „õige“ tähendust (nagu näiteks „õige tegu“) . Moore aga arvas , et esmalt tuleb siin kindlaks teha sõna „hea“ tähendus. „Hea“ on lihtsalt fakt, mida me kasutame keerukamate ideede moodustamiseks. „Hea“ on vaid lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on „hea“. „Kollane“ samamoodi lihtne idee (fakt) ja seda ei saa seletada kellelegi, kes juba ei tea, mis asi on „kollane“.
Loeng:

• Milline on eetikaterminite tähendus?
  
• Kas eetikaväited on tõesed?
  
• Kuidas õigustada eetikaväiteid?
  

Tavaline väide: Väitel on tõeväärtus ning ta sisaldab termineid, millel on tähendus. Kui
väitel on tõeväärtus, siis võib ta olla kas tõene või väär.
“Leib on laual” See on faktiväide. Sellele ei ole antud väärtust.
Eetikaväide:
Eetikaväited erinevad teistest väidetest. Ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine, kuna fakt käib selle kohta, kuidas asjad on, aga mitte selle kohta, kuidas asjad
olema peaksid.
Eetikaväited ütlevad ka midagi väärtuste kohta ja seetõttu erinevad faktiväidetest.

• Faktiväide – väide mingi fakti kohta maailmas - „ON“ „leib on laual“
  
• Väärtusväide – väide, mis ütleb midagi selle fakti kohta, iseloomustab seda, annab talle (faktile) mingi väärtuse . PEAKS, TOHIKS, HEA „Hea leib on laual“ „leib peaks laual olema“
  

2
Hume: ütleb, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet.
1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada.
2. Järelikult Joosep peaks petma
Hume:

• Väärtusväidet saab esitada vaid siis, kui me ka eeldame, et on olemas väärtusväide.
  Kui sellist eeldust väärtusväiteks ei ole, siis on Hume arvates tegu naturalistliku loogikaveaga.
  
• Aga väärtusväite eeldust tuleb ikkagi põhjendada
  

KOGNITIVISM ja MITTEKOGNITIVISM
2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta.
KOGNITIVISM – eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad
Eetikaterminid näitavad maailma omadusi.
NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid, nendega ei saa kirjeldada fakte ega väljendada uskumusi, nendega väljendatakse hoopis tundeid või ettekirjutisi
Eetikaterminid ei näita omadusi maailmas.
Millised omadused on moraaliomadused e. eetikaomadused?

• Kui eeldame, et kognitivism on tõene, siis on eetikaväited e. moraaliväited tõesed. Aga mille tõttu need väited on tõesed?
  
• Näiteks oletame, et „vanemate inimeste aitamine on hea“ on tõene. Siis peaks sellisel teol olema eetiline e. moraaliomadus, milleks on hea.
  

Mittenaturalism
George Edward Moore: eetilise mittenaturalismi pooldaja
Principia Ethica, 1903.
Seda peetakse metaeetikat rajavaks
teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid
teised autorid esitanud varemgi.
Moore: Enne kui esitada
eetikaväiteid, tuleb teha selgeks,
mida üldse tähendab “hea”. Hea
on lihtne idee, mida ei saa enam
osadeks analüüsida ega tema
loomust seletada sellele, kes juba
ei tea, mis on hea.
Moraalifaktid on olemas, kuid nad pole naturaalsed, nad avastatakse intuitsiooniga.
Naturalistid – eetikat saab uurida loodusliku maailma raamides. Väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu.
3

• Eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Eetikaterminid osutavad naturaalsetele
  omadustele.
  
• Eetikaväited on otsustused mingit laadi faktide kohta ja seega saab neid empiiriliselt (kogemusest tulenevalt) õigustada, öelda nende kohta, kas nad on tõesed või väärad.
  
• naturalistid esitavad moraalimõistetele naturalistlikke (mitte-eetilisi) määratlusi („hea“ on naturaalne , mitte eetiline omadus) See viimane ongi Moore'i järgi naturalistlik eksitus.
  

Moore: eetilisi omadusi ei saa määratleda mitte-eetiliselt. Väärtustermineid ei saa määratleda faktiväidete kaudu e. me ei saa jõuda faktiväärtustelt väärtusväidetele.
Kuidas määratleda väärtusväidet „hea“?
Moore:
„Hea“ on lihtne analüüsimatu mõtteobjekt, seda ei saa määratleda naturaalsete omaduste kaudu. Head ei saa määratleda, hea on lihtsalt lihtne idee.
Kuidas me tunneme ära, mis on hea?
Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt .
Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head.
Järelikult on eetikaväitel tõeväärtus, mille tõesuse me tabame ära intuitiivselt.
Seda, mis on õige või hea, on võimalik teada vahetult, intuitsiooni abiga (Moore, Ross )
Kas eetikaväidetel on tõeväärtus?
Ei Jaa
Nonkognitivism Kognitivism
Eetikaväited
väljendavad emotsioone teevad ettekirjutusi
Emotivism Preskriptivism
Emotivism – mittekognitivismi valda
Eetikaväiteid (väärtusväiteid) ei saa tuletada faktiväidetest. „Peaks“ väiteid ei saa tuletada „on“ väidetest. Eetikaväited on emotiivsed, neil pole tõeväärtust. Nad pole ei faktiliselt, ratsionaalselt ega ka intuitiivselt õigustatavad. Väärtuslaused ei ole ei tõesed ega väärad, nad on selge mõtteta ja intuitsioon meid selles ei aita. Kuid moraaliväited väljendavad meie emotsioone.

• Moraalikeel on subjektiivne, see väljendab emotsioone või tundeid. Ei ole tõesust ega väärust.
  
• Moraalikeel käsib („ petmine on väär“ tähendab „ära peta “.) Moraalikeel pole üldse kirjeldav.
  
• Moraalikeel on suunatud veenmisele (tal on jõud mõjutada teiste inimeste tegusid ) („mina kiidan selle heaks, kiida sina ka“)
  

4
Väited
Tähenduseta Tähenduslikud
Tautoloogiad Empiirilised väited
religiooni
metafüüsika matemaatika verifitseeritavad
ja eetika ja loogika väited (kogemusest
väited väited saadud väited)
Alfred Ayer ( 1910 -1989) ja tema emotivism: arvas, et

• eetikaväited on hoopis üldse tähenduseta väited, ei ole tema arvates nad ei matemaatika ja loogika väited ega ka empiirilised e. kogemuslikud väited
  
• eetikaväited ei ole tõesed aga väärad, kuid nad pole kasutud, nad veenavad teisi pooldama samu hoiakuid. („Mõrv pole hea“ - „mõrv on moraalselt väär“- „mõrv on halb, on ju?“)
  

Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni:
(1) väljendada emotsioone ja hoiakuid
(2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid.
Emotivism on nonkognitivistlik teooria:
eetikaväidetel puudub tõeväärtus ja tunnetuslik ( kognitiivne ) sisu.

• Emotivism pole sama, mis moraalisubjektivism, mis ütleb, et
  

moraaliotsustuste tõesus ja väärus sõltub otsustajast endast.
Emotivismi järgi ei olegi moraaliotsustustel tõeväärtust. Faktil puudub väärtus.
Charles L.
Stevenson (1908-1979) ja tema emotivism:

• eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne
  
• lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes
  
• ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel. Mõistuspäraselt saab tegeleda vaid metaeetikaga
  

Emotivismi kriitika

inimeste hoiakud ja emotsioonid võivad muutuda, järelikult ei saa teisi veenda pooldama hoiakuid

moraaliväited ei väljenda üksnes tundeid, nende üle saab ratsionaalselt vaielda

moraaliotsustused kehtivad kõigi kohta, ei saa öelda, et need on vaid isiklikud emotsionaalsed hüüatused
Preskriptivism
Nonkognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtust, on nad universiaalsed ettekirjutused.
5
Richard Hare (1919-2002):
Moraaliotsustused on:
(1) ettekirjutavad otsustused
(2) otsustused, mille vahel on loogilised seosed
(3) on universaliseeritavad e. üldistavad
(4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe , mida võib
omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt
kaalutleda (eri kultuuride keeled, või enamik neist,
on peamiste loogiliste joonte poolest sarnased, eri kultuurid peavad seetõttu arutlema ühesuguste reeglite alusel, isegi kui neil kultuuridel on algselt erinevad moraaliarvamused)

• Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks
  
• Moraaliotsustused on üldistavad. Kõikidele kehtib samas olukorras ühesugune ettekirjutis.
  
• Moraaliarutlustes peavad olema kesksel kohal moraaliprintsiibid
  
• Moraaliprintsiibid ei ole jäigad ega muutumatud
  

Preskriptivismi kriitika:

• selle teooria järgi oleksid moraalsed ka need teod, mida me ei pea moraalseteks. Piisab, kui neil on loogiline vorm
  
• lubab mistahes üldistatud otsustust pidada moraaliotsustuseks
  
• moraaliprintsiipidel ei ole piire . Nii võivad moraalipõhimõtted meelevaldselt muutuda, võivad tekkida äärmiselt ebamoraalsed tegijad ja teod.(Üldistatud ilma piirideta otsus „Kõik juudid tuleks hävitada“)
  

KOGNITIVISM
Eetikaväiteid saab pidada tõesteks või väärateks.

Leidub tõeseid eetikaväiteid (REALISM)

Eetikaväidetel on küll tõeväärtus, kuid kõik eetikaväited on väärad. Ei leidu moraalitõdesid (VEATEOORIA)
Moraalitõdesid võib küll leiduda, aga me ei saa neid kunagi teada.
Kas eetikaväidetel on tõeväärtus?
Ei Jaa
Nonkognitivism Kognitivism
Mõned eetikaväited on tõesed
ei jaa
veateooria realism
subjektivism
6
Veateooria – igapäevamõtlemine on niivõrd nakatunud ekslikest filosoofilistest seisukohtadest, et on suurel määral vigane . Kuidas meie mõtlemist siis ravida?
John Mackie (1917-1981): Moraaliotsustused ei ole reaalselt olemasolevad väärtused. Kõik moraaliotsustused on väärad. Mackie on antirealist – moraaliotsustustel (faktidel) ei ole tõeväärtust. Moraaliotsustused ei vasta maailma kohta käivatele faktidele. Pole olemas moraalitõdesid ja me eksime, kui arvame, et on.
(Realistid väidavad, et moraaliotsustustel on tõeväärtus.)
Mackie argumendid, et miks nii:

Relatiivsuse argument: e. suhtelisus
Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud. Moraal on järelikult mitmekesine e. suhteline

Veidruse argument:
Kui moraali faktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleks need veidrad objektid. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime, mida meil aga ei ole.
Mackie: moraal on väljamõeldis, see on midagi, mida me leiutame, mitte ei leia eest.
Mackie veateooria kriitika:

• Suhtelisuse argumendi vastu: moraali mitmekesisus ei näita, et moraal objektiivselt puuduks.
  Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust.., mitte aga sellest et moraal objektiivselt puuduks
  
• Veidruse argumendi vastu: moraaliomadused ei tarvitse olla veidrad, nad võivad ka olla realistlikud
  

Subjektivism: moraalifaktid sõltuvad inimvaimust, on subjektiivsed

Individuaalne subjektivism
Eetikaväidetel on tõeväärtus, sõltub see aga iga indiviidi hoiakutest
Hoiakud võivad tihti muutuda ja isikutevaheline kriitika ei ole võimalik

Ideaalse vaatleja teooria
Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see vaatleja on nn. ideaalne ja hüpoteetiline . Moraal on universaalne ja üldine.
Kogukondlik relativism
Moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus on moraalifaktid erinevad)

• Ei saa kritiseerida teisi kultuure
  
• Teisitimõtlejad eksivad moraalselt, nad on kogukonnaga vastuolus
  
• Kui inimene kuulub mitmesse kogukonda (riigi kodanik, katoliiklane), siis võib tekkida
  

7

• moraalikonflikt
  

• Et kultuure ja kogukondi hinnata, peaks moraal olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat
  

Mõned eetikaväited on tõesed
ei jaa
veateooria realism
Eetikaväited on tõesed, sest-
neil on naturaalsed neil on mittenaturaalsed
omadused omadused
Naturalism Mittenaturalism
Tänapäeva naturalism:

Reduktsionism – moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega (Richard Brandt , David Lewis , Frank Jackson , Peter Railton)

Antireduktsionism – moraaliomadused on ainult naturaalsed omadused (Cornelli realism - Nicholas Sturgeon, R.Boyd, D.Brink, G. Sayre-McCord)
Antireduktsionism

• Moraaliomadused ei ole samad moraaliväliste omadustega. Nad on aga omavahel seotud, näiteks neid võib mitmeti realiseerida. On kaasuvad- ühtede omadustega tulevad kaasa teised omadused
  
• Moraaliomadusi on vaja. Kui mõnda nähtust seletatakse mingite omadustega, siis on tegemist reaalse omadusega. ( Hitler oli moraalselt puudulik- moraalifakt. See fakt seletab tema tegusid)
  

Moraalifunktsionalism
(funktsioon on ülesanne, mida see on mõeldud või määratud täitma)
Frank Jackson:

• moraaliomadused on funktsionaalsed e. neil on ülesanded, mida nad on määratud täitma.
  Moraaliomadustel on roll rahvamoraalis, täidavad teatud ülesandeid rahvamoraali seisukohalt
  
• moraaliomadused on kirjeldavad omadused
  

Kaasumine
Kaasumine = idee, et moraaliomadused kaasuvad naturaalsetega või on nende poolt esile kutsutud. Näiteks halbus on valu kaasuv omadus, nii nagu headus on õnne kaasuv omadus.
On kaks olukorda näiteks, neil on erinevad moraaliomadused, seega on nad ka erinevad mõne kirjeldava omaduse poolest.
Mistahes kaks pilti, mis erinevad oma kuju poolest, erinevad ka oma punktide asetuse poolest.