Infojuhtimise loeng (0)

22. September 2010
Gina Kilumets
... moodustub kogumist: teadmised, oskused ja
hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja
kasutamiseks.
Infovajaduse äratundmine
Sobivate allikate määratlemine
Edukate infootsingu strateegiate kasutamine
infoallikate leidmine ja valik
informatsiooni ja infoallikate hindamine
leitud informatsiooni korrastamine
informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete
täitmiseks ja probleemide lahendamiseks
Digitaalne kirjaoskus (digital literacy) ­ võime mõista ja
kasutada arvutite edastatud informatsiooni, mis pärineb
paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses
vormis.
Raamatukogukirjaoskus (library literacy) ­ oskus
efektiivselt orienteeruda ja kasutada raamatukogu
inforessursse.
Meediakirjaoskus (media literacy) ­ oskus kasutada
massimeedia allikaid võimalikult täielikult.
Lisaks näiteks: computer literacy, internet literacy,
hyperliteracy, multimedia literacy
Maailmas on koostatud infokirjaoskuse alaseid standardeid.
Erinevates riikides ja haridustasemetel on mõnel pool
olemas erinevad standardid.
Olulisemad USA (koostajaks Association of College and
Research Libraries, ACRL), Austraalia (koostajaks Council of
Australian University Librarians, CAUL) standardid ja UK
(koostajaks Society of College, National and University
Libraries, SCONUL) mudel (vt: http://
dis.shef.ac.uk/literacy/standards.htm ).
Eestis vastav standard seni puudub.
Nt antropoloog Gregory Bateson defineerib informatsiooni
kui kõike, mis muudab indiviidi teadmiste seisundit.
Michael Buckland eristab informatsiooni mõiste
käsitlemisel kolme kategooriat:
Informatsioon kui protsess, mis tähistab informeerimist,
infoedastust ja näitab inimese teadmiste seisundi muutumist;
Informatsioon kui teadmine, mis peegeldab esimeses kategoorias
omandatut;
Informatsioon kui "asi", mis viitab informeerivatele andmetele ja
dokumentidele.
Brenda Dervin, kes on tuntud infoteaduses nn
sensemaking koolkonna rajajana, eristab järgmisi
informatsiooni tüüpe:
Objektiivne informatsioon, mis asub väljaspool inimest ja
kirjeldab reaalsust.
Subjektiivne informatsioon, mis on meie nägemus
reaalsusest või reaalsuse peegeldus.
Nn. sensemaking informatsioon, mis võimaldab "liikuda"
objektiivse ja subjektiivse informatsiooni vahel, mõista
maailma ning sellele arusaamisele vastavalt tegutseda.
... suurem osa määratleb, et informatsioon on
"miski", mis vähendab ebamäärasust või muudab
kujutlusi reaalsusest.
Infoteaduses kasutatavat informatsiooniga seotud
mõistete süsteemi kategooriaid, mis moodustavad
teadmise elutsükli:
andmed,
informatsioon,
teadmised,
teadmus,
tarkus
on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist
võimaldavad märgid või nende kogumid, millel
puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti.
...on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud
andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus
vastuvõtja jaoks.
Informatsioon on eelkõige mingil kandjal
fikseeritud (trükitud või digitaalselt) kirjeldusi,
arutlusi, käsitlusi, ideid, teooriaid jms sisaldavad
tekstid, pildid jms, aga ka suuliselt (sh viipekeeles)
edastatavad ja vastuvõetavad sõnumid.
Terminid teave ja informatsioon on sünonüümid.
on tõlgendatud informatsioon, mis lühema või
pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu.
Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja
meeldejätmisel teadmisteks.
andmeteks numbrijada 24021918,
informatsiooniks aga 24.02.1918
kontekst: kuupäev ja inimene, kellel on vastavad
eelteadmised, tõlgendab seda Eesti Vabariigi sünnipäevana.
Seega saab teadmisi saab muuta informatsiooniks.
Uurimistöö käigus kasutab uurija omaenese teadmisi ja
informatsioonina salvestatud teiste teadmisi ning loob nende
alusel uued teadmised, väljendades/ fikseerides need
tekstidena ­ informatsioonina.
Erinevates tekstides on informatsioonina fikseeritud inimeste
teadmised.
on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised
(verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult
tegevuste ja sooritustega omandatud, ka
uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud
teadmised).
on teadmuse kasutamine.
Tarkuse moodustab teadmus ja teadmine millal
ning kuidas seda kasutada ja teha õigeid otsuseid.
Tarkuse määrab indiviidi võime tõlgendada
informatsiooni, rakendada oma teadmisi ja
vaiketeadmisi uutes situatsioonides ning luua oma
teadmistele ja vaiketeadmistele tuginedes ka uusi,
innovaatilisi teadmisi.
Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt.
Informatsiooni hankimise protsessis võib
infoallikaks olla mõni inimene, kes informatsiooni
omab või materiaalne objekt, millele informatsioon
on talletatud.
inimesed
teavikud
esemed
inimestevaheline suhtlemine
eksperdid ehk asjatundjad
informatsiooni hangitakse teistelt inimestelt kas
suulise vestluse või kirjaliku suhtlemise teel
Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis
märgisüsteemis salvestatud informatsioon.
Alginformatsioon ja vahendatud teave
Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis
sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset
lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad,
teaduslikud artiklid jne).
Vahendusdokument on dokument, milles on fikseeritud
algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused
(annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne).
teavikute liigid ­ aluseks sisu (loodusteadused,
kirjandusteadus jne)
teavikute laadid aluseks vorm (helisalvestused,
trükised jne)
teavikute tüübid ­ aluseks otstarbemäärang
(õppekirjandus, reklaamväljaanded jne)
informatsiooni salvestamiseks kasutatava
materjali ehk andmekandja (savitahvel, papüürus,
pärgament, paber, magnetlint, diskett, CDROM,
DVDROM jt) poolest
informatsiooni fikseerimisviisi poolest (trükitud
tekst, pildid, noodikiri, salvestatud helid ­ nn.
analooginformatsioon; digitaalselt salvestatud
tekst, pildid, helid, multimeedia jm)
publitseeritud
trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil))
elektroonilised publikatsioonid (eraamat, eajakiri,
veebileht internetis jms)
audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised,
filmid, videod jms)
publitseerimata (käsikirjalised materjalid)
ametlikud teavikud (õigusaktid jms)
teaduslikud teavikud (teaduskirjandus artiklid, teaduslike
uurimuste ja projektide aruanded jms)
aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse
saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele)
õppekirjandus
teatmeteosed
tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud
jms.)
Peaaegu kõik ajalooliselt tekkinud või loodud
objektid ja esemed, kaasa arvatud näiteks hooned
(info ajastu, kasutatud materjalide, ehitusstiili jms
kohta), pargid jt.
Varaseim infovajaduse definitsioon pärineb Robert
Taylor`ilt.
Taylor`i käsitlus põhineb uuringul, milles
analüüsiti põhjusi ja infokäitumist esitamaks
küsimusi raamatukogu teatmeteenindusele.
sisemine vajadus (visceral need)
teadlik vajadus (conscious need)
formuleeritud vajadus (formalized need)
kohandatud/sobitatud vajadus (compromized
need).
Suurem osa teadlastest väidavad ühiselt, et
teadmistel on subjektiivne iseloom: et hangitavat
teadmist ei pruugi saada tingimata valmis kujul.
... on teadvustatud lünk indiviidi teadmistes,
oskustes või kogemustes.
tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele
jne)
sotsiaalsed (kuulumis ja tunnustusvajaduse
rahuldamine jne)
füsioloogilised (nälg, janu jne)
argielu infovajadus ­ vajadus leida argieluga
seotud infot
vaba aja infovajadus ­ vajadus leida vaba aja
veetmise ja harrastustega seotud infot
erialane infovajadus ­ vajadus leida õppimise või
tööga seotud infot
kodaniku infovajadus vajadus leida kodanikuks
olemisega seotud teavet
Infootsing (information retrieval) on meetodite ja
tehniliste võtete kogum, mis võimaldab
infomassiivist kiiresti leida vajalikku informatsiooni.
Infopäring on sõnaliselt väljendatud infovajadus,
mis võib olla väljendatud:
kirjeldava lausena
küsimusena või
märksõnade loeteluna
relevantsed dokumendid päringule sisuliselt
vastavad teavikud ehk informatsioon
infomüra ehk ballast päringule sisuliselt
mittevastavad teavikud ehk teave
pertinentsed dokumendid ­ infovajadusele
vastavad ja süsteemis olemasolevad teavikud ehk
informatsioon
loogilise mõtlemise ja seoste leidmise oskuse, järeldus
ja üldistusvõimega
hea keeleoskusega
motiveeritud
teadmishimuline
teadmistega otsivahendite tööpõhimõtetest
hea mäluga või leitud huvipakkuvaid lehekülgi salvestav
(Ctrl+D)
teadmistega surfamist kiirendavatest programmidest
(Sensiva)
teadmistega otsingut tõhustavatest programmidest ja
otsivahenditest (Copernic)
mis põhjusel, mis eesmärgi saavutamiseks infot
vajatakse?
millist infot vajatakse (mis valdkonnas, mis küsimuse
kohta)?
kui mahukas on ülesanne, mille täitmiseks infot
vajatakse?
kui oluline (hädavajalik) on puuduv info selle ülesande
täitmiseks?
kui palju aega on võimalik kulutada teabe hankimisele?
kes võiks info hankimisel aidata?
mis teemal infot vajatakse?
mida juba teatakse teemast?
millise laiema teema alla küsimus kuulub?
millised kitsamad küsimused selle teema alla
kuuluvad?
mis on antud teema keskne probleem (küsimus)?
mis aspektist lähtuvalt peaks infot otsima
(konkreetse valdkonna või nähtuse ajalugu, mida
ütleb seadus jms)?
kas vajatakse üldist (populaarset, tutvustavat)
käsitlust või teaduslikku materjali?
kes on sellel teemal kirjutanud või rääkinud?
kui vana informatsioon võib olla/millisel ajaperioodil
ilmunud informatsioon?
kas vajatakse eestikeelset või ka võõrkeelset
materjali?
kas ollakse valmis info hankimisega seoses
kandma rahalisi kulutusi?
tüüpe võib eristada lähtuvalt:
info hulgast,
situatsioonist ja rollist, mida täidetakse,
info iseloomust.
vajadus hankida lisateavet, et olemasolevat paremini
mõista või küsimusest paremini aru saada;
vajadus orienteeruda mingis küsimuses (näiteks leida
definitsioon / vastata küsimusele nagu "mis see on?");
vajadus kujundada arvamus mingis küsimuses
vajadus uue teabe järele;
vajadus saada konkreetseid juhtnööre mõne praktilise
tegevuse sooritamiseks;
vajadus igakülgselt uurida teatud küsimust.
Iga infootsingut käivitavaks faktoriks on
infovajadus.
Infootsing tegevusena keskendub peamiselt
küsimusele:
kuidas ma pean (infot) otsima?
otsitava info iseloomust või laadist tulenevalt
eristatakse fakti, teaviku ja teemainfovajadust.
Nendest tuletatakse peamised infootsingu tüübid:
fakti, teaviku ja teemaotsing. Igale otsingu
tüübile sobivad teatud infoallikad rohkem kui
teisele
infovajaduse määratlemine
infoallikate tundmine
infootsingu strateegiate tundmine
infootsingu oskuslik planeerimine
Terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks.
lehitsemine, sirvimine (browse)
liht ehk kiirotsing (basic search, quick search)
liit ehk kompleksotsing (advanced search, expert
search)
keelest
kuupäevast ja/või ajavahemikust
informatsioonitüübist
informatsiooni laadist
failitüübist
dokumendi suurusest
asukohast
infootsingu teema ja eesmärk
sobivad otsisõnad, fraasid
soovitavate andmete hulk ja maht
info vajamise kiirus
võimalikud piirangud otsingul (ajavahemik, keel jt)
otstarbekad infoallikad
Kindlaksmääratud sammud, mida kasutatakse
infootsingu strateegia rakendamiseks.
Infootsingu puhul ei saa rääkida siiski õigest või
valest otsingu läbiviimisest, vaid efektiivsest või
mitteefektiivsest.
Teades, kuidas otsingut planeerida ja suunata,
saab selliseid olukordi vältida.
Infopäring on sõnaliselt väljendatud
infovajadus.
Infopäring võib olla väljendatud kirjeldava lausena,
küsimusena või märksõnade loeteluna.
Otsisõnadeks ei pruugi olla ainult üksikud sõnad,
vaid ka nende kombinatsioonid. Märksõnade
leidmiseks tuleb kasutada teatmeteoseid,
märksõnastikke, tesaurusi.
Boole'i otsing
fraasiotsing
lähedaste sõnade otsing
otsing päringuoperaatorite abil
metamärgiga otsing
pesastamine
operaator AND kahe sõna vahel tähendab, et
soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad mõlemat
sõna (otsingumootorid lisavad automaatselt)
operaator NOT sõna ees tähendab, et see sõna ei
tohiks esineda dokumendis, mis otsingu
tulemusena väljastatakse
operaator OR kahe sõna vahel tähendab, et
soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba
kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna
Fraasiotsing on kindla väljendi otsinguks. Enamus
veebiotsivahendeid nõuab fraasiotsingul
jutumärkide kasutamist.
Sellisel juhul vaadeldakse otsingu käigus kõiki
sõnu päringus esinevas järjestuses ning otsingu
tulemusena väljastatakse vaid need teavikud, kus
otsitavad sõnad esinevad just sellises järjestuses.
Fraasiotsing võimaldab kõrvaldada
otsitulemustest juhuslikku laadi ja/või tarbetud
vastused.
Operaator NEAR kahe sõna vahel tähendab, et
soovitakse teavikuid, mis sisaldavad mitte täpselt
üksteise kõrval, vaid teineteise lähedal (teataval
piirkaugusel) asetsevaid otsisõnu, mis esinevad
mistahes järjestuses.
Tulemuste lehel on teavik seda kõrgemal kohal,
mida lähedamal sõnad teavikus üksteisele
esinevad.
Teavikuid saab otsida ka päringuoperaatorite (+, )
abil.
Plussiga algav sõna peab teavikus esinema,
miinusega algav sõna ei tohi esineda,
ilma märgita sõnadest vähemalt üks peab
esinema otsitulemustes.
otsisõnade ees kasutatakse kooloniga lõppevaid
märgendeid (title:, url:, related:, language: jne)
Sellist otsingut nimetatakse ka väljaotsinguks.
Otsingut metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärk)
kasutatakse otsingu laiendamiseks.
Metamärk võimaldab hõlmata sõnade ainsuse ja
mitmuse, erinevad kirjutusviisid (nt nimede puhul)
ning pöörde või käändelõpud.
Metamärgiga otsingut rakendatakse peamiselt
sõnatüve otsingul (sarnase tüvega sõnade
otsinguks), kus siis metamärk lisatakse sõna
lõppu, kuid metamärki võib rakendada ka sõna
alguses.
Pesastamine on Boole'i loogikaoperaatorite abil
koostatud päringuavaldiste omavaheline
kokkuühendamine.
Avaldiste vahel kasutatakse sulgusid.
Tehete järjekord on sama, mis matemaatikas:
kõigepealt tehakse tehted sulgudes ning seejärel
ülejäänud tehted.
Näiteks: (Tallinn AND kool) NOT (Tartu Ülikool OR
Tallina Ülikool)
Enamasti on vahendusinfoallikates võimalus
otsingut sooritada:
autori või mõne teise teaviku loomisega seotud
isiku (koostaja, tõlkija jt) või organisatsiooni nime
järgi
raamatu, artikli pealkirja või väljaande seeria järgi
märksõna, teema (subject) järgi
väljaandmisaja järgi
Päringu kitsendamiseks (limit) tuleb:
päringule lisada uusi termineid
muuta päringus terminite kaalusid
piiritleda päringut ajaliselt, keeleliselt vmt
Päringu laiendamiseks (expand) tuleb:
päringust eemaldada kitsamad mõisted
päringule lisada sünonüüme
liikuda üldiselt üksikasjalisele ­ kõigepealt leida
taustinformatsioon, seejärel kasutada spetsiifilisemaid
ja värskemaid allikaid
välja tuleb kirjutada leitud allika nimetus, asukoht ja
kasutamise kuupäev ­ kirjutada välja iga leitud teaviku
kirje, seda läheb hiljem vaja
teema ehk otsisõnad tuleb tõlkida andmebaasides
kasutuselolevatesse märksõnade keelde ­ otsisõnu
tuleb kontrollida andmebaasi poolt kasutatavate
märksõnastike, tesauruste vm liigitussüsteemiga
andmebaasi mahust
andmebaasi temaatilisest vastavusest
uue teabe lisandumissagedusest
otsingu kiirusest
otsinguvõimaluste mitmekesisusest
kasutamislihtsusest