Intuitiivne mõtlemine erineb diskursiivsest mõtlemisest, mis on toimib kõrgemal teadvustasandil ja on formuleeritav keeleliselt või graafiliste sümbolite abil. Piir intuitiivse ja diskursiivse mõtlemise vahel on mutuv, mitte range ja selge. Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadustest ning tegutsemisest. Mina funktsioon on Girgensohni arvates põhiline usulist 9. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Eksperimentaalse introspektsiooni meetod on religioonipsühholoogias kasutamist leidnud Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnas, mis tegutses Tartus 20. sajandi kolme esimese kümnendi jooksul. Girgensohn uurimismeetod, mida ta ise nimetas eksperimentaalseks introspektsiooniks, oli üle ehitatud nõnda, et katseisikutele anti lugeda erinevaid vähetuntud usulisi tekste. Tekstid olid valitud selliselt, et need kataksid erinevate võimalike usuliste kogemuste ja teemade võimalikult laia spektrit. Katseisikutel paluti
mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo- aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. Monogeneesiteoria Oletatakse, et keeled on arenenud ühiselt alg- e aluskeelest. Suuremat osa Euroopa keeltest arvatakse pärinevat indoeuroopa algkeelest.
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse
Psühholoogia teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psüühika organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uuri...
minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjektiivsuse omistamisele. Kuna biheiviorismi nime alla koondatud vaated on nii mitmekesised, siis ei pruugigi neil leiduda ühist nime: Ühisjooned: eeldatakse, et psühholoogia on loodusteadus ning peab olema empiirilise alusega ja objektiivne eitatakse introspektsiooni väärtust teadmiste allikana eitatakse seesmise kogemuse ja teadvusseisundite seletuslikku jõudu eitatakse arusaama vaimust kui seesmiste kogemuste vallast vastustatakse füsikalistlikku või kognitivistlikku arusaama, et mõtlemine on paratamatult neurofüsioloogiline või arvutuslik stiimulit ja reaktsiooni vahendavate sisemiste füsioloogiliste ja arvutuslike protsesside tähtsust peetakse väikeseks umbusaldatakse rahvapsühholoogiat, eriti uskumuste ja soovide seletuslikku jõudu
Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Oma uurimistöödes kasutas teadlane sisevaatluse meetodit e. introspektsiooni. PSÜHHOLOOGIA MEETODID KIRJELDAVAD KORRELATIIVSED EKSPERIMENT Kirjeldavad: 1) juhtumi analüüs 2)vaatlus (mingi nähtuse sihipärane jälgimine) 3)küsitlus (küsimustik e. ankeet või vestlus e. intervjuu) 4)test Korrelatiivsed: (näidatav kui tugevasti on kaks asja omavahel seotus, kuid ei näita kas seos on põhjuslik)
abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid. Usuline kogemus mõjutab usuliste liikumiste tekkimist ja kujunemist = lähteimpulss. Kogenu leiab endale järgijad, nende arvu suurenedes muutub vajalikuks organiseerumine. Liikumine saab püsima jääda siis, kui ta organiseerub, kujundab välja juhtimisstruktuuri, leiab väljundi ühiskonda, loob oma allorganisatsioonid, palkab põhiajaga töötajad ja korraldab oma hariduselu. 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond: tegutses Tartus 20 saj kolme esimese kümnendi jooksul. Liidriks oli Karl Girgensohn ja tuntuim esindaja oli ta õpilane Werner Gruehn. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused: Girgensohn kasutas eksperimentaalse introspektsiooni uurimismeetodit, st andis katseisikutele vähetuntud usulisi tekste lugeda. Kohe pärast lugemist pidid katseisikud kirjeldama oma värskeid läbielamisi ja kogemusi = ,,konkreetse silmapilgu hingefotograafia"
kahtleb. Ehk siis fakti, et ta kahtleb, ei saanud kahtluse alla seada. Seega tuvastas Augustinus sisemise, subjektiivse kogemuse paikapidavuse, valiidsuse. Augustinus leidis, et on miski, mille puhul sisemine tunnetus, mitte välimine ehk sensoorne, on usaldusväärne. Sellega tuletas ta teise viisi jumala tundmaõppimiseks (esimene oli pühade tekstide kaudu) selleks oli introspektsioon ehk vaatlustehnika oma sisemiste kogemuste kohta. Introspektsiooni läbi pidi inimene saavutama personaalse kommunikatsiooni jumalaga. Selline kontakt jumalaga tekitas Augustinuse sõnul inimeses tohutu armastustunde, mis oli võrreldamatu teiste inimlike emotsioonidega. Selline tunne olevat inimeksistentsi ülim eesmärk; usk ning emotsionaalne side jumalaga olid Augustinuse arvates tähtsaim, mida inimene võis saavutada. Nagu näha - mõistus ja arutlusvõime, mis olid ülimuslikud kreeklaste jaoks, muutusid kristluse
fenomenoloogilise välja. Kõige tähtsam asi, millega tegelema peaksime, on inimese kogemus hetkel siin ja praegu. Rogersi arvates piisab sellest, kui tegeleme inimesega siin ja praegusel hetkel. Rogersi teooria kohaselt kujuneb positiivne terve isiksus välja sellistes suhetes, kus inimesele pakutakse tingimusteta positiivset suhtumist, adekvaatses koostoimes väärtuste ja tingimustega väljast poolt ja sellelt pinnalt aidatakse kujundada eneseaktualisatsioon. Isiksust on parem uurida introspektsiooni kaudu. Rogers ei suuda oma teooriaga tõsiste psüühikahäirete olemust lahti seletada. Täielikult toimiva isiksuse juurde kuulub loovus. Kui tahame, et meie suhted kenasti laabuksid, siis peaksime olema vastavuses iseenda selfi ja kogemusega ja siis tuleb vastavus suhetes. Rogersi teraapia kõige olulisem osa on see, et teraapia töötab läbi positiivse suhte, mida terapeut on võimeline pakkuma kliendile. Teraapiat vajavad inimesed , kes on kogenud tingimustega positiivset suhtumist
- usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni (sisekaemus) koolkond. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina-funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega, usulise kogemise mudel. - 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK:
lisaemotsiooni. Gottfried von Liebnitz (1646-1716) • Arvas, et mitte miski materiaalne (näiteks meeleelundi aktivatsioon) ei saa mitte kunagi tekitada mittemateriaalset ideed. Ta uskus, et ideed ei saa olla mitte millegi füüsiliselt eksisteeriva poolt loodud – seega peavad nad olema kaasasündinud. Siiski, mitte idee ise ei ole kaasasündinud, vaid potentsiaal ideede tekkeks. • Monadoloogia - Leibnitz ühendas füüsika, bioloogia, introspektsiooni ja teoloogia maailmavaatesse, mis oli ühtaegu veider ja keeruline. • Monaad – elav, aktiivne, teadlik aatom – kõik meid ümbritsev on elus. • Erinevused monaadide vahel on kvantitatiivsed – monaadide eesmärgiks on oma intelligentsust suurendada. • Teleoloogia – monaadidel on eesmärk, seega – kogu loodus on eesmärgipärane. • Keha-vaimu seos: mitte miski ei mõjuta mitte midagi. Monaadid ei mõjuta teineteist.
Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused. Usulise kogemuse struktuur. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina- funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usulise kogemise mudel ja selle elemendid.
psüühika ehituskivid. Defineerides psühholoogiat teadusena teadvustatud kogemusest, lõi ta mudeli, mis sai tuntuks strukturalismina. Strukturalism keskendus põhielementidele, mis moodustavad mõtlemise, teadvuse, emotsioonide ja teiste vaimsete seisundite ja aktiivsuste aluse. Mõistmaks, kuidas põhiaistingud kombineeritult tekitavad meie teadvustatuse maailmast, kasutasid Wundt ja teised strukturalistid teadvuse sisu uurimisel protseduuri, mida nimetatakse introspektsiooniks. Introspektsiooni puhul esitati inimestele stiimul, näiteks ereroheline kujund või kaardile trükitud lause ning paluti oma sõnadega kirjeldada nii detailselt kui vähegi võimalik, mida nad selle stiimuli eksponeerimisel kogesid. Wundt väitis, et psühholoogid suudavad aruannete kaudu, mida inimesed oma reaktsioone kirjeldades andsid, mõista teadvuse struktuuri. Wundti strukturalism ei pidanud ajaproovile vastu, kuna psühholooge ei rahuldanud oletus, et introspektsioon suudab psüühika
võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku või paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sündinud või mitte? 1913- Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis kõnelevad teadusest. Teiseks: inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Lisaks: - Teene: muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rõhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele. - Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud. - Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. - Vaated peegeldasid optimismi, teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusesse.
Miks elutee läks nii nagu ta läks, mida tundis. Ei saa teha üldistusi- · Kliiniline intevjuu kombinatsioon loomulikust vaatlusest, eksperiment, sisevaatlus (nii uurija kui uuritava puhul). Kontekst sarnaneb mittesekkuvale välisvaatlusele. Aga kui uurija (toetub oma siseinspektsioonile) toob sisse küsimuse/objektitegevuse, siis muutub eksperimendiks. · Hinnangskaala lastele suunatud meetod, pinnapealse introspektsiooni kiire väljaselgitamine. Nt Millise kuju valiksid? Mis tundeid tekitab? · Test Nt IQ test tänapäeval on test kindlaksmääratud viisil läbiviidud katse, uuritakse võimeid. Süsteemne protseduur 2 või enama isiku reastamiseks. Peegeldab inimese käitumise omapära teatud ajamomendil. Tulemusi hinnataksekindlaksmääratud standardite järgi. Test peab olema valiidne (mõõtma kindlat, teatud omadust), relibiaalne
Saab teada ealisi iseärasusi, hetkesituatsiooni. Arengu suunda ja muutuseid teada ei saa. *) üksikjuhtumi analüüs - ühe katseisiku sügavuti uurimine. Uuritakse põhiolemust, miks just nii läks nagu läks. Näiteks metoodikad: *) kliiniline intervjuu - kombinatsioon naturalistlikust vaatlusest, eksperimendist ja sisevaatlusest. *) hinnanguskaala - traditsioonilisest psühholoogiast meetod, kasutatakse enamasti laste puhul. Kujutab endast eksperimenti, mis on suunatud pinnapealse introspektsiooni kiirele väljaselgitamisele. *) test - täpselt kindlaks määratud viisil läbiviidav lühiajaline katse, millega uuriti ja mõõdeti mitmesuguseid võimeid, oskuseid ja omadusi. Üldjuhul peetakse süsteemseks protseduuriks kahe või enama isiku järjestamiseks. Testid peegeldavad inimese käitumist teatud ajamomendil. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi. Järgmine teema Suhtumine lastesse läbi aegade. Seotud ühiskonna arenguga, ajastuga, jne
mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Teiseks oluliseks alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid. Ta arendas välja unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud rõhutas inimese esimeste eluaastate tähtsust isiksuse kujunemisel ja kinnitas, et psühholoogia meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel. 2)Biheiviorism - e käitumine .Kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta. Uuele suunale pani aluse John Watson oma 1913a ilmunud artikliga "Psühholoogia biheivioristi vaatekohalt". Biheivioristide arvates võib kogu käitumist määratleda kui lihtsat vastust stiimulile (väline objekt kutsub esile organismi vastuse)
PSÜHHOLOOGIA KESKNE MÕISTE on psüühika. Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ning selle eelduseks on tänapäevateadusele teadaolevalt närvisüsteemi( eelkõige selle juhtiva osa – aju) tegevuse tulemus. SUBJEKTIIVSELT ilmneb psüühika tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis. Psüühika subjektiivsel küljel on oma kvaliteet, mida saame kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu. OBJEKTIIVSEKS psüühika väljenduseks on objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega reeglipäraselt kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessid, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas. Kõik mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik. PSÜÜHIKANÄHTUSI, mis avalduvad teadvuslikul tasemel, nimetatakse
Moraaliprintsiipide autoriteet rajaneb seega jumala ülimusel. Järjekindlus käitumises tähendab usaldusväärsust ja püsivust tegevuses, mis põhineb samadel mõtte- või tegevusprintsiipidel; väidete loogiline järjepidevus tähendab, et väited on üksteisega kooskõlas ja puuduvad vastuolud. Kaasasündinud ideed teadmine, mis on väidetavalt meile sündides kaasa antud ja millest on võimalik teadlikuks saada näiteks introspektsiooni ( sisekaemuse) või intuitsiooni vahendusel. Kasuistika konkreetsete juhtumite analüüsil põhinev lähenemine moraalireeglite tõlgendamisele. Kasuistika lähtekohaks on paradigmaatilised olukorrad, kus on selge, kuidas tuleb reeglit rakendada. Seejärel asutakse vaagima analoogilisi, kuid mõnevõrra erinevaid juhtumeid, kus reegli rakendamine on ebaselgem (nt kas tõerääkimisreegel kehtib ka olukorras, kus ainult valetamine võimaldaks preestril pihisaladust säilitada). Selliste
8. Sõltumatus vaimsetest võimetest- meelekindlusega r= -.14... -.25, sotsiaalsus r= -.17....-.28; seletust ei ole (J.Allik) Isiksuse hindamine Psühholoogilised testid standardsed mõõtevahendid käitumise hindamiseks. Reliaablus: testi usaldusväärsus. Test mõõdab stabiilselt seda, mida me loodame, et mõõdaks. Valiidsus: kehtivus. Kas test mõõdab seda, mida mõõtma peab. Küsimustikud Teatud hulk küsimusi inimese käitumise kohta, et anda hinnang tema introspektsiooni kohta > järeldused isiksuse kohta. -- ainult testide põhjal ei tohi paikapidavaid järeldusi teha, vaja tervikpilti, eriti kliinilises psühholoogias; kaks enamlevinud hindamisvahendit on: NEO-PI-R ja MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory. praegu 550 väidet 10 skaalal pluss 3 skaalat vastaja vastuste valiidsuse mõõtmiseks) Lugemist Allport ja isiksuse seadumus lk.41-42, Isiksusepsühholoogia Viie faktori teooria protsesside joonis lk
deduktsioon)? - Sisekaemus (introspektsioon)? - Selgeltnägemine? - Telepaatia?Erimeelsused: - Praegune diskussioon pöörab teadmise allikale küsimusele suhteliselt vähe tähelepanu. - Klassikaliselt võime eristada mitmeid vaateid:a) Empirism b) Ratsionalismid 5. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. a) Empirism. empeiria tähendab –‘kogemus’ Ainus teadmise allikas on kogemus (laias mõttes s.t. sisaldab ka mälu ja sisekaemust (introspektsiooni). - tabula rasa – puhas tahvel (Locke’i väljend) - tabula abrase – sile tahvel (nn abrassiivne) (Baconi väljend) b) Ratsionalismid Idealistlik ratsionalism (Platon): - Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises! Ainus tõelise teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest.Klassikaline ratsionalism (Descartes, Leibniz): - Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähemtähtis roll). 6
vaid vähesel määral või mitte üldse (nt. polüseemse sõna kõik tähendused korraga; sõnad, milles sisaldub mingi teatud häälik jne.). Introspektsioon toimub keelekasutusel pidevalt, see on "natural, necessary and functionally adapted". · Normaalne diskursus ei oleks võimalik ilma introspektsioonita. · Ka "offline"-introspektsioon on vajalik nt. kui inimene tuletab meelde vestluse sisu pärast ("mida ta mulle ütles?"). introspektsiooni konsistents indiviidi sees ja ka indiviidide vahel sõltub sellest kas nähtus on hõlpsasti või raskesti introspektsiooni abil saavutatav. Näiteks indiviidide arvamused nt. sõnade tähenduse kohta on väga ühesugused. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline lingvistika uurib tegelikku keelekasutust ning kasutab materjalina keelekorpuseid ning mitmesuguseid (psühholingvistilisi) teste.
Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised reeglid ja ajud)
tegelikkusest. Kujutlused on inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid. Tahe on otseselt mina-funktsiooni tulemus. Selles väljendub inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda. Tahte aluseks on usaldus jumaliku tegelikkuse vastu. S. t, et tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. 9) Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Dorpati relig.psüh. koolkonna uurimismeetod- eksperimentaalne introspektsiooni meetod. Koolkonna liidriks oli K. Girgensohn. Ta käsitles religioonipsühholoogiat kui empiirilist teadust, mis uurib usulisi kogemusi, jättes välja tõe probleemistiku. Meetodina kasutas ta introspektsiooni, mis tähendab oma sisekaemuse jälgimist, oma psüühiliste protsesside kirjeldamist. (Katseisikutel paluti lugeda erinevaid usulisi tekste. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult loomulikult ja vabalt mõjuda
avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest.
avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest.
avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest.
psüühika kogemine. Miks ei saa psüühikat kogeda ilma Järgmisena peame aru saama, millised on psüühilise kõneta? Meil pole selliseid retseptoreid! Samas iga tegevuse ühikud. kõneakt on teadvustamine, sest kõnelised märgid Miks psüühikaks on vaja ühikuid? Kvaliteet tundub osutavad psüühilistele meelelistele märkidele. õ esmapilgul olevat antud muljes. Selline introspektsiooni Tahe on võime valida käitumist sarnases tulemus ei ole usaldusväärne. Empiiriline psühholoogia käitumiskeskkonnas. Valida saab, kui sama keskkonda on kindlaks teinud fakti, et me saame kvaliteeti teada mõtestatakse meeleliselt ja kõneliselt. Muidu oleks ainult selle kontrasti või sarnasuse alusel teisega keskkond ühetähenduslik. (Peirce, 1868, lk. 290-291). Iga mõte sisaldab seega Kultuur- püüd enese täielikule täiuslikkusele toetudes
avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest.
3. Testitava hüpoteesi formuleerimine 4. Uurimisprotseduuride kindlaksmääramine 5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine 6. teadusliku teadmise kohandamine uuringute tulemustega Psühholoogia koolkonnad Ebbinghaus (1907): ,,Psychology has a long past, but only a short history" Eksperimentaalpsühholoogia - teaduspsühholoogia algus 1879, mil W.Wundt rajas I eksperimentaalpsühholoogia labori. Kasutas introspektsiooni iseenda vaimse seisundi uurimist õpetades inimesi kindalaid reegleid järgides sisemist enesevaatlust läbi viima. Eksperimentaalpsühholoogid on seisukohal, et füüsiline ja psüühiline seos on võimalik tänu matemaatilistele seaduspärasustele. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) - S. Freud, psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli
tõsikindla teadmise aluseks. Välised asjad on inimesest kaugel, meeled kujutavad neid tihti ekslikult. Samal ajal tee, mis tuleb läbida mõttest mõtte endani, aga lühike. Seal pole võimalik eksida. Descartes'i meelest on hing on teadvus, mille põhiülesandeks on mõtlemine. Descartes andis psühholoogiale mitmeks sajandiks kõige kasutatava uurimistmeetodi sisevaatluse ehk introspektsiooni. Samal ajal tekkis Inglise assotsionalistide koolkond. John Locke oli Aristotelese põhimõtete järgija. Ta väidab esimesena, et inimese psüühika on arenev ja sõltub omandatud kogemuste hulgast. Mõtete järjekorrad tekivad juhuslikest seostest (assotsiatsioonidest), mida inimene tajub. See läks aga vastuollu tahtliku mõtete suunamisega. Seletamiseks võttis kasutusele mõiste reflektsioon: inimene saab oma mõtteid jälgida ja suunata, aga ei oska seda endale seletada
suhtlemine ja vastavalt on ka kõnelise informatsiooni töötlemise reeglid oma olemuselt suhtlemise reeglid. Olemegi avastanud, kuidas põhimõtteliselt saab teadmisi välise maailma kohta. Selleks on kaks üldist mehhanismide süsteemi: meeleline mõtlemine ja kõneline ehk semiootiliselt vahendatud mõtlemine. Järgmisena peame aru saama, millised on psüühilise tegevuse ühikud. Miks psüühikaks on vaja ühikuid? Kvaliteet tundub esmapilgul olevat antud muljes. Selline introspektsiooni tulemus ei ole usaldusväärne. [...] Empiiriline psühholoogia on kindlaks teinud fakti, et me saame kvaliteeti teada ainult selle kontrasti või sarnasuse alusel teisega (Peirce, 1868, lk. 290-291) Iga mõte sisaldab seega vastanduse see-mittesee; ilma vastandamata on kõik kõigega sarnane ja teada ei saa midagi. [Pantagruel] viskas meile laevatekile terve peotäie külmunud sõnu, mis tundusid meile kui sinu suhkruploomid, erinevat värvi [..
Fliessiga läbi viidud ravieksperiment, mille käigus viimane ,,unustas" Emma Ecksteini ninakoopasse pool meetrit marlit ning mis oleks seetõttu ääre pealt lõppenud patsiendi surmaga. Peamiseks eneseanalüüsi tõuganud põhjuseks sai Freudile siiski isa Jakobi surm, millest kokaiini ja sigarite toel teadusesse süübinud teaduskonkistadoor haaras kui kangist, millest ümber lõigata maailm. Läbi põhjaliku introspektsiooni jõudis ta äratundmisele, et ta oli isa surma tegelikult oodanud ja sisimas soovinudki. Selle vaenu põhjuste leidmise tarbeks unenägusid ja (katte)meenutusi analüüsides jõudis ta tagasi välja varaseima lapsepõlveni, mis säilitas neurooside ilminguis oma määrava tähtsuse. Kuid ahistamise läbi elamine, mis oli varasemalt reserveeritud vaid vaimselt häiritud patsientidele, laienes ka Freudile; ja sealt edasi kõigile
parandusmehhanism Põhiideed: · Eesmärgiks on leida, kuidas inimesed tulevad toime omavahel keeleliste vahendite abil suheldes · Kõne ja tegevuse primaarsus: lõppkokkuvõttes loob inimeste tegevus nii situatsiooni kui ka vestlejate identiteedi · Tähendused sünnivad kõneleja (current speaker) ja kuulaja (recipient) koostööna ning teksti ja konteksti ühisel mõjul · Analüüs toetub empiirilisele materjalile, järeldusi ei tehta introspektsiooni abil · Lähtutakse sellest, et suhtlejad oma käitumises tegelikult kogu aeg analüüsivad enda ja partneri tegevusi ja keelt. · Analüüsitakse suhtlust tervikuna, st nii verbaalset kui mitteverbaalset komponenti. · Otsitakse universaale. · Inimesed järgivad suhtluses teatud norme (keelekasutus viisid, mida peame normaalseks) (rule,usage, practice). Norm ei ole kirjakeele norming vaid keelekasutusviis, mida saab avastada suhtluse analüüsi
Teiseks, kujutlused pole tahtest juhitavad. Kolmandaks, kujutlused võivad nii toetada kui ka pärssida mina-funk. Tahe on otseselt mina-funk tulemus. Selles väljendub inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda. Tahe aluseks on usaldus jumaliku tegelikkuse vastu. Tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. 10. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Nad kasutasid eksperimentaalset introspektsiooni meetodit lasti tekste lugeda ja siis tehti analüüs ja järeldus 11. W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus. Väärtuskogemus rajaneb objekti seondatusel tajuja minaga. Millegi väärtuseks saamisel toimub objekti väärtustamine, mida elatakse läbi kui väärtuskogemust. Objekti tajumise järel algab inimese psüühikas esmalt kas objekti mõtteline hõivamine või tõrjumine (objekti üle mõtlemine või mittemõtlemine).
Katseisikute tegevus on korraldatud juhiste ja eeskirjadega. Kontrollimise võimalus. Kuid kunstlikkus keskkonnas on võimatu uurida enamust meid huvitavaid nähtusi. Ühtlasi ka väga kallis ja aeganõudev. Teaduslik vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamisega ja seletamise abil. On rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Eristatakse: - enesevaatlust e introspektsiooni - välise (teise) vaatlus e ekst(e)rospektsiooni Introspektsioon on laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku, vaatleja aktiivsus ja vaadeldavad nähtused kattuvad ajaliselt. Oluliseks rolliks on uute ideede genereerimine, mida hiljem siis püütakse lahata eksperimendimeetodiga. Retroproduktsioon e tagasivaatus oma psüühilise elu tagantjärele, hilisem uurimine/vaatlemine. Treenitud enesevaatlus
vaid meie teadvuses. Rene Descartes jätkas Galilei alustatud murrangut. Ta püüdis jälile jõuda küsimusele, kas on olemas mõtlemisviisi, mis oleks iseenesest tõene. Descartes ütles, et ainuke asi milles keegi pole kahelnud, on inimese võime kahelda. Descartese tehtud pööre mõtlemises: endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis, mis on usaldusväärse ja tõsikindla teadmise ainsaks aluseks. Descrates andis psühholoogiale sisevaatluse e. introspektsiooni, mis oli mitme sajandi kõige kasutatavam uurimismeetod. Immanuel Kanti idee, et inimese mõistusega on kaasa antud kategooriad, nagu aeg ja ruum, mille abil mõistus ise korrastab maailma, osutus väga mõjukaks ideeks ning see mõjutas psühholoogia arengut. Pikka aega oli psühholoogia kõige olulisemaks küsimuseks, mille alusel kujuneb välja inimese teadvuse sisu e. mis on päritav ja mis on õpitav. Kanti arvates ei saaks psühholoogiast kunagi teadust, sest Mina-
nustel" on kvaalisõprade arvates! Selle mõtteeksperimentide seeria tulemuseks on kvaalidevastase "verifikatsionistliku" argumendi tugevdamine. Kui leidub kvaale, on nad meie tunnetusele palju vähem kättesaadavad, kui me seni oleme arvanud. Mitte ainult, et klassikalised isikutevahelised võrdlused pole võimalikud (nagu näi- tab Meeltesegaduse masin), vaid me ei saa ka enda puhul öelda vähemalt mitte introspektsiooni abil , kas meie kvaalid on ümber pööratud. Kindlasti oleks siinkohal ahvatlev eriti neile, kes ei ole filosoofid otsustada, et see paradoksaalne tulemus peab olema mõne filosoofilise vääranalüüsi artefakt, seda liiki asi, mis võib kergesti juhtuda, kui võtta täiesti hea eelteoreetiline arusaam meie argiarusaam kvaalidest ja venitada see siis katkemispunktist lubamatult eemale. Filosoofid on asja
valitud maailma nende üleskasvata... blablabla, oskan kõike teha". Uskus samuti seda, et inimese vasaku- ja paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest, mitte pärilikkusest. (tegelt on pärilik!). Rääkis ka, et lapsi ei tohiks eriti või üldse hellitada, et see rikub nad ära ja teeb emotsionaalselt liga tundlikuks. Parim kiitus on sõnaline tunnustus, mitte emotsioonid. Range tüüp. Kirjutas 1913 nii: "psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne mille tõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid mis kõnelevad teadvusest". Teiseks: "Inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest". Watsoni teene on see, et ta muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli olnud valdavalt kirjeldada. Muutus rohkem ennustamiseks ja kontrollimiseks. Ükski võime ega isiksuse omadus ei ole kaasasündinud. Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. Tema vaated peegeldasid ka tolle aja Ameerikale omast optimismi ja teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusse.
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande
et temaga eksperimenteeritakse. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. 10. Vaatlus- teaduslik vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Vaatlus nagu eksperimentki on rajatud hüpoteesile, see viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Tehakse vahet: enesevaatlus e introspektsiooni ja välise (teiste) vaatluse e ekst(e)rospektsiooni vahel. 11. Vestlus- vestlust kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Lisaks sõnades sisalduvale informatsioonile on vestluse käigus jälgitavad ka mitteverbaalse kommunikatsiooni (sõnatu keele) elemendid- hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jms. Erinevalt vaatlusest ja katsest saab siin jooksvalt, tagasiside alusel, kaasvestlejat suunata vastavalt oma eesmärkidele.
15. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid! Mida me ütleme teise või enda kohta, kui omistame teisele või endale teadmise? Austin – Öeldes „ma tean, et P“ ei ütle ma, et olen saanud hakkama konkreetse tunnetussaavutusega, mis paikneb samal skaalal pelga uskumusega, et P , ent on tolle skaala tipus siis juhtis ta tähelepanu võimalusele, et teadmise ja uskumuse vahel ei ole introspektiivset vahet. Introspektsiooni seisukohast ei ole see erinevus kaugeltki niisugune nagu erinevus vihkamise ja armastuse vahel, mida me kõik oskame eristada. Teadmise ja uskumise erinevus on võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid. Teadmine on tõene uskumus või arvamus. Ülim mida me introspektsiooniga suudame kindlaks määrata, on see, et me päriselt usume, P. Kas P on tõsi ei näi kuidagi sõltuvat faktistv, et meil on vastav uskumus ja on kindel, et mitte miski meie psühhol
Ta polnud ülepingest võimeline enam magama. Ta pidi ette võtma pikki jalgsi matku. 1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda. Avaldas oma teooria, et inimese käitumise põhjuseks on tingimine ja õppeprotsessid aastal 1909. 1913 aastal kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Ta ütleb ka, et psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu introspektsiooni andmeid kasutada ei saa. Psühholoogia eesmärgiks sai ennustamine ja kontrollimine. 1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone nagu: 1. Hirm 2. Viha 3. Armastus Kõik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis tinginud on? Assotsiatsioonid (seosed), tingitud reaktsioonidest.
tulemiseks elementidega manipuleerimine Iseloomustab: *teadlikkus jätame mõne mure oma ajju pärastiseks *suunatus konkreetse eesmärgi saavutamisele, ülesande lahendamisele *kasutatavate teadmiste hulk kui suured on meie teadmised valdkonnas Elemendid: representa tsioon: analoogia konkreetne kujund, tajupilt sümbol sõna kuulmisel tuleb pilt silme ette kujundid: Sir Francis Galton uuris kujundeid ja nende kasutamist mõtlemise juures. Introspektsiooni kasutades. Sümboline esitus: Mõisted: konkreetsed/abstraktsed skeemid kogunenud mõistetest stsenaarium koosneb skeemidest Probleemilahendus: algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemustega Ülesannete lahendamise võimalused: 1) katse-eksituse teel kas töötab või ei 2) meenutamise abil mis kunagi töötas 3) loovalt, uudselt ülesannet lahendades
tulemiseks elementidega manipuleerimine Iseloomustab: *teadlikkus – jätame mõne mure oma ajju pärastiseks *suunatus – konkreetse eesmärgi saavutamisele, ülesande lahendamisele *kasutatavate teadmiste hulk – kui suured on meie teadmised valdkonnas Elemendid: representa tsioon: analoogia – konkreetne kujund, tajupilt sümbol – sõna kuulmisel tuleb pilt silme ette kujundid: Sir Francis Galton – uuris kujundeid ja nende kasutamist mõtlemise juures. Introspektsiooni kasutades. Sümboline esitus: Mõisted: konkreetsed/abstraktsed skeemid – kogunenud mõistetest stsenaarium – koosneb skeemidest Probleemilahendus: algsituatsioon → ? → eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemustega Ülesannete lahendamise võimalused: 1) katse-eksituse teel – kas töötab või ei 2) meenutamise abil – mis kunagi töötas
KOKKUVÕTE Indiviid eksisteerib muutuvas kogemuste maailmas, mille keskpunktiks on ta ise Isiksuse tähtsamaid püüdeid on enesega kooskõla Isiksus püüdleb iseseisvuse, spontaansuse ja kogu elu kogemuste integreerimise suunas Isiksuse muutuseks ei piisa vaid õppimisest, sinna on oluliselt haaratud ka muutus mina-pildis. Lühidalt, isiksus on midagi muud kui lihtne õppiv mehhanism. Isiksust on parem uurida nö seestpoolt (introspektsiooni kaudu), kui objektiivselt vaadeldes selfi. Kriitika Rogersi lähenemisele Definitsiooni probleemid: Rogersi teooria on rohkem filosoofiline vaade, mitte formaalne teooria. Oletas, et indiviidi põhi motivatsiooniline tung on enese- aktualisatsiooni saavutamisele, kuid ei viinud läbi eksperimente. Tema lähenemisviis on piiratud - geneetilised faktorid ja lapsepõlvekogemused ignoreeritud +kliendi-keskne (inimese-keskne) teraapia. Isiksusejoonte teooriad
annaabi.ee 
