Psühholoogia mõisted 10. klass (0)

Psühholoogia – teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid . Psüühika – organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus – teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus – inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia – käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia – rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin ). Filosoofiline psühholoogia – teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia – ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia – üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine , taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine , sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia – uurib, kuidas psüühilised seaduspärasused avalduvad ja kuidas neid kasutada (töö- ja inseneri, spordi, kunsti, sotsiaal, pedagoogiline, meditsiini, kohtu, sõja, reklaami, looma, arengu) Millest koosneb psüühika? – psüühilised protsessid ( aistingud , fantaasia , taju, tundmused, mälu, tahe , mõtlemine, kõne); psüühilised seisundid (tähelepanelikkus, hajameelsus, elurõõmus, ärritatus, rahulolu, väsimus); psüühilised omadused (veendumused, teadmised, oskused, vilumused, harjumused, võimed, temperament ). Millised on psühholoogia rakendusharud? – kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, tervisepsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, militaarpsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia. Kuidas on psühholoogia seotud teiste teadustega? – psühholoogia ja arstiteadus – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi, kujunemist, tekkepõhjusi, avaldumisvorme ja ravi; psühholoogia ja pedagoogika – koolipsühholoog tegeleb õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamise ning õpilaste nõustamisega; psühholoogia ja tehnikateadus – inimene valib töödele sobivaid kandidaate, koostavad koolitusprogramme ning aitavad parandada töökeskkonda. Psühholoogia uurimismeetodid , nende eelised ja puudused. – vaatlus (enese, teiste) (+ on võimalik objekti vaadelda, - tulemus sõltub vaatleja meeleolust); katse (loomulik, laboratoorne) (+ loomulikul inimene käitub loomulikult, - katset ei saa hästi mõõta; + laboratoorsel hea mõõta, - inimene ei pruugi käituda loomulikult); vestlus ( + vahetu kontakt ja saab jälgida kehakeelt, - tulemus sõltub vestluse koostajast; jõuab väga vähe inimesi välja töödata; eelarvamus vestluse koostajal); ankeet (+ jõuab väga palju, - raske töödelda); test (+ jõuab väga palju; lihtsam vastata; olemas normid ja vastusevariandid,- kõigile ei sobi; kõik ei talu teste ); juhtumiuuring (+ saada olukorrast täpne pilt, - sõltub palju uurijast; raske tõlgendada); tegevustulemuste analüüs (+ kasutatakse palju materjali, - materjali on palju; sõltub uurijast; matrerjal ei pruugi olla saadav). Psühholoogi eetika – psühholoog peab tagama katesisikule privaatsuse, eksperimentides/uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik ja peab põhinema informeeritud nõusolekul; eksperimendist ei tohi tuleneda kestvat häda; psühholoog peab olema objektiivne ning tal ei tohi tekkida inimesest eelarvamust. Nimeta psühholoogia teoreetilised suunad, põhiidee ja üks esindaja. – psühhodünaamiline psühholoogia (Sigmund Freud ) – rõhutatakse eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele; biheiviorism (John Watson ) – saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda – käitumist; humanistlik psühholoogia (Carl Rogers, Abraham Maslow) – keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele; kognitiivne psühholoogia (Jean Piaget) – uuritakse info vaimset töötlemist; psühhobioloogia (erinevad teadlased) – seletatakse käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia kui teaduse ajalugu. – psühholoogia algeid leiame juba antiigist ja mis seostub nii Hippokratese , Galenose kui Aristotelese nimega. Nad töötasid välja kehamahlade teooria, mille järgi saab väita, milline on inimese temperamenditüüp. Tempramendi määravad inimese põhimahlad veri , lima, must sapp ja sapp. See, milline neist on ülekaalus, on ka selle inimese temperamenditüüp. Praeguse psühholoogia algust arvetatakse 1879 . aastast, kui Wilhelm Wundt lõi Leipzigis laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Uurimustöödes kasutas teadlane introspektsiooni e. sisevaatluse meetodit.