Lõppkokkuvõttes koosnes kontor viie erineva töötaja antud kirjeldus sisekujundusest, sest valiti enim hääli saanud kujundused. Edasiselt olid kõik rahul sisekujundusega. Samas ei tõesta see meetod põhihüpoteesi, sest ka meie olukorras jäi ikkagi töötajaid, kes oleksid mõnda asja teistmoodi tahtnud. Rohkem pole seda meetodit ka meie ettevõttes kasutatud. Siiani minu tööajal antuid ettevõttes on kasutatud ka ühel korral loova mõtlemise tehnikana heuristilist mõtlemist. Heuristilist mõtlemist kasutatakse ajapuuduses, kui pole aega probleemidele mõelda; info ülekülluses, kui pole võimalik probleeme läbitöötada; puudub info ja teadmine antud probleemide lahendamiseks. Heuristilist mõtlemist kasutatakse ka sel juhul, kui antud situatsioon ei ole personaalselt isikule tähtis ja kui esitatav info ei vasta mõtlemisvõimele. Antud mõtlemisviisi puhul meie ettevõttes kirjutasid kaks võrdsel
5. Kadri otsib kirglikult kohta, kuhu kirja panna talle äsja öeldud telefoninumber. Kuna ta peab säilitama seda numbrit oma ......, suureneb aktiivsus tema aju prefrontaalses piirkonnas. 6. Priit plaanib osta sülearvutit. Esmalt mõtleb taläbi, milleks ta arvutit kasutama hakkab, et tuvastada otsustamise kriteeriumid. Seejärel külastab ta veebipoodi, et tutvuda võimalike alternatiividega. Seejuures välistab Priit koheselt arvutid, mis on raskemad kui 2 kg – siin kasutab ta heuristilist mõtlemist ja eirab teatud alternatiive otsustamise lihtsustamiseks. Lõpuks leiab ta järelejäänud valikuvõimaluste väärtused andes igale arvutile punkte kõigil otsustuskriteeriumidel. 7. Heuristikud lihtsustavad mõtlemist, kuna võimaldavad informatsiooni osaliselt eirata. 8. Kui üldse saab rääkida universaalsest töömälu mahust, siis on see 4+/-1 ühikut (Cowani järgi). 9. Jaota järgnevad märksõnad kahe infotöötlusrežiimi vahel. Aeglane – pigem kaalutlev.
kaalutud/kaalumata graafil, automaadil, Markovi ahelal ja nii edasi, · otsingu eesmärgipüstituse järgi nt graafi puhul: leida lühim tee graafi ühest tipust teise tipuni, ühest tipust kõikide tippudeni, kõikidest tippudest kõikide tippudeni, · selle järgi, kas kasutatakse otsingu heuristikaid 57. Dijkstra algoritm, selle rakendused, efektiivsus. Dijkstra algoritm on näide heast otsingu algoritmist orienteeritud kaalutud graafil.Algoritm ei kasuta heuristilist infot ja leiab lühima tee ühest tipust kõikide tippudeni. 58. Heuristiline otsing, selle eelised ja puudused. Heuristilise otsingu puhul kasutatakse lisainfot otsingu suunamiseks. Näiteks, kui otsitakse kaardil lühimat teed punktist A punkti B, siis võib kasutada soovitust "eelista vahetippe, mis on sihtkohale lähemal", "vaata teid, mis on kaardil enamvähem paralleelsed punkte A ja B ühendava sirgega" või "vaata ainult suuri teid"
lähenemine"? Toidukilomeetrid - kilomeetrid, mida vedajad läbivad toidu sihtkohta (poodidesse jm) viimisel ja tarbijad toidu muretsemisel (koju). Reeglina arvatakse, et mida lühem on toidukilomeetrid, seda parem (vähem ressursse, nimelt kütust, on kulutatud). Heuristika - valdkond, mis käsitleb loova mõtlemise eripära. Valides, mis on keskkonna seisukohast ,,halvem" ja mis ,,parem", kasutavad tavainimesed tihti just heuristilist lähenemist, mis võib osutuda ekslikuks. 39. Keskkonnamärgiste tüübid (I, II ja III). I tüüp Ökomärgised; II tüüp - Isedeklareeritavad märgised; III tüüp: Keskkonnateatised 40. Kirjeldage Kuznets'i kõverat. Milliste keskkonnanäitajate suhtes see kehtib, milliste suhtes aga mitte? Kuznets kõver on alles teooria, mis paljudes küsimustes tugineb tehnoloogia arengule ja inimeste keskkonnateadlikkusele. Inimesed
iseloomust, mis sisaldab endas ka selle usaldusväärsust ja poolehoidu. Mõned uurijad loevad sellele tugevaks vastuargumendiks seda, et suhtumise muutumine on 11 (tõlge Gleitmani raamatust) tõenäolisem, kui teave saabub kesksel teel, kuna kaudsel teel saabuv teave ääremaalt on tõsiselt võetavam ja sisaldab endas rohkem heuristilist toormaterjali. 6. Teistsugune lähenemine kinnitab, et suhtumise muutumine on sageli põhjustatud püüdega vähendada tunnetuslikke lahknevusi (dissonantsi). Olemas on siiski ka mõningane tõendusmaterjal selle kohta, et dissonantsi vähendamise tõhusus õigustva jõupingutuse ja sunnitud nõustumise uuringutes on täheldatud, et see on üks
.., xn )väärtus pole määratud (piirkond V- ); Vaatleme nn. nõrgalt määratud loogikafunktsioone f(x1 ,x2 ,..., xn ), millistel on järgmised omadused: · | V1 | + | V0 | << | V- |; · funktsiooni argumentide arv on suur; · V1 ja V0 on esitatud intervallide kujul. Selliste omadustega ja selliselt esitatud funktsioonide minimeerimiseks ei sobi ei Karnaugh' kaart ega McCluskey meetod. Nõrgalt määratud funktsioonide minimeerimisel (DNK klassis) on võimalik kasutada heuristilist meetodit, mille puhul laiendatakse funktsiooni ühtede intervalle (argumentide vabastamise teel) nii, et ükski ühtede intervall ei omaks ühisosa ühegi nullide intervalliga. Sellisel laiendusel võib abivahendina kasutada nn. ortogonaalsusfunktsiooni #, mis on kirjeldatud järgnevalt: # 0 1 - 0 0 1 0 1 1 0 0 - 0 0 0 Rakendatuna intervallide paarile näitab funktsioon #, milliste argumentide järgi on intervallid ortogonaalsed (s.o
Süstemaatiline mõtlemine rakendab algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse. Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mõtlemist lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus režiimis Süstemaatilist ja heuristilist mõtlemist saab rakendada erinevates mõtlemisülesannetes. Seekord vaatame lähemalt nende rolle otsustamisel. Ratsionaalsust võib defineerida kahel moel – läbi mõtlemise protsessi ja tulemuse Mõtlemisprotsessi ratsionaalsus on sünonüümne süstemaatilisusega Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama
.., xn )väärtus pole määratud (piirkond V- ); Vaatleme nn. nõrgalt määratud loogikafunktsioone f(x1 ,x2 ,..., xn ), millistel on järgmised omadused: | V1 | + | V0 | << | V- |; funktsiooni argumentide arv on suur; V1 ja V0 on esitatud intervallide kujul. Selliste omadustega ja selliselt esitatud funktsioonide minimeerimiseks ei sobi ei Karnaugh' kaart ega McCluskey meetod. Nõrgalt määratud funktsioonide minimeerimisel (DNK klassis) on võimalik kasutada heuristilist meetodit, mille puhul laiendatakse funktsiooni ühtede intervalle (argumentide vabastamise teel) nii, et ükski ühtede intervall ei omaks ühisosa ühegi nullide intervalliga. Sellisel laiendusel võib abivahendina kasutada nn. ortogonaalsusfunktsiooni #, mis on kirjeldatud järgnevalt: # 0 1 - 0 0 1 0 1 1 0 0 - 0 0 0
[39]. Kooskõlad kahealuselises graafis. Halli teoreem. Maksimumkooskõlade leidmise ülesanne jaotub nelja raskusastmesse: a). Maksimumkooskõlade leidmine kahealuselises graafis. b). Maksimumkooskõlade leidmine üldises graafis. c). Maksimumkooskõlade leidmine kaalutud kahealuselises graafis. d). Maksimumkooskõlade leidmine üldises kaalud graafis. Vaatleme neist esimest juhtu- lihtsaim on kasutada heuristilist laienevate ahelate meetodit: Laienevate ahelate meetod: a). Konstrueerime graafi G tarvis kooskõla M, lisades sellele servi, millel puuduvad kahekaupa võetuna ühised otspunktid. b). Järgmisena püüan graafis leida M-laienevat ahelat P. c).Kui selline M-laienev ahel P ka leidub, koostada uus ning suurem kooskõla, mis elimineeriks ahela P. d). Korrata protsessi seni, kuni on võimalik leida uusi M-laienevaid ahelaid.
argumentatsioonis esitatud andmetest teadma. 26. Milliste taustategurite mõjul ja mil viisil kujuneb kõneteo tähendus (ehk lause vestlustähendus – kokku 11 tegurit)? kes ütles kellele ütles mida ütles miks ütles millise modalsustooniga millises vestlussituatsioonis seoses mille muu öeldavaga seoses mille maailmas toimuvaga kas ennustas või ütles pärast mida kavatses öelda tegi või ainult ütles mille kohta 27. Millised on tekstist arusaamise kolm mõeldavat heuristilist alust (Umberto Eco järgi)? Kuidas see skeem rakendub õiguse tõlgendamise suhtes? Tekstist arusaamise kolm mõeldavat alust: kirjutaja kavatsus (intentio auctoris) teksti toime või otstarve (intentio operis) lugeja arusaam (intentio lectoris) Kui jutt oleks sündmuskoha protokollist, siis kas need kolm peaks olema sarnased või kattuma? Sel juhul on ilmne, et need langevad kokku tugevalt, sest uurija peab kirjutama nii, et kohtunik saaks ka
annaabi.ee 
