Hindade tõusu põhjused: · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine · Tootmiskulude kasv( nafta hinna tõus maaimlaturul) Hinnataseme stabiilsus- hinnad on samad või on muutus minimaalne Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Majanduspoliitka Eesmärgid: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute kasv Rahapoliitika( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank) Raha väärtuse säilitamine( raha stabiilsus= hinnataseme stabiilsus=madal inflatsioon) Kuidas see toimib: keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka) või raha hinda(intresse) Soodustada majanduse kasvu( võime mõjutada intresse tagab selle, et suudetakse mõjutada ettevõtteid) Eesti rahapoliitika baseerub VALUUTAKOMITEE SÜSTEEMIL, mida iseloomustab: · Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes
Kas ja kuidas erinevad loodusteadused humanitaarteadustest? 4) haridusfilosoofia NB! Sageli eristatakse ka "aksioloogiat" väärtustega tegelevat Kas ja kuidas sõltub vaatlus teooriast? Kas teadus on/peab olema osa. Ent institutsionaalselt pole see välja kujunenud (väärtuste väärtusvaba? Millistel alustel otsustatakse kahe võrdselt hea loomusega tegeletakse sageli erinevates P-filosoofia sektorites, nt teooria vahel? eetikas, esteetikas). 1) Poliitikafilosoofia 2) Eetika/moraalifilosoofia
· Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine · Keskkonnapoliitika tõhustamine 1.6. Nizza leping Leping sõlmiti aastal 2001, jõustus 2003. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal PLUSS Austria, Soome, Rootsi. Lepingu põhiliseks eesmärgiks oli panna paika uute liitujate roll ja kinnitada nende ajakava.Samas tooksin välja ka üldised eesmärgid: 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks 2) Liidu nii-öelda kodanikele lähemale toomine - eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reformiga pandi paika: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel)
riigihaldusest. Haldusorgan H. Kelsen käsitleb organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta isesisev asutus. 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Haldusorgani pädevus pädevus väjendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Organite paljususe puhul on pädevuse reguleerimine, selle piiritlemine hädavajalik. Pädevuse liigid on: reaalpädevus; territoriaalpädevus; funktsionaalne pädevus; instantsiline ehk astmeline pädevus. 5
Liigitamise kriteeriumid. Teaduse klassifitseerimisel on peamine jaotuse alus uurimisobjekt, samuti aspekt, millest seda objekti vaadeldakse. Liigituse problemaatilisus. Kasvatusteaduse valdkond on väga lai ning selle teaduse objektiks olevad nähtused kuuluvad ühtlasi ka teiste teaduste uurimisalasse. Teaduste integratsioon Diferentsiatsioon. Teaduste eristamine ehk diferentseerumine on toimunud pika ajaloo vältel nii sisuliselt kui ka institutsionaalselt Koos uurimisvaldkondade eristumisega on tekkinud ka vastavaid asutusi ülikoole ja uurimisasutusi. Kasvatusteaduse kui teadusala staatust saab proovile panna, uurides, kui meelsasti võtavad teised teadusalad kuulda selle sõnumit. Integratsioon. Uued uurimisvaldkonnad. On hakanud tekkima ka nähtus, millest räägitakse kui teaduste integreerumisest, ühinemisest. Selleni on viinud maailma vaevavad rasked probleemid, mille lahendamiseks ei piisa enam üksikute, omaette tegutsevate
ning kuidas nende rakendamine õnnestub. Universaalseid lahendusi moderniseeruva ühiskonna sotsiaalprobleemide lahendamiseks ei leitud kusagil, edu töid erinevate institutsionaalsete vormide ja finantseerimisskeemide integreeritud kasutamine. Ühtviisi olulisteks osutusid nii riiklik, kogukondlik, kiriklik, ametkondlik kui ka eraalgatusele tuginev initsiatiiv (Roosileht, lk 285). Eestis olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel institutsionaalselt esindatud kõigile eespool nimetatud algatustele toetuvad hoolekandeasutused. Riikliku hoolekande esindajateks olid Liivi- ja Eestimaa kubermangus üldhoolekande kolleegiumid. Kogukondlike hoolekandeasutustena töötasid valdades vaestemajad ning linnades varjupaigad. Kiriklike hoolekandeasutustena olgu nimetatud pikkade traditsioonidega Tallinna toomvaestekooli, EELK sotsiaaltöö toimkonna koostatud sotsiaalühingute ja
Iga koolil peab olema riiklik koolitusluba. Täiend- ja ümberõppe võimalused tuleb muuta üldiselt kättesaadavaks. Reformierakond peab oluliseks e-õppe võimaluste avardamist elukestvas õppes. Globaliseeruval kõrghariduse maastikul tuleb kindlustada eestikeelse kõrghariduse jätkumine. Eesti kõrghariduse kvaliteet peab olema Euroopa Liidu ülikoolidega võrreldaval tasemel ja võimaldama akadeemilist koostööd. Ülikoole tuleb perioodiliselt akrediteerida nii õppesuunapõhiselt kui institutsionaalselt. . Eesti teaduse edasise arengu olulise tegurina näeme tihedat lõimumist Euroopa Liidu ja NATO teadusorganisatsioonidega. 21.Hariduse funktsioonid HARIDUSE FUNKTSIOONID 1. AVALIKUD 2. VARJATUD HARIDUSE AVALIKUD ehk. MANIFESTSED FUNKTSIOONID ON DEKLAREERITUD JA KASVATUSLIKUD EESMÄRGID, NAGU KULTUURI EDASIANDMINE UUTELE ÜHISKONNA LIIKMETELE,INIMESTE ETTEVALMISTAMINETÄISKASVANU ROLLIDEKS, OSKUSTE ARENDAMINE JA UUTE TEADMISTE LOOMINE. KOOLID TÄIDAVAD KA VARJATUD E
toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn. võõras pädevus, sest ta kasutab oma kandja pädevust. Et mõista organi õiguslikku seisundit, tema funktsioneerimise võimalust, tuleb organist eraldada organi käsutaja. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust
Välismaalaste kohalikul tasandil elus osalemise konventsioon toob esile välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste (sh hääleõiguse) andmise printsiibi. 10. Omavalitsuse mõiste. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad olulised tunnused. Omavalitsus on avaliku halduse teatud ülesannete seaduslikkuse raames iseseisvat täitmist neist eriliselt puudutatud isikute poolt omavalitsusüksustes, mis on vahetu riigihalduse institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus. Olulised tunnused: Avaliku halduse ülesannete täitmine Avalik-õigusliku halduskandja-avalik-õigusliku juriidilise isiku olemasolu Iseseisvus: kas ja/või kuidas seaduslikkuse raames ülesandeid täita Nende isikute osalus avlike ülesannete täitmisel, keda need ülesanded eriti puudutavad Omavalitsuse tunnusteks on: a) objekti järgi- avalike ülesannete piiratud e osaline üleandmine seaduse alusel
Samuti suhestumisega kapitalistliku korraga. Küsimuse all on toimetulek mineviku ja olevikuga ning küsimuste esitamine tuleviku kohta. Esiplaanil on poliitilised teemad. Nn Ida- ja Kesk-Euroopa 1990ndate kunst ongi suuresti konstrueeritud Lääne institutsioonide finantseerituna seal toimunud näituste abil kohalikus kontekstis pole sellele kunstile olnud üldjuhul ei turgu ega tellimust ega finantse. Võrreldes 1980ndatega on kunstis toimunud oluline katkestus nii institutsionaalselt kui ka finantsiliselt. Esile tõuseb uus institutsioon kuraator, kes saabki ainuisikuliselt 1990ndate kunstielu üheks mootoriks ja vahendajaks Läänele. Põlvkonnavahetus kunstis. 1980ndate lääne kunsti tüüpiline strateegia postmodernistlik naer kõige ja kõigi üle , oli 1990ndateks jõudnud Ida- ja Kesk-Euroopasse. Noorem põlvkond kunstnikke identifitseeris end uute meediatega ja uute kunstivormidega (performance, installatsioon)
meetodi peale: inimeste vaba liikumine 2004. a 1. maiks, asüüli ja immigratsiooniküsimused, politsei koostöö tsiviilasjades jms. III sambasse jäi justiits- ja politseikoostöö kriminaalasjades – eesmärgiks tihedam koostöö politsei, tolli, kohtuorganite ja Europoli vahel. III sammas jäi valitsustevaheliseks, st mittesiduv, aga samas EL õigusega kooskõlas. Amsterdami leping liitis Schengeni viisaruumi institutsionaalselt ja juriidiliselt Eliga. Eesmärgiks oli lihtsustamine, aga reaalsuses muutus koostöö JHA küsimustes veelgi keerulisemaks (Taani opt-out ning Iirimaa ja UK opt-in) Lissaboni lepinguga kaotati sammaste struktuur. Kvalifitseeritud häälteenamus, kuid liikmesriikidel on teatud juhtudel õigus sekkuda. Liikmesriikide parlamentidel kohustus monitoorida JHA valdkonna poliitikat. Euroopa Liidu Kohtu järelvalve. Parlamendil kaasotsustusmenetlus pea kõigis asjades
Seoses infotehnoloogiate arenguga on käibele ka küberühiskonna ja küberruumi mõisted, mis omavahel suuresti ristuvad. Mõlemate lähtekoht on populaarkultuuris. Küberruumi termini puhul viidatakse kahele autorile: ulmekirjanik William Gibsonile, kes 1980ndatel aastatel kasutas märksõna esimest korda oma ulmeraamatus. Gibsoni küberruum oli koht, kuhu sai arvuti kaudu siseneda kehata teadvus. Võim oli selles ruumis inimeste käes, kes kas institutsionaalselt või oma häkkimisoskustega saavad infot kontrollida. Hiljem on termini üle arutletud ka teoreetilisemalt. Barlow küberruumi nime kannab arvutivõrkudega seotud ruum, just Barlow käsitlusest on arenenud edasi ka järgmine selgitus: “küberruum on “koht”, kus telefonivestlus näib toimuvat. Mitte sinu telefoni sees...Mitte ka teise inimese telefonis sees…Kohas, mis on telefonide vahel. See mõõtmatu ruum, kus kaks inimest tegelikult kohtuvad ja suhtlevad. Kuigi mitte päris
Teadmistest saab selgelt formuleeritud paberil väljendatud fakt. Õpilase ülesanne on omandada kirjapandut info enam-vähem algsel kujul. Probleemid arusaamisega tekivad paradoksaalsel kombel suurel määral just kommunikatsioonivormis, mis domineerib koolis. Lõhe kooli institutsionaliseeritud kommunikatsiooni sisu ja õpilaste argikogemuste vahel on massiharidusega ilmseks muutunud. Mõnikord on raske eristada institutsionaalselt oodatavat kommunikatsiooniviisi ning õpilaste poolt kasutatavat ja loomulikuks peetavat kõnelemis- ja mõtlemisviisi. Niisiis oleks õppimise täpsem sisu, et õpitakse mõtlema intellektuaalsete tööriistade abil, millega need keskkonnad töötavad ja mida kinnitavad. Oluline on, et algajal oleks võimalus osaleda koostöös, kus teadmisi rakendatakse arusaadaval eesmärgil. 10. Õppimine ja uued kommunikatiivsed praktikad
demokraatliku riigi stabiilse arengu tagatis. 1994. aastal ratifitseeris Riigikogu kohaliku omavalitsuse põhimõtete seisukohalt tähtsa Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis sisaldab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid. Harta printsiibid täiendavad Eesti põhiseaduses sätestatut ning lähevad samal ajal omavalitsuse õiguste tagamisel märksa kaugemale kui Eesti seadused ja senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, st elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. Enne 1993. aastat oli Eestis kahetasandiline omavalitsussüsteem, mille esmatasandi moodustasid vallad, alevid ja linnad ning teise omavalitsustasandi (valitud esinduskogudega) 15 maakonda ja 6 vabariiklikku linna. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse vastuvõtmisega 1993.
või on nad haldusorganitena lahutatud Vabariigi Valitsusest kui poliitilist võimu teostavast täidesaatvast riigivõimu asutusest. 39.Kohus kui õigust mõistev riigiasutus. Kohtusüsteem. PS §146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja kohus on oma tegevuses sõltumatu. PS §4 kohaselt on kohus üks neljast lahusvõimust. Vaieldakse selle üle, kas sõltumatu on kohus või kohtunik, kas kohus on sõltumatu funktsionaalselt või institutsionaalselt. Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline: maa-, linna- ja halduskohtud esimese astme kohtutena, ringkonnakohtud apellatsioonikohtutena ning riigikohus kassatsiooni ja põhiseadusliku järelvalve kohtuna.Kohtute struktuuri määrab seadus. Kohtute tööpiirkonnad ja kohtunike arvu määrab justiitsminister. Alates kuulumisest Euroopa Liitu on Eesti kohtute poolt langetatud otsustele siduvad Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid. 40.Kohtunikele esitatavad nõuded ning nende staatus
veinid) Suurmajandite tekkimine 1970. aastate lõpul Vaimuelu Teemad Haridus (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus, teadus) Kirjandus Kujutav kunst Muusika Teater ja film Ajakirjandus Hariduselu tunnusjooned Kahe haridussüsteemi olemasolu (eestikeelne, venekeelne) Suund massi(kõrg)haridusele Kutseõpetuse madal prestiiž Teaduse ja kõrghariduse lahutamine institutsionaalselt Ideoloogiline-patriootlik kasvatus (organisatsioonilises vormis- oktoobrilaps, pioneer, komsomol; sõjaline (alg)õpetus) Institutsioonid EKP Keskkomitee o Kooliosakond 1940-48, 1951-56 o Propaganda ja agitatsiooniosakond (koolisektor, teaduse ja õppeasutuste sektor) o Teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond 1951-53/Teaduse ja kultuuri osakond 1953-56, 1963-69/Teaduse, koolide ja
hääleõiguse) andmise printsiibi. Eesti nimetatud konventsiooniga ühinenud ei ole. 9.2.1. Nimetage relevantsed rahvusvahelised lepingud ja mis on nende põhisisuks. 10. Omavalitsuse mõiste. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad olulised tunnused. Omavalitsus on avaliku halduse teatud ülesannete seaduslikkuse raames iseseisvat täitmäst neist eriliselt puudutatud isikute poolt omavalitsusüksustes, mis on vahetu riigihalduse süsteemist institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus. Kõrvuti ministeeriumidest lähtuva haru-e ametkondliku haldusega kujutab omavalitsus endast teist olulist haldusorganisatsiooni tüüpi, mis eritunnuste alusel eristub vahetust ja kaudset riigihaldusest. Omavalitsuse mõistesse kuuluvad järgmised tunnused: 1. Avaliku halduse ülesannete täitmine 2. Avalik-õigusliku haldusekandja-avalik-õigusliku juriidilise isiku(omavalitsusüksuse) olemasolu 3
Objekti järgi: avalike ül-te (halduse) piiratud e osaline üleandmine seaduse alusel (mater OV mõiste), st oma ül-te ja tegevussfäär. Subjekti järgi: õigusvõimeline instituts (form OV mõiste), st a-õ jur isik (v.a riik), reeglina korporatsioon. Seega saab OV määratleda kui avaliku halduse teatud ül-te seaduslikkuse raames iseseisvat täitmist neist eriliselt puudutatud isikute poolt OVüksustes, mis on vahetu riigihalduse süst-st institutsionaalselt iseseisvad, kuid riigi koosseisus. KOV on enim tuntud OVliik. OV-e funkts: rak-ga seonduvad funkts-d identsed detsentralisatsiooni aluseks olevate motiividega: suurem objekti- ja kodanikulähedus, suurem paindlikkus, vertikaalne võimude lahusus ja vahetu riigihalduse koormuse vähendamine. Täiendavalt: Integratsiooni kaudu riiki stabiliseeriv f-n: o Kodanik tuuakse OV-e kaudu riigile lähemale ja seeläbi antakse suurem võimalus
Samuti suhestumisega kapitalistliku korraga. Oluliseks teemaks on ka toimetulek mineviku ja olevikuga ning küsimuste esitamine tuleviku kohta. Kuid Ida- ja Kesk-Euroopa 1990ndate kunstis olid esikohal poliitilised teemad, sest tollane kunst konstrueeriti eelkõige Lääne institutsioonide poolt finantseerituna sealsete näituste abil – kohalikus kontekstis poleks sellele kunstile olnud ei turgu, tellimust ega finantse. Võrreldes 1980ndatega toimus 90ndatel kunstis oluline katkestus nii institutsionaalselt (vanad institutsioonid kaotasid võimu ja väe ega haldanud enam uut tekkivat kunsti) kui ka finantsiliselt. 1980ndate ja 1990ndate põhilahknevus oli selles, et kõik tingimused muutusid, kogu süsteem vahetus. Kunstnikuks olemise tingimused muutusid. Esile tõusis uus institutsioon – kuraator, kes saabki ainuisikuliselt 1990ndate kunstielu üheks mootoriks ja vahendajaks Läänele. 1980ndate lääne kunsti tüüpiline strateegia – postmodernistlik naer kõige ja kõigi üle –, oli
· Koostöö tihendamine: tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse · Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte · Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine · Keskkonnapoliitika tõhustamine 19.Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused 2001/03 Nice'i (Nizza) leping Eesmärgid 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks 2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel)
Koostöö tihendamine: tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine Keskkonnapoliitika tõhustamine 19.Nice’i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused 2001/03 Nice’i (Nizza) leping Eesmärgid 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks 2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: EL Ministrite Nõukogu – häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel)
· Koostöö tihendamine: tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse · Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte · Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine · Keskkonnapoliitika tõhustamine 19.Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused 2001/03 Nice'i (Nizza) leping Eesmärgid 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks 2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel)
· Koostöö tihendamine: tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse · Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte · Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine · Keskkonnapoliitika tõhustamine 19.Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused 2001/03 Nice'i (Nizza) leping Eesmärgid 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks 2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes. Tulemused 1) Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine 2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel)
Sotsiaalpedagoogika asend teaduste, koolitus- ja ametisüsteemis paigutumine teiste teaduste, koolitusastmete ja alade ning ametialade suhtes on eri maades kujunenud eri moodi. Sotsiaalpedagoogika areng teadusena on otsustava tähtsusega selle arengule koolitus- ja tööalana ning üldise ühiskondliku tegevussüsteemina. Samal ajal sõltub sotsiaalpedagoogia areng teadusena mitmel viisil, kuidas see areneb koolitus- ja tööalana. Sotsiaalpedagoogika mõistet on määratletud ka institutsionaalselt, kindlates instituutides tehtava tööna ja seda käsitleva teooriana. Lihtsustatuna võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on sündinud vastusena ühiskonna kiirele industrialiseerumisele, eriti aga industrialiseerumisest tingitud probleemidele, mis on seotud noorte integreerumisega ühiskonda. Ühiskonna tegevussüsteemina on sotsiaalpedagoogika eesmärgiks sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja leevendamine. Teadusena, koolitus- ja tööalana otsib see pedagoogilisi
Tema eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, makse- bilansi tasakaal jms. Rahapoliitika üldtunnustatud eesmärk on rahalise stabiilsuse tagamine. Rahalise stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust, mis sisuliselt näitab ka raha ostujõu säilimist. Olles küll üks osa riigi majanduspoliitikast, on rahapoliitika teostamine ülejäänud majanduspoliitikast enamasti institutsionaalselt eraldatud ja tehtud ülesandeks täitevvõimust (valitsusest) sõltumatule keskpangale (Zirnask, Liikane 1994, lk.153). Rahapoliitika nagu mistahes muu poliitika usaldusväärsust saab eelkõige hinnata lähtuvalt sellest, kui hästi või halvasti üks või teine poliitika aitab saavutada püstitatud eesmärke. Rääkides rahapoliitika teostamise võimalikest eesmärkidest, võib need üldjoontes jaotada kaheks. Esiteks on rahapoliitika abil võimalik kontrollida ringluses oleva raha hulka,
· Keskkonnapoliitika tõhustamine - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 19. Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused hääleõiguseta (rotatsioon) 2001/03 Nice'i (Nizza) leping - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse Eesmärgid põhimõttele vastavuse hindamine 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute 22. Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja liikmesriikide vastuvõtuks punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) 2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige lepingu(te)ga otsusetegemise protsessi ning institusionaalse ülesehituse * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon lihtsustamise ja läbipaistvamaks tegemise mõttes
Õiglane sissetulekute jaotus. Rahapoliitika Raha väärtuse säilitamine ehk rahalise stabiilsuse tagamine ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II13 Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis sisuliselt näitab ka raha ostujõu säilimist. Olles küll üks osa riigi majanduspoliitikast, on rahapoliitika teostamine ülejäänud majanduspoliitikast enamasti institutsionaalselt eraldatud ja tehtud ülesandeks täitevvõimust (valitsusest) sõltumatule keskpangale. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seega käibeloleva raha hulka, või raha hinda ehk intresse. Eesti rahapoliitika Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomitee süsteemi iseloomustab kolm tunnust. Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on alates 1992. aastast olnud fikseeritud
Liigitamise kriteeriumid. Teaduse klassifitseerimisel on peamine jaotuse alus uurimisobjekt, samuti aspekt, millest seda objekti vaadeldakse. Liigituse problemaatilisus. Kasvatusteaduse valdkond on väga lai ning selle teaduse objektiks olevad nähtused kuuluvad ühtlasi ka teiste teaduste uurimisalasse. Teaduste integratsioon Diferentsiatsioon. Teaduste eristamine ehk diferentseerumine on toimunud pika ajaloo vältel nii sisuliselt kui ka institutsionaalselt Koos uurimisvaldkondade eristumisega on tekkinud ka vastavaid asutusi ülikoole ja uurimisasutusi. Kasvatusteaduse kui teadusala staatust saab proovile panna, uurides, kui meelsasti võtavad teised teadusalad kuulda selle sõnumit. Integratsioon. Uued uurimisvaldkonnad. On hakanud tekkima ka nähtus, millest räägitakse kui teaduste integreerumisest, ühinemisest. Selleni on viinud maailma vaevavad rasked
teaduslikult, teaduslike teadmiste baasil: stiihiline maailmavaade- praktiline, kujuneb elukogemuste baasil teaduslik maailmavaade- kujuneb teaduslike teadmiste baasil. Kujuneb ka autodidaktiliselt ehk iseõppimise teel (nt Prantsuse sotsialistist poliitik P.J.Proudhon (1809-1865) ütles enda kohta- kõik, mis ma olen elus saavutanud, olen saavutanud tänu meeleheitele). institutsionaalselt ehk teadusliku maailmavaate kujundamisega tegelevad kindlad institutsioonid (alates sünnitusmajast kuni matusebürooni). Olulisem on lasteade, sest sealt saadakse alusharidus. Edasi algharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus, magistri ja doktori õpped. Terve institutsioonide võrgustik tegeleb maailmavaate kujundamisega. antiteadusliku maailmavaatega tegelevad teatud institutsioonid teadlikult. Näiterks
Valuutakomitee süsteemi rakendamine on vahetuskursi stabiilsust taotleva rahapoliitika erijuhtum. Valuutakomitee süsteem erineb tavapärasest seotud vahetuskursiga rahapoliitikast selles, et keskpank annab kindlaksmääratud vahetuskursile eelkõige sularaha, kuid tihti ka kogu baasraha (s.o. valuutakomitee, keskpanga kõigi kohustuste) suhtes otsese garantii. 13 Kohustuslik reservi suurus Eestis ei ole valuutakomitee keskpangast institutsionaalselt eraldatud, seetõttu peavad meil välisvaluutareservidega kaetud olema nii baasraha kui ka kõik muud Eesti Panga kohustused ja antud garantiid. Valuutakomitee süsteemide kolm ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss; 2) valuutakomitee kohustused (sularaha ja hoiused) on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgekvaliteediliste välisvaluutareservidega; 3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui kapitalikontotehingutes.
põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb? Stiihhiliselt - tavaliste kogemuste baasil, triviaalsed elutõed. Teaduslikult ehk siis ettekujutus mis basseerub teaduslikel teadmistel. Saadakse autoditaktiline e. iseõppimisega (ise loen, ise uurin), teaduslik maailmavaade võib kujuneda ka institutsionaalselt (maailmavaate kujundamisega tegelevad selleks seatud institutsioonid lasteaed, kool jne). Antiteaduslik maailmavaade teatud institutisoonid tegelevad antiteadusliku maailmavaate loomisega. Infosulu abil nt (enamasti totalitaarses riigis et säitada oma reziimi). III) Filosoofiline mõtlemisviis filosoofiline mõtlemine ehk siis kriitiline mõtlemine. (Enne filosoofilist mõtlemisviisi oli mütoloogiline mõtlemisviis,mis toetus müütidele (müüt on konkreetsem ajas ja ruumis,
tehtud. Reformid: paindlikkuse suurendamine- tööturu„suurendamine “läbi regionaalse fookuse (töösõitude kompensatsioonid jm), tugev individuaalne lähenemine töötutega tegelemisel (case management), Proaktiivsus (EKÕ, suunatud treeningud). Peamised toimijad: Riiklik tööturuamet võtme toimija. Kokkuvõtteks: Hõivepoliitika on asendanud töötute sotsiaalse kaitse poliitika. Hõivepoliitika on institutsionaalselt koondunud ühte: tööturu osapoolte roll nõrgenenud, riiklike (munitsipaalorganite roll kasvanud. Oluline väärtusnihe: tööeetika (kes ei tööta see ei söö, töö iga hinna eest), töötu kui kindlustatud staatuse langus. PENSIONIPOLIITIKA PP eesmärgid: 1. Solidaarsuse eesmärk (klassialised) vältida vaesust töövõimetuse ja vanaduse korral. Tagada eakatele inimväärne elu. 2. Majandusliku eesmärgid (uuemad): motiveerida töötamist, reguleerida
(8) Kui kaupleja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud tähtaja jooksul kaebust lahendanud, loetakse, et kaupleja on keeldunud tarbija nõude rahuldamisest. (9) Kui kaupleja on keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega, võib tarbija esitada avalduse vaidluse lahendamiseks vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele või maakohtule. Riiklik järelvalve ja vastutus seaduse rikkumise korral Õiguslikult, institutsionaalselt, karistus, pettuse(praagi) heastamise saavuatmine (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle teostab Tarbijakaitseamet. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad riiklikku järelevalvet ka järgmised korrakaitseorganid: 1) Terviseamet tarbijale osutatava teenuse terviseohutuse nõuete täitmise üle; 2) kohaliku omavalitsuse üksus tarbijatele pakutavate kaupade ja osutatavate teenuste hinna
tagasitoomine juriidilisse argumentatsiooni. Bona fides on loomuõiguslikest printsiipidest kõige tähtsam nii Rooma kui ka tänapäevases õigusteaduses ja iseloomustab printsiibi kui sellise olemust ka kõige paremini. Loomuõigusliku printsiibina ei ole ta mitte kunstlik moodustis, vaid just nimelt printsiip, mis tahab ise kontrollida konkreetses elulises suhtes esinevaid kohustusi. Selle printsiibi tõttu võivad mingis konkreetses õiguslikus suhtes teatud asjaolude tõttu seni institutsionaalselt tagatud õigused kaduma minna, samuti institutsionaalselt puuduvad õigused tekkida. Koolkondade erinevustel olid praktilised materiaalõiguslikud tagajärjed, mis hoolimata Justinianuse ühtlustamispüüetest kajastuvad ka Corpus iuris civilis’e osades Institutiones ja Digesta. Erinevate lähenemiste näitlikustamiseks on alljärgnevalt esitatud näide eri koolkondade antud lahendustest ning probleemi 5 Ius respondendi – õigus anda protsessi pooltele oma otsuseid imperaatori nimel
Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on samas Euroopa Liit nii geograafiliselt laienenud kui institutsionaalselt edasi arenenud. Suurte raskustega jõuti 2009. aastal ratifitseerida nn Lissaboni leping, mis on sammuks kogu Euroopa Liitu haarava põhiseaduse poole. Paraku pole veel kõik Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid täis otsustavust minna üle ühtsele välis- ja julgeolekupoliitikale. Ent toimunugi eeldab Maastrichti kolme samba süsteemist loobumist ja uutele tööpõhimõtetele üleminekut. Seda aga ikka veel konföderatiivse riikide ühenduse raames. 2008
Ta täidab talle seadusega antud ülesandeid omal vastutusel. Riik teostab nende üle järelvalvet. Riigilt nad palka ei saa. 1.2 Haldusorgan, mõiste, liigid. 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks. 1. institutsionaalselt halduskandja koosseisus 2. organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus iseseisvate vajalike vahenditega (teenistujad, materiaalne baas) 3. kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides 4. omab teatud kohta haldusorganite süsteemis 5. pädevus peab olema õiguslikult määratletud Avaliku halduse kandja (õigusvõime)
Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks. - institutsionaalselt halduskandja koosseisus - organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus iseseisvate vajalike vahenditega (teenistujad, materiaalne baas) - kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides 26 - omab teatud kohta haldusorganite süsteemis - pädevus peab olema õiguslikult määratletud Avaliku halduse kandja (õigusvõime)
kaudse halduse riik delegeerib haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. 3. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Haldusorgan on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks. institutsionaalselt halduskandja koosseisus organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus iseseisvate vajalike vahenditega (teenistujad, materiaalne baas) kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides omab teatud kohta haldusorganite süsteemis pädevus peab olema õiguslikult määratletud Näiteks vallavolikogu on valla organ (vald on siin halduse kandjaks). Volikogu liikmed (organi käsutajad) kasutavad valla pädevust.
1994. aastal ratifitseeris Riigikogu kohaliku omavalitsuse põhimõtete seisukohalt olulise Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis kajastab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid. Harta printsiibid täiendavad Eesti põhiseaduses sätestatut ja lähevad samas omavalitsuse õiguste tagamisel märksa kaugemale kui Eesti seadused ja eriti senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Kohalikuks omavalitsusüksuseks Eestis on vald ja linn. Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, s.t elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust -- 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna. Eesti kohaliku omavalitsuse sisemine struktuur sarnaneb põhijoontes selle vastetega lääneriikides. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus.
kui seadusandlikke akte. Reeglite järgimise ulatus sôltub eelkôige tingimustest ja kontingendist. Nii muudetakse meelelahutuslikes sportlikes tegevustes reegleid vastavalt sellele, kuidas tegevust muuta haaravamaks (mängud rannas). Selliste meelelahutuslike sporditegevuste juures vôib tekkida moment kui spordireeglite täpne järgimine muutub takistavaks. Kuidas nii? Kuigi spordireeglid on sotsiaalselt aktsepteeritud normid, mis on institutsionaalselt vastu vôetud gruppi 32 ekspertide poolt vastastikusel kokkuleppel, ei tähenda see seda, et reeglid on vôrdselt vastuvôetavad igas tänapäeva spordi situatsioonis. Kooli kehalises kasvatuses ja vôistlusspordis on reeglitre muutmine vastavalt soovidele komplitseeritud. Koolivälises kehalises tegvuses ja tervisespordis on aga vastupidi nende reeglite muutmine vôi eiramine levinud
Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. §3 Haldusorgan mõiste ja liigid 1. Mõiste Organ on õiguslikult loodud halduskandja asutus, millel on kindel pädevus. Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks. - institutsionaalselt halduskandja koosseisus - organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus iseseisvate vajalike vahenditega (teenistujad, materiaalne baas) - kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides - omab teatud kohta haldusorganite süsteemis - pädevus peab olema õiguslikult määratletud Avaliku halduse kandja 32 (õigusvõime)
1994. aastal ratifitseeris Riigikogu kohaliku omavalitsuse põhimõtete seisukohalt olulise Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis kajastab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid. Harta printsiibid täiendavad Eesti põhiseaduses sätestatut ja lähevad samas omavalitsuse õiguste tagamisel märksa kaugemale kui Eesti seadused ja eriti senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Kohalikuks omavalitsusüksuseks Eestis on vald ja linn. Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, s.t elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust -- 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna. Eesti kohaliku omavalitsuse sisemine struktuur sarnaneb põhijoontes selle vastetega lääneriikides. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus.
stabiilse arengu tagatis. 1994. aastal ratifitseeris Riigikogu kohaliku omavalitsuse põhimõtete seisukohalt olulise Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis kajastab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid. Harta printsiibid täiendavad Eesti põhiseaduses sätestatut ja lähevad samas omavalitsuse õiguste tagamisel märksa kaugemale kui Eesti seadused ja eriti senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Kohalikuks omavalitsusüksuseks Eestis on vald ja linn. Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, s.t elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust -- 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna. Eesti kohaliku omavalitsuse sisemine struktuur sarnaneb põhijoontes selle vastetega lääneriikides. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. Volikogu -- elanike
omaseid elemente, liites neid uue jätkusuutliku arengu kontseptsiooniga. Võimaliku veebirakenduse seisukohast on aines lai ja liigendatud. See hõlmab traditsioonilisi arheoloogiamälestisi, hooneid ja paikset ajaloolis-kunstilist pärandit ning sagedamini koduloomuuseumite ja kohalike raamatukogude ja arhiividega seostatavaid üksusi, millel on maa-ala kohta esitatavas andmestikus oluline koht. Siia kategooriasse kuuluvad ka kaitsealad ja arheoloogiliselt tähtsad paigad, mida hallatakse institutsionaalselt, enamasti avalik-õiguslikult või avalikkuse huvidest lähtuvalt, ning eriprojektid, näiteks maa-ala stratigraafilised ja temaatilised uuringud, mida peetakse kompleksseteks näideteks inimtegevusest ning loodus- ja maastikuväärtustest. Kultuuri- ja teaduslike väärtuste levitamine ja kultuuri areng antud maa-alal saab kõige laiemas mõttes otsustava tähenduse mitte ainult üldharival tasandil, mis toob kaasa
need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks. Organi käsutaja õiguslikult relevantne käitumine on determineeritud haldusekandja ja tema organi poolt. Näiteks vallavolikogu on valla organ. Volikogu liikmed (organi käsutajad) kasutavad valla pädevust. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus. Tema õiguslik konstantsus on tagatiseks, et ta püsib sõltumata sellest, kas tema käsutaja vahetub või mitte. Ta püsib ka siis, kui teatud aja jooksul organi käsutaja üldse puudub. Organi iseseisvus on õiguslikult determineeritud, ei ole piiramatu; 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn
need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks. Organi käsutaja õiguslikult relevantne käitumine on determineeritud haldusekandja ja tema organi poolt. Näiteks vallavolikogu on valla organ. Volikogu liikmed (organi käsutajad) kasutavad valla pädevust. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus. Tema õiguslik konstantsus on tagatiseks, et ta püsib sõltumata sellest, kas tema käsutaja vahetub või mitte. Ta püsib ka siis, kui teatud aja jooksul organi käsutaja üldse puudub. Organi iseseisvus on õiguslikult determineeritud, ei ole piiramatu; 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn
sündmuse allika mõjutamine tekitamine (seikluse) järele Koolitus Ühe poole vajadus oma Ühelt poolt Ühelt poolt teadmatust vähendada õppimine, teiselt teadmiste saamine, ning teise poole poolt õpetamine teiselt poolt institutsionaalselt teadmiste reguleeritud võime edastamine sellele kaasa aidata 3 Eesti keeles on kasutusel oskussõnad ,,eksplanandum" seletatav ja ,,eksplanans" seletav, st see, mille abil seletatakse. 4 Walton, 1994: 123. 4
annaabi.ee 
