docstxt/14633150133978.txt
(knowledge-intensive services - KIS) ja madalama teadmiste tasemega teenused (less-knowledge- intensive services less-KIS). Varasemad uuringud on näidanud, et just KIS ettevõtetel on suur roll innovatsiooni arendamisel ning nad innoveerivad isegi oma klientfirmasid. Aga kuna on tegemist teenindussektori firmadega, siis nende innovatsioon ei suuda ikka tõusta samale tasemele tootmisfirmade omadega. Viimaste puhul saab innovatsioonile aidata kaasa uute tööriistade, patentide või litsentside omastamine. Personali innoveerimine ei pruugi nii suurt muutust endaga kaasa tuua või see võib olla liiga kulukas ning kulud ja tulud ei pruugi firma jaoks kasumlikku seisu jääda. Võib öelda, et Eestis võib teenindussektori innovatsiooni pidurdada selle liiga väike kasumlikkus ning asjaolu, et osad uurimused väidavad, et see ei pruugi endaga kaasa tuua mingeid
Isiksusepõhised käsitlused- kas teatud isiksuseomadused teevad ettevõtjaks Suurbrittania professor Paul Burns teeb vahet omanik-juhtidel ja ettevõtjatel: Omanik-juht (owner-manager) on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ning ettevõtte kasvule. Ettevõtja (enterpreneur) puhul on iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Täpsemalt defineerib Burns ettevõtjat järgmiselt: ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada või luua muutusi ja võimalusi kasumi teenimiseks. Suurtes tegutsevates ettevõtetes on tähtis arendada ja toetada töötajate ettevõtlikkust orienteeritust uute ärivõimaluste leidmisele ja innovatsioonile. See on sisemine ettevõtlus (intrapreneurship), kus töötajatel on ärikeskkonna muutustest lähtudes võimalik näidata
majanduslikus protsessis. Innovatsiooniga on tegu siis, kui toode või teenus jõuab reaalselt turule. Innovatsioon ettevõtte poolt turule toodud uus või oluliselt täiustatud toode (kaup/teenus), samuti uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) rakendamine ettevõttes. "Innovatsioon on uute ideede edukas rakendamine". "Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Nad lähenevad innovatsioonile selle kõige laiemas mõttes, hõlmates nii uusi tehnoloogiaid kui ka uusi toimimisviise". "Innovatiivne äri on selline, mis elab ja hingab "väljaspool karbimõtlemist". See ei seisne pelgalt heades ideedes, see on kombinatsioon headest ideedest, motiveeritud töötajatest ja vaistlikust mõistmisest, mida teie klient vajab". Millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Wiki: Innovatsioon on majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse
Eesti Mereakadeemia Martin Ammer Instrutec 2015 Essee TTÜ EMA 2015 17-19 november toimus Eesti Näituste Messikeskuses Instrutec 2015. Strateegilise tähtsusega innovaatilise tööstusharuna on masina-, metalli- ja aparaadiehitus tehnoloogiliselt kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. "Instrutec" kui rahvusvaheliselt tuntud mess on olnud avatud innovatsioonile ja rahvusvahelisele koostööle ning tuginenud esimesest messist alates Eesti Näituste AS-i tihedale koostööle Eesti Masinatööstuse Liiduga. "Instruteci" ekspositsioon ning messil toimuvad teabe-, nõustamis- ja koolitusüritused annavad ülevaate Eesti metalli-, masina-, aparaadi- ning puidu- ja saetööstuse hetkeseisundist ja arengupotentsiaalist, teisalt aga toovad asjatundjaini teiste riikide uusimad teadus-, tehnika- ja tehnoloogiasaavutused antud valdkonnas.
ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõivamisel • Suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust Maakondlike arenduskeskuste võrgustik • Arenduskeskused vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ning teenuseid • Tagavad riikliku poliitika rakendumise maakondlikul tasandil Ettevõtluse kasvustrateegia 2020 • Tootlikkuse tõstmine • Ettevõtlikkuse ergutamine • Innovatsioonile julgustamine Strateegia • Strateegiline kliendihaldus – tugevdada riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel • Ettevõtte arendamine – asetada toetuspoliitika keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjalik analüüs, planeerimine ja rakendamine • Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente – üleminek turupõhisele toetussüsteemile, näiteks finantsinstrumentide ja riskikapitali lahenduste abil
Iga juht peab olema rohkem tähelepanelik töötajatele Kui töötajatele midagi ei meeldi, tal on õigus kohe ettevõttest lahkuda Kaasaegne maailm pidevalt kiireneb https://www.youtube.com/watch?v=kE9XvUWgwaI TULEVIKUS Organisatsioonides hakatakse otsima viise, kuidas muuta inimeste tööviise nii, et töökogemus oleks nauditavam Töö eesmärki teadvustatakse rohkem Globaliseerunud maailmas tuleb tulevikujuhtidel keskenduda innovatsioonile, koostööle, pidevale arengule ja kiirete otsuste vastuvõtmisele KOKKUVÕTTE Nii nagu vaadelda on võimalik, on ja kindlasti jäävad äri juhtimistavad pidevasse muutusesse. Vajalikkuse mõistmine ning õigeaegne tegemine määravad ka äri edu, sest paratamatult muutused ühes elu valdkonnas kanduvad üle ka teistesse. TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
Globaliseerumise seminari küsimused Palun, valige endale seminaris kaasa rääkimiseks välja 3 küsimust ja otsige neile oma vastused, kasutage vastuse põhjendamiseks konkreetseid näiteid (ajakirjandusest, interneti abiga, õpikutest jne). Valmistage oma vastus nii ette, et suudaksite seda kursusekaaslastele veenvalt selgitada! 1.) Globaliseerumise üheks väga positiivseks aspektis on nimetatud rahvusvaheliste investeeringute kiiret kasvu… Kas teie arvates Eesti on saanud kasu investeeringute „rahvusvahelistumisest“? Kas on ka negatiivseid näiteid? Eesti majandus on juba viiendat aastat järjest netolaenuandja- 2013.aastal ületas finantsinvesteeringute väljavool sissevoolu 534 miljoni euro võrra ehk ligi kaks korda enam kui 2012.aastal. Netoväljavoolu kanalid olid portfelli- ja muud investeeringud ning sissevoolu kanalid otseinvesteeringud. Kohaliku kapital...
.............................................................14 Kasutatud kirjandus......................................................................................................15 2 Sissejuhatus Euroopa Komisjoni Rohelises Raamatus nimetatakse innovatsiooniks uudsete asjade ja nähtuste kiiret omaksvõtmist, juurutamist ja edukat tootmist. Innovatsioon võib toimuda nii majanduses kui ka sotsiaalsfääris. Vastandsõnad innovatsioonile on arhailisus ja rutiin. Vastavalt OECD "Frascati Manual" määratlusele sisaldab mõiste "innovatsioon" uute ideede kasutamist turul konkurentsivõimelise toote või teenuse pakkumiseks, uue või parandatud tehnoloogia või jaotusprotsessi kasutuselevõtmiseks või uute meetodite rakendamist teeninduses. Oluline on sealjuures, et innovatsiooni käsitletakse esmajoones kui protsessi, mis on kavandatud ja ellu viidud uute toodete, tehnoloogiate ja teenuste kasutuselevõtmiseks
oskuste ja tööjõupuuduse projektid, mis olid suunatud vajalike oskuste puudusega seotud probleemide (sealhulgas ka struktuursed probleemid, töötajate värbamine jne) lahendamisele. Programm aitas stimuleerida avalikku debatti selle üle, milline on ettevõtjate roll ja vastutus kutsehariduse pakkumisel. Lühiülevaade Põhjamaade programmidest Alasoini (2009) märgib oma ülevaates, et Põhjamaade programmide ühiseks jooneks on suunatus töökohtade muutusele ja innovatsioonile suure hulga kas siis ühe ettevõtte tasandil või ettevõtete võrgustikus läbi viidud projektide rahastuse abil. Projektid, mille eesmärgiks oli organisatsiooni muutus ja innovatsioon, kohandasid universaalseid strateegiaid kohalikele oludele. Põhjamaade programmide õppetunnina märgib Alasoini (2009), et programmi raames tuleks traditsioonilise lähenemise asemel, kus projekt viiakse läbi ja parimad praktikad tuvastatakse
Vaid kümme aastat tagasi ei olnud Eesti saavutanud digiriigi tiitlit ning töö käis paberkandjal, nagu enamikes riikides praegu. E-patriotism tähendab avalike teenuste võrku ühendamist, mis on Eestile kujunenud firmamärgiks ja tugevaks küljeks mille kallal me peaksime edasi töötama. Mõned Eestis olevad digilahendused on stabiilselt töötavana esmakordsed terves maailmas. E-patriotismiga rõhutakse positiivsusele, innovatsioonile ja seotakse kollektiivse identiteediga (e-riik), kuid tegelikult on kõik palju keerulisem. Selline digitaliseerumine jälgib ja dokumenteerib peaaegu igat meie sammu tänu erinevatele rakendustele ja vidinatele, mis selgus NSA sisefailide lekkel. Inimesed on hakanud arutama, et kas e-riik on üldse vajalik ning ehk selle peaks ära kaotama. Teisalt võib olla probleemiks see, et me oleme võtnud endale selle tiitli tugevalt külge ja uhkeldame sellega kui kaubamärgiga
ravijärjekordi eriarstiabis. · Toetame patsientide õigust saada kogu Euroopa Liidu ulatuses arstiabi, mille hüvitab elukohariigi kindlustus. · Tõhustame Euroopa Liidu rahade kasutamist sotsiaalpoliitika probleemide lahendamisel./4/ 4 Majandus- ja rahanduspoliitika Me toetame tugevat, avatud ja kodanike usaldusel põhinevat riiki. Peame senisest enam tähelepanu pöörama kaupade ja teenuste ekspordile, arendustegevusele ja innovatsioonile, et Eesti toodete konkurentsivõimelisus suureneks. On vaja ekspordi toetamise skeeme ja struktuure, viimaseid eriti väikeettevõtete jaoks, kellel uutele turgudele jõudmine kõige raskem. Peame vajalikuks Eesti ühiskonda lõhestava ja üksnes kõige jõukamaid soosiva ultraliberaalse majandusmudeli asendamist euroopaliku sotsiaalse turumajanduse mudeliga. · Seame avaliku sektori palkadele ülempiiri. · Loome riikliku toetusskeemi kodulaenude tasumisega raskusse sattunute toetamiseks ja
18. Huvide konfliktid Kõrge 19. Kas on veel mingeid olulisi takistusi eesmärkide saavutamisele? a) Kui jah, siis mis takistused ja kui tähtsalt? 20. Milline neist eelpool nimetatud takistusest on teie arvates olulisim? 1 21. Milline neist eelpool nimetatud takistusest on teie arvates ebaolulisim? 9 XIV. ETTEVÕTTE SPETIIFILISEMAD NÄITAJAD Kui teate, siis öelge kui palju kulus perioodil 2010-2012 : 1. Ettevõtte sisesele innovatsioonile EI 2. Mujalt sisse ostetud innovatsioonile EI 3. Masinate, seadmete, tarkvara ja ehitiste soetamisele toote- või protsessiuuenduste jaoks EI XV. INNOVATSIOONI MÕJU 1. Kas teie ettevõte on proovinud ajavahemikus 2010 – 2012 sisse viidud uuenduste mõju hinnata? EI a) Kui jah, siis mil viisil? Millised olid 2010 -2012 sisse viidud innovatsiooni tegelikud mõjud. Hinnangud paluks skaalal:
Millised on peamised veebilehtede trendid? Veebidisain on kiiresti liikuv ja muutuv tööstus, kus trendid tulevad ja lähevad. Samas kasutavad disainerid ka trende, mis ulatuvad mitmete aastate taha. Alati ei ole vajalik hakata leiutama jalgratast uuesti. Üheks näiteks võiks siinkohal tuua login mudeli. Login mudel jääb login mudeliks ning siin jääb innovatsioonile vähe ruumi. UI mustrid peaksid läbi sujuva kogemuse kasutajaid suunama, mistõttu on veel palju, millega disainerid peavad vaeva nägema, et saavutada täiuslik kasutajakogemus. Kasutajakogemused ongi määravaks, kuhu poole edasi minna, seda enam, et praegusel ajal kasutatakse veebi palju ka läbi nutiseadmete. Järgnevalt toon ma välja oma uurimuse tänapäeva veebilehtede trendidest. Toon välja mõned
Israel Advanced Technology Industries (IATI), Israel Association of Electronics and Software Industries (IAESI). Olulised kuupäevad konkursil osalemiseks: 1. mai – avatakse konkursitööde vastuvõtt 16. oktoober – viimane päev konkursil osalevate tööde esitamiseks 17. oktoober – 31. detsember – konkursile laekunud hindamine järgmise aasta jaanuar – auhinnagala Kvaliteediinnovatsiooni auhinnale kandideerimine võimaldab saada professionaalset hinnangut oma innovatsioonile, võrrelda oma innovatsiooni teiste omaga, suurendada organisatsiooni nähtavust. Kvaliteediinnovatsiooni auhinna taotlemiseks tuleb täita uut 6 toodet või teenust kirjeldav lühike ankeet. Hindamine algab pärast tööde esitamise perioodi lõppu. Kõikide taotlustega tegelevad kogenud hindajad, vajadusel viiakse läbi ka applikandi külastusi. Esmane hindamisvoor viiakse läbi riigi siseselt. Kaks-kolm
Samuti turuliider mahlade, nektarite ja mahlajookide hulgas Tymbark on ka üks väärtuslikemaid brände Tymbarki esimene toode oli õunamaitseline, mis oli samuti ainus maitse aastatel 1936-1967 Ettevõtte ajalugu 1936. aastal Joseph Marek asutas Tymbarki Puuviljakasvatajate Ühistu Poshales. Ametlik registreerimine toimus Circuit Hallis 1937. aasta mais 1949. aastal ostis firma oma esimese auto. Läbi ajaloo on Tymbark olnud juhtiv firma innovatsioonile ja tehnoloogiale 1967. aastal mõtles Rogozinski Augustine välja esimese must- sõstramahla retsepti Poolas 2003. aastal tõi Tymbark turule eksootiliste maitsetega mahlad nt. kiivi ja kaktuse maitselised 2004. aastal oli Tymbark esimene firma Poolas, mis hakkas mahlasi ja jooke pakendama plastikpudelitesse kasutamata seejuures kunstlikke värv-ja säilitusaineid Nähes 2004. aastal klientide arvu suurt kasvu, tõi Tymbark turule erinevaid puuviljanektareid 2007
· suurendada majanduse konkurentsivõimet tekitades soodsa keskkonna tehnoloogiliseks innovatsiooniks, · luua tööjõu maksustamise vähendamisel keskkond uute töökohtade moodustamiseks, · mõjutada tootjaid ja tarbijaid keskkonnasõbralikult tootma, tarbima ja käituma. ÖMR vaatab pikalt ette ÖMR on üks meede keskkonnapoliitika toetamiseks ÖMR aitab kaasa majandusarengule ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste kasutamise osakaalu suurenemisele ja "saastaja maksab" printsiibi järgimisele, mille kohaselt loodusvarade tarbimise ja jäätmete tekitamise eest maksab nende tarbija ja tekitaja. Samuti püüeldakse keskkonnavaenulikest subsiidiumidest loobumise poole. Üheks oluliseks sammuks selles suunas on 01.01.2006 jõustunud keskkonnatasude seadus Keskkonnakaitselised majandushoovad: ·energia- ja transpordimaksud, ·loodusvarade kasutamise ja saastemaksud,
kujundamine, motiveerimine ja arendamine selliselt, et ta maksimaalselt toetaks ärikontseptsiooni realiseerimist. Personaliosakondadel on oluline roll, et aidata organisatsiooni strateegilised eesmärgid viia üksiktöötaja tasandile. 4. Missugused inimressursi juhtimise valdkonnad on eriti olulised ja miks erinevate äristrateegiate korral: kuluefektiivsusele suunatud strateegia, kvaliteedile suunatud strateegia, innovatsioonile suunatud strateegia. Näide Kuluefektiivsusele suunatud strateegia korral on eriti oluline personalitöö eelarve koostamine (koostatakse eelarve, kus on fikseeritud kulutused tööjõule) ja kulude kontrollimine kuna kululiidrite konkurentsieliseks on kõigepealt hind. Kvaliteedile suunatud strateegia korral on oluline juhtkonna huvide esindamine kuna kvaliteedile rajatud firmas on kõrge pühendumuse aste nii eesmärgile kui organisatsioonile, mida kõigepealt esitleb juhtkond
oli sotsiaalne võrdsus ja ümberjaotamine, siis praegu on eesmärgiks regionaalne konkurentsivõime, majanduskasv ja tööhõive. 4 MUUTUSED INNOVATSIOONI ROLLIS EL REGIONAALPOLIITIKAS Nagu on teada, peamine EL regionaalpoliitika vahend on struktuurifondid. Esimeses (1989 - 1993) programmperioodis eraldati innovatsioonile vähe vahendeid, peamised kulutused olid füüsilisele infrastruktuurile. Teises (1994 - 1999) programmperioodis on kulutused suurenenud (lisaks infrastruktuurile, hakati eraldama vahendeid keskkonnatehnoloogiate ja teadmiste arendamisele, raha hakati eraldama innovatsiooniga tegelevatele ettevõtetele, kuid visioon innovatsiooni osas ei olnud veel strateegiline). Üleminek uuele, põhjalikule ja strateegilisele innovatsioonipoliitikale toimus 2000. aasta alguses
sekkumise kombinatsioon. Norra majanduspoliitika on suunatud sellele, et stabiliseerida töötuse tase ja inflatsioon, võidelda nendega, stimuleerida kasvu ning mõjutada tööstuse struktuuri ja sissetulekute jaotamist. Vähese tööstusega piirkondades on kehtestatud teistega võrreldes leebemad maksud ning loodud krediidiasutusi, toetamaks kohalikku tööstussektorit, põllumajandust, kalatööstust ja mõnesid teisi tootmisharusid. Nende skeemide eesmärk on aidata kaasa innovatsioonile, säilitada traditsioonilist tööstust või takistada äkilist kohaliku tööstuse kadumist. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit
pidada unikaalseks, on ülikoolide suur osakaal patendiomanikest. Üldiselt hoiavad Ühendriikide ülikoolid ja avalikes huvides tegutsevad sihtasutused ligi protsendi ulatuses patenditaotluste koguarvust, nanotehnoloogiliste leiutiste puhul moodustab see aga ligi veerandiku - Sampat metoodika järgi ligi 12% üldkogumist. 18 Ülikoolide leiutised on aga kaitstud olemuselt upstream patentidega, mis erinevalt downstream patentidest omavad negatiivset mõju innovatsioonile. Kuigi ülikoolide laborite avastused ja leiutised on ajaloo näitel omanud teiste võimaldavate tehnoloogiate arengus positiivset mõju, siis nanotehnoloogia puhul käituvad ülikoolid vastupidiselt - selle asemel, et lihtsalt avalikustada varajases etapis ideid ja avastusi eesmärgiga aidata kaasa tehnoloogia arengule, patenteeritakse leiutis äärmiselt algstaadiumis, mis omakorda mõjub üldiselt tehnoloogiale negatiivselt
allikaks: Sisenemisbarjäärid Oskustööjõule RIIGI TURU JA Pakkujate-tarbijate Toorainele TÖÖSTUSHARU Pooltoodetele võime survet VÕIMALUSED Tehnoloogilisele avaldada innovatsioonile Kas äri on kasumlik? Õppimisele Lühikeses B. Asukoht SOODUSTUSED Pikas C. Infrastruktuuri Maksud perspektiivis kvaliteet Subsiidiumid Infrastruktuur Valitsuse tellimused
haridust ja kogemusi. Kompetentsid on: võime kontseptualiseerida informatsiooni võime sünteesida ja sobitada informatsiooni teadmine sisemistest ja välistest inforessurssidest, oskus neid kasutada ja nende kasutamist juhtida inforessursside haldamise mõistmine 20. Millised on olulised oskused infospetsialistile 21. sajandil? loominguline ja avatud innovatsioonile valdab otsimootoreid võimeline haarama tervikut oskab hoida oma isikliku ja tööalase elu mõistlikus balansis võtab juhtimise enda peale oskab teisi nõusse rääkida efektiivne võrgustikus osaleja teab, kuidas ta võib olla teistele kasulik head esinemisoskused oskus hinnata väärtust oma aja peremees ja oskab kasutada sõna “ei” omab baasteadmisi informatsiooni arhitektuurist
Miinused - Võib viia konfliktideni divisionaalsete üksuste ja funktsionaalsete tippjuhtide vahel, Organisatsioon on läbipaistmatum Maatriksistruktuur – madal spetsialiseeritud ja madal hierarhia. Suur tähelepanu juhtimisele enesele, kvaliteetsete juhtide olemasolu on maatrikssstruktuuri eduka rakendamise eeldus. Eeldab organisatsioonisiseste infovoogude olemasolu ja väga head toimimist. Plussid – suur paidlikkus, aitab kaasa tehnoloogilistele arengule, innovatsioonile, võimaldav kasutada iga spetsialisti maksimaalselt. Aitab vabaneda üksustesisesest orientatsioonist. Loob eeldused funktsionaalsete ja divisjonaalsete struktuuride tugevate külgede ühendamiseks. Miinused - Kahekordsed vastutus- ja alluvussuhted, Ebaselged ülesanded, Konflikt funktsioonide ja divisjonide vahel, Nõuab väga head juhtimist, Nõuab väga suurt koordineerimismahtu organisatsioonis, Aja- ja rahakulukas Võrkstruktuur - koosneb tuumast ja projektidest
·luua sotsiaalset väärtust, ·luua majanduslikkus väärtust. Elustiiliettevõte ja kasvupotentsiaaliga ettevõte Elustiiliettevõte Kasvupotentsiaaliga ettevõte Väike töötajate arv Orienteeritud kasvule, suurem töötajate arv (vähemalt perspektiivis) Stabiilne tegutsemine, ei rõhuta innovatsioonile Innovaatilisus, uute võimaluste otsing Eesmärgiks püsima jäämine ja omanikele piisava Eesmärgiks kasvav kasum ja ettevõtte tegevuse sissetuleku tagamine laienemine Valmisolek võtta mõõdukaid riske Valmisolek uuenduste ja laienemisega kaasnevateks suuremateks riskideks Ettevõtja kui isik
hõlmab nii töötajate vahelisi suhteid, läbisaamist partneritega, organisatsiooni avaldusi meedias, turustamist, suhteid investoritega, reklaamimist jne. Raamatu „Essentials for Corporate Communication“ ühed autorid B.M. van Riel ja Charles J. Fombrun väidavad, et kommunikatsioon on kõige tähtsam osa organisatsiooni toimimisel. Inimressursi juhtimise spetsialistid usuvad, et efektiivne organisatsioonisisene kommunikatsioon aitab kaasa õppimisele, meeskonnatööle, turvalisusele, innovatsioonile ja otsuste vastuvõtmise kvaliteedile. Praegusel ajal, kui talente hinnatakse eriti kõrgelt ja nende värbamisel on suur konkurents, siis kommunikatsioon on strateegiline relv, et talendikat töötajat endale värvata, tema vajadusi rahuldada ja hoida teda oma meeskonnas. On väga oluline, et juhid saaksid töötajatega suhelda näost näkku. See aitab töötajatel paremini aru saada organisatsiooni eesmärkidest, poliitikast ja visioonist. Juhid saavad seda probleemi lahendada
kogemusi. Näiteks: raamatukoguhoidjad, arhivaarid, dokumendihaldurid. Infopetsialisti kompetentsid: võime liigitada infot teadmine sisemistest ja välistest inforessurssidest ning oskus neid kasutada ja nende kasutamist juhtida inforessursside haldamise mõistmine võime sünteesida ja sobitada informatsiooni. 20. Millised on olulised oskused infospetsialistile 21. sajandil? loominguline ja avatud innovatsioonile valdab otsimootoreid võimeline haarama tervikut oskab hoida oma isikliku ja tööalase elu mõistlikus balansis võtab juhtimise enda peale oskab teisi nõusse rääkida efektiivne võrgustikus osaleja teab, kuidas ta võib olla teistele kasulik head esinemisoskused oskus hinnata väärtust oma aja peremees ja oskab kasutada sõna "ei" omab baasteadmisi informatsiooni arhitektuurist tunneb tehnilist sõnavara valdab projektijuhtimist oskab ennast efektiivselt turundada
h h li t i t S Seab b kõrghariduse rahastamise sõltuvusse õppekvaliteedist; 28) suurendab oluliselt haridusele ja teadusele kulutatavat osa rahvuslikust koguproduktist. Seab eesmärgiks jõuda aastaks 2011 teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile tehtavate kulutuste osas 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust, g g , kusjuures j sellest vähemalt p poole tagab g riik eelarveliste eraldiste kaudu. Valitsusliit seab pikaajaliseks eesmärgiks uurimistegevusele ja innovatsioonile tehtavate kulutuste jõudmise 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2015;
Eesti atraktiivsuse suurenemisega suureneb ka surve kultuuri globaliseerumisele ja rahvusvahelistumisele, mis toob adekvaatsete vastumeetmete puudumisel kaasa ohu emakeelse kultuuri muutumiseks "museaaliks". Ohuks on digitaalse ja kultuurilise lõhe süvenemine eri elanikkonnarühmade vahel, passiivsesse virtuaalmaailma põgenenud noortekultuuri ja traditsioonilisse elulaadi kapseldunud "vanadekultuuri" marginaliseerumine aktiivsele osalusele ja innovatsioonile orienteeritud ühiskonnas. 11 Kokkuvõte Need kirjeldatud neli arengueesmärki ei ole teistes riikides koostatud säästva arengu strateegiate kontekstis unikaalsed. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide strateegiates. Jätkustsenaariumi positiivne mõju on Eesti arengule ennast ammendamas, nihe uue
Infotöötaja on isik, kes lahendab infoprobleeme kasutades analüüsi, leidlikkust, haridust ja kogemusi. Kompetentsid on: võime kontseptualiseerida informatsiooni teadmine sisemistest ja välistest inforessurssidest ning oskus neid kasutada ja nende kasutamist juhtida inforessursside haldamise mõistmine võime sünteesida ja sobitada informatsiooni 25. Millised on olulised oskused infospetsialistile 21. sajandil? - loominguline ja avatud innovatsioonile - valdab otsimootoreid - võimeline haarama tervikut - oskab hoida oma isikliku ja tööalase elu mõistlikus balansis - võtab juhtimise enda peale - oskab teisi nõusse rääkida - efektiivne võrgustikus osaleja - teab, kuidas ta võib olla teistele kasulik - head esinemisoskused - oskus hinnata väärtust
18 Loeng 10: Võta kokku peamised kriitilised edufaktorid kõrgtehnoloogilise ettevõtte juhtimisel; too näiteid. Õpiku peatükk 11. Lihtsalt minu mõte- Siin all annab kirjutada palju org psühholoogiast lähtuvalt. Ärifookus Kogu tegevus peab olema seotud ettevõtte kasumi teenimisega. Ettevõte peab olemasolevaid kompetentse ära kasutama ja otsida seotust olemasolevate toodetega. Igale innovatsioonile tuleb anda ärilised eesmärgid, iga innovatsioon peab tooma tule. Oluline on see, et oma innovatilised ideed suudetakse viia turule ja need hakkavad tooma kasumit. Klientidele orienteerituses on oluline see, et kliente kuulatakse, aga osatakse selekteerida sellest välja õige info. Samuti on oluline kõrgetele standarditele vastavad tooted, aga need ei pea olema perfektsed, sest seda tehakse juba turul. Oluline on ka toetada noori, sest noored on täis uusi ideid
Norra majanduspoliitika on suunatud sellele, et stabiliseerida töötuse tase ja inflatsioon, võidelda nendega, stimuleerida kasvu ning mõjutada tööstuse struktuuri ja sissetulekute jaotamist. Vähese tööstusega piirkondades on kehtestatud teistega võrreldes leebemad maksud ning loodud krediidiasutusi, toetamaks kohalikku tööstussektorit, põllumajandust, kalatööstust ja mõnesid teisi tootmisharusid. Nende skeemide eesmärk on aidata kaasa innovatsioonile, säilitada traditsioonilist tööstust või takistada äkilist kohaliku tööstuse kadumist. Lisaks rahandus- ja krediidipoliitikale on keskvõim muuhulgas sisse seadnud ka tulupoliitika, mis hõlmab meetmete kasutamist, mõjutamaks läbirääkimisi palgaküsimustes ning põllumajanduslike ja kalanduslike vaidluste lahendamisel. Sissetulekute ümberjaotamise eesmärgil reguleeritakse tulumaksumäära ja sotsiaalsete hüvede (sh riiklik kindlustusskeem)
o Tagada toiduainetega varustamine o Tagada mõistlikud tarbijahinnad Korraldus: o Ühtne turg ühtsete hindadega o EL kaupade eelistamine o Ühine rahastamine 30. Regionaalpoliitika eesmärgid o Arendada alasid, kus SKT elaniku kohta on alla 75% ELi keskmisest o Abistada raskustesse sattunud piirkondi o Võidelda tööpuudusega 31. Regionaalpoliitika strateegiad ja instrumendid Strateegiad: o turule orienteeritud o ressursisubsideerimine o innovatsioonile orienteeritud o ekspordile orienteeritud o infrastruktuurile orienteeritud Instrumendid: o Euroopa Regionaalarengu Fond o Euroopa Sotsiaalfond o Ühtekuuluvusfond 32. ELi regionaalpoliitika põhimõtted ja korraldus Eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine nii liikmesriikide kui ka regioonide vahel. Regionaalpoliitika on suunatud:
· võime kontseptualiseerida informatsiooni 25. Millised on olulised oskused infospetsialistile 21. sajandil? · valdab otsimootoreid · võimeline haarama tervikut · oskab hoida oma isikliku ja tööalase elu mõistlikus balansis · võtab juhtimise enda peale · oskab teisi nõusse rääkida · efektiivne võrgustikus osaleja · teab, kuidas ta võib olla teistele kasulik · loominguline ja avatud innovatsioonile · head esinemisoskused · oskus hinnata väärtust · oma aja peremees ja oskab kasutada sõna "ei" · omab baasteadmisi informatsiooni arhitektuurist · tunneb tehnilist sõnavara · valdab projektijuhtimist · oskab ennast efektiivselt turundada · on alati kaasaegne 26. Mis asutused on infoasutused? üksustena, mis pakuvad informatsioonile baseeruvaid lahendusi lähtuvalt sihtgrupist.
4 Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega kasvatamisel. Need on tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine. Seame endale aastaks 2020 üsna ambitsioonikad eesmärgid: kasvatada Eesti Balti- ja Põhjamaade ning Loode-Venemaa start-up keskuseks ja kujundada Eestist sobivaim riik suurkorporatsioonide arenduskeskuste jaoks Euroopas. Seitsme aasta pärast peab Eesti olema üks maailma parimaid riike ettevõtte loomiseks ja arendamiseks. Eesti eesmärk on olla targa majandusega riik. Seetõttu on riigi aktiivsus järgmisel seitsmel aastal esmalt suunatud
vastuseis. Nt. e-äri mull · suurettevõtet pärusmaana, ei tohi ära unustada väikeettevõtteid, see on innovatsiooniteooria üks suurimaid küsimärke, et mis on siis innovatsiivsemad, suur- või väikeettevõtted. Suurettevõtete puuduseks on see, et suudeta muuta kiiresti kurssi. · ainult murranguliste muudatustena, siis ei pöörata tähelepanu samm-sammulisele innovatsioonile. · strateegiliselt sihitud projektide asi, siis võib tulemuseks olla see, et nähta neid õnnelikke õnnetusi mis avavad uusi võimalusi. Nt. 3M postit sticker, Viagra mis oli algselt angiini ravim. · ainult võtme isikute asi, suutmastu ära kasutada teiste töötajate loovust ning tagada nende sisendid ja perspektiivid, et innovatsiooni täiustada. · ainult ettevõttes loodavan, kui ei jälgita seda mis toimub väljaspool ettevõtet
nüüdseks hägustunud. (http://est.best-marketing.com/blog/2010/03/18/password2010-james- mcevoy-valireklaami-innovatsioon/) Innovatsioon turunduses Välireklaam ühendatud mobiilse internetiga Kalli internetiside aeg mobiiltelefonides on läbi saanud ning jõukohase hinnaga nutitelefonid kõigile kättesaadavad. See on kaasa toonud järjekordse innovatsiooni turunduskanalites. Need, kes tunnetavad, et nad saavad innovatsioonile kaasa aidata, tajuvad innovatsiooni positiivselt, innovatsiooni kuvandis on olulisel kohal areng ja arukus, innovatsioon on inimesekeskne mitte tehnokraatlik. Odavad nutitelefonid juhatavad sisse uued trendid turunduses. Pildil olev muster on (quick response), QR-kood. Nii mõnelegi võib selline kujund tuttavana tunduda, kuigi tegemist pole kindamustriga. Näiteks: Eestis on kasutatud QR-koodiga bännerit Tallinna Merepäevade tutvustamisel,
Vaatamata edukusele, on Kanada näitajad erasektori T&A investeeringute osas OECD riikide seas ühed madalaimatest. Innovatsioonisüsteemile on ohuks "ajude väljavool" tehniliste ametite suhteliselt madala tasustatuse tõttu. Samuti jääb Kanada turg väikesest rahvaarvust tingituna kõrgtehnoloogilistele toodetele kitsaks, ettevõtjaid heidutab ka suhteliselt bürokraatlik süsteem. Üks olulisematest Kanada poliitikaeesmärkidest on suurendada investeeringuid ja sihipärast pühendumist innovatsioonile, võimaldades rohkem vahendeid T&A-ks, tugevdades teaduse ja tehnoloogia oskusbaasi, suurendades riskikapitalivahendite arvu, reformides maksusüsteemi. Kanada innovatsioonistrateegia tähtsaim element on T&A kommertsialiseerimine, mille soodustamiseks tugevdatakse ülikoolide T&A infrastruktuuri ning teaduse ja ettevõtluse vahelisi sidemeid ning tegeletakse tehnoloogiasiirde stimuleerimisega. Kanada valitsuse 2002. aasta riikliku innovatsioonistrateegia seadis
võimalikult informaalseks. Suhted organisatsioonis. Traditsiooniline lähenemine: töötajaid kontrollitakse reeglite, normide ja tasu- ning karistuse süsteemide läbi, mis kõik toetuvad oluliselt kommunikatsioonile. Suhtumuslik lähenemine: siin on märksõnadeks detsentraliseerimine ja osalev otsustamine. Liikmeid kaasates püütakse luua paindlik organisatsioon, mis on avatud innovatsioonile ja muutustele. Et grupid ja võrgustikud saaksid kanda edasi paindlikkuse ja innovatsiooni ideed, on oluline, et kaastöötajad omavahel suhtleksid ja et tekiksid üksustevahelised sidemed. Kommunikatsioon mitte ainult ei aita organisatsiooni, vaid aitab ka selle liikmetel arendada oma oskusi ja rahuldada vajadusi. Kultuuriline lähenemine: juhid saavad mõjutada alluvate uskumusi, väärtusi ja tajusid reaalsusest ja
(Eesti inimkannatanutega... , 6) 4 2. GPS-TEHNOLOOGIA LOGISTIKAS Logistika on viimastel aastatel läbinud mitu arenguetappi, millest ühe osa moodustab uute süsteemide juurutamine. Innovaatiliste logistiliste süsteemide juurutamisel on kiiresti arenenud just suured rahvusvahelised ettevõtted: nende suurus nõuab teatud süsteemide kasutuselevõttu. Kütuse ja tööjõukulude kallinemine paneb ka väiksemaid ettevõtteid rohkem innovatsioonile mõtlema. Logistiku tähtsaim tööülesanne on jälgida kaubasaadetiste liikumist ja seda sujuvalt juhtida. Kui on olemas info masinate asukoha kohta, ülevaade, kui palju laadimisruumi on vaba ning milline on lähim masin, siis on võimalik muuta transport efektiivsemaks. Logistiku ja autojuhi peamine suhtlusvahend oli siiani ainult mobiiltelefon, kuid parim lahendus on GPS-navigatsioonisüsteem, mis on seotud kommunikatsioonivahenditega. (Talv 2009) 2.1. Süsteemi kirjeldus
Asukoht arvutatakse siis kolme satelliidi abil. GPS-TEHNOLOOGIA LOGISTIKAS Logistika on viimastel aastatel läbinud mitu arenguetappi, millest ühe osa moodustab uute süsteemide juurutamine. Innovaatiliste logistiliste süsteemide juurutamisel on kiiresti arenenud just suured rahvusvahelised ettevõtted: nende suurus nõuab teatud süsteemide kasutuselevõttu. Kütuse ja tööjõukulude kallinemine paneb ka väiksemaid ettevõtteid rohkem innovatsioonile mõtlema. Logistiku tähtsaim tööülesanne on jälgida kaubasaadetiste liikumist ja seda sujuvalt juhtida. Kui on olemas info masinate asukoha kohta, ülevaade, kui palju laadimisruumi on vaba ning milline on lähim masin, siis on võimalik muuta transport efektiivsemaks. Logistiku ja autojuhi peamine suhtlusvahend oli siiani ainult mobiiltelefon, kuid parim lahendus on GPS-navigatsioonisüsteem, mis on seotud kommunikatsioonivahenditega. GPSi KASUTAMISE PLUSSID
innovatsioonipoliitikad. Siiski on samas oluline rõhutada, et nõudluspoolseid poliitikaid ei tuleks käsitleda pakkumispoolsete meetmete asendajatena. Seega on nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad pigem traditsioonilisemate pakkumisepoolsete poliitikate väärtuslikuks täienduseks. Nõudluspoolseid abinõusid võidakse võtta kasutusele täiendavate regulatsioonide, riigihangete, eranõudluse subsideerimise ja muus vormis. Selliste poliitikate põhiideeks ja sihiks on innovatsioonile juhtiva turu (lead market) või vähemalt sellise turu tekkimise soodustamine. Seepärast peaksid nõudluspõhised innovatsioonipoliitikad võimaldama soodustada eluliselt oluliste ja samas jätkusuutlikke seoste tekkimist innovaatiliste lahendite ja nende potentsiaalsete turgude vahel. Ebapiisava institutsionaalse raamistiku ja väheste poliitikakogemuste puhul võivad seesugused abinõud aga hoopis kaasa aidata uute turutõrgete ja erainitsiatiivi väljatõrjumisefektide tekkele
Võime rikkust luua garanteerib ka rikkuse kaotamise korral asendamise. Seega kerkivad konkurentsivõime puhul esile akumuleeritud teadmised tehnoloogia ja inimkapitali vormis. IT areng, kõrge ja kiire õppimisvõime on see, mis majandusele jõukust annab! Konkurentsivõime kontseptsioonid Konkurentsivõime kontseptsioonid on arenenud mitmeetapiliselt: - Konkurentsieeliseks on loodusressursid - Investeeringute tähtsus tõuseb oluliselt - Innovatsioonile orienteeritud tase - Informatsiooni töötlemise kõrge aste. Investeeringute tähtsus tõuseb osaliselt Riigid suurendavad kulutusi haridusele, kasvatavad tööjõudu arenevatele tööstusharudele. Avaliku sektori osa suureneb, teenused muutuvad kõigile kättesaadavaks, areneb transport ja kommunikatsioon Innovatsioonile orienteeritud tase Riigist kujuneb rahvusvaheliselt aktsepteeritud kaubanduspartner. Suurenevad kulutused innovatsioonile.
Autotööstusega seotud allhankesektoris tegutseb üle 900 ettevõtte. Toodetud varuosadest ja komponentidest umbes pool eksporditakse. Autode komponendid on ka olulised impordiartiklid. Hispaania autotööstuse viimase aja probleemiks on oht, et rahvusvahelised kontsernid viivad tootmise üle riikidesse, kus palgakulud on madalamad ja sageli on ka soodsam maksusüsteem. Seetõttu pööratakse suurt tähelepanu tehnoloogiale ja innovatsioonile. 4.5.2 Keemiatööstus Hispaania keemiatööstus moodustab 10% SKP-st, millega on suurim tööstusharu. Maailmas on Hispaania keemiatööstus suuruselt seitsmes. Keemiatööstuses tegutseb 3700 ettevõtet ja sektor tagab töö poolele miljonile inimesele. Sektori käive on ca 34 miljonit eurot. Hispaania ekspordis on keemiatooted neljandal kohal. 35% keemiatööstuse toodangust moodustavad tööstuskeemia tooted (tööstuslikud gaasid,
teele, pärast vist mingi jälle ühe asja peale kokku. Mis nende küsimuste mõte on - TURUEELIS Enamasti tahab keegi tulla turule mingi ideega, mis juba on olemas. (Uue asjaga tullakse harva välja.) Tulebki välja mõelda, mis on turueelis. Mis on lihtne turueelise saamine. Näiteks Karja pagariäri. Maakonnas esimene, kes hakkas leiba viilutama. Nüüd teevad kõik seda. Turueelis on vajalik. Tootel või teenusel on oma eluiga: Arendus, kasv, küpsus ja langus. Lisaks toote arengule ja innovatsioonile on ka tootmise viisi areng ja innovatsioon. Näiteks pesulõksu puhul ei ole toode ise muutunud, vaid kuidas, kuidas pakendatakse, müüakse. Veel näiteid siinsed, kus turud on juba täis, spa tegijad läksid Viimsisse ja Jurmalasse ja tegid seal ka spad. Pideva kasvu saladuseks on uue arengukõvera alustamine enne vana hääbumist. Point on selles et uue arenguga tuleb pihta hakata juba siis kui vana alles kasvab. Asi selles, et kasvu tsükli ajal on kõige rohkem vahendeid uue arendamiseks
tihti olulisim kasvueesmärk) on regionaalpoliitika ülesandeks jaotada tootmisressursse ruumiliselt sellisel viisil, et maksimeeritaks majanduse kogutoodang. Regionaalpoliitiliste otsuste aluseks ei peaks olema mitte tootlikkus momendi situatsioonis, vaid kasvupotentsiaal. Eesmärgid: kasvueesmärk, stabilisatsioonieesmärk, jaotuseesmärk (aktiivne VS passiivne) 33. Regionaalpoliitika strateegiad ja instrumendid Strateegiad: turule orienteeritud; ressursisubsideerimine; innovatsioonile orienteeritud; ekspordile orienteeritud; infrastruktuurile orienteeritud. 34. ELi regionaalpoliitika põhimõtted ja korraldus Eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine nii liikmesriikide kui ka regioonide vahel. Regionaalpoliitika suunatud sihtaladele: vähemarenenud regioonid, mille SKT elaniku kohta on kolme viimase aasta jooksul alla 75% Euroopa Liidu keskmisest;
11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...13 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailm on oma olemuselt ilma piirideta. Riigid küll omavad füüsilisi piire ja igal riigil on oma valitsus, küll aga kaubanduse ning parema majanduse jaoks tehakse endast kõik võimalik, et piirid (kvootide, tollimaksude, füüsiliste piiride jne. näol) ei jääks kaubandusele, innovatsioonile ja haridusele ette. Äri, innovatsioon ning uued teadmised on tänapäeva riikide alusteks, ilma nendeta ei oleks riikidel ei edu ega head positsiooni maailmas. Maailm liigub üha enam globaliseerumise poole ehk teisisõnu lähenevad erinevad riigid aina rohkem üksteisele lähemale. Seetõttu võimegi rääkida tänapäeva maailmast, kui ilma piirideta maailmast, sest piiridel, kui sellistel, ei ole enam mingisugust tähtsust. Enam ei maksustata
levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-,,revolutsioon", biotehnoloogia. 4.Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis (Joseph A. Schumpeter). "Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Nad lähenevad innovatsioonile selle kõige laiemas mõttes, hõlmates nii uusi tehnoloogiaid kui ka uusi toimimisviise" Michael Porter (1990) "Innovatiivne äri on selline, mis elab ja hingab "väljaspool karbimõtlemist". See ei seisne pelgalt heades ideedes, see on kombinatsioon headest ideedest, motiveeritud töötajatest ja vaistlikust mõistmisest, mida teie klient vajab" Richard Branson (1998) "Innovatsioon on uute ideede edukas rakendamine" Suurbritannia kaubandus ja tööstusministeeriumi
Kui avalik sektor soovib muutuda innovatsiooni eestvedajaks, tuleb tagada, et avaliku sektori tekitatav nõudlus oleks kooskõlas prognoositava nõudlusega rahvusvahelistel turgudel. See rõhutab veelgi vajadust strateegilise kompetentsi järele avaliku sektori vajaduste määratlemisel. Nn suletud riiklikke lahendusi tuleks hoolikalt vältida, kuna need suunavad ettevõtteid raiskama ressursse ja arendama väga vähese või olematu ekspordipotentsiaaliga lahendusi. Peamine takistus innovatsioonile avalikus sektoris on liigne keskendumine lühiajalistele tegevustele ja ressurssidele. Kuigi pikaajalised plaanid on olemas (nagu nt struktuurifondid 9 perioodiks 20142020), kipuvad need olema jagatud eri ministeeriumide tasandite tegevusteks ning neil puudub üldine valitsusetasandi strateegiline suund. See viib
kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovatsioon Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus Visioon ja vaist Soov sõtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiili ettevõtjale, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule
annaabi.ee 
