Seminari küsimused globaliseerumise kohta (0)

Q: Kui ka sisse Milliseid võimalusi ja ohtusid näete?

Vastus leiad õppematerjalist: Seminari küsimused globaliseerumise kohta

Tartu Ülikool - Majandus - Rahvusvaheline kaubandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui ka sisse Milliseid võimalusi ja ohtusid näete?

Globaliseerumise seminari küsimused
Palun, valige endale seminaris kaasa rääkimiseks välja 3 küsimust ja otsige neile oma vastused, kasutage vastuse põhjendamiseks konkreetseid näiteid (ajakirjandusest, interneti abiga, õpikutest jne). Valmistage oma vastus nii ette, et suudaksite seda kursusekaaslastele veenvalt selgitada!

Globaliseerumise üheks väga positiivseks aspektis on nimetatud rahvusvaheliste investeeringute kiiret kasvu… Kas teie arvates Eesti on saanud kasu investeeringute „rahvusvahelistumisest“? Kas on ka negatiivseid näiteid?
Eesti majandus on juba viiendat aastat järjest netolaenuandja- 2013.aastal ületas finantsinvesteeringute väljavool sissevoolu 534 miljoni euro võrra ehk ligi kaks korda enam kui 2012.aastal. Netoväljavoolu kanalid olid portfelli- ja muud investeeringud ning sissevoolu kanalid otseinvesteeringud . Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu. Kapitali vaba liikumine võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtjatel investeerida tunduvalt suuremaid summasid, kui lubaksid kodumaised säästud .Juhul kui tehase omanikul Eestis on võimalik oma kasum investeerida ükskõik millisele maailma turule ja maailmaturgude kasumlikkus on suurem kui mis tahes Eestisse tehtaval investeeringul, siis tasapisi viiakse kogu kasum riigist välja.

Kuidas on globaliseerumine mõjutanud Eesti tööhõiveprotsesse ja tööjõu liikumist (nii Eestist välja kui ka sisse)? Milliseid võimalusi ja ohtusid näete?
Piiride järkjärguline kadumine kaupade, kapitali ja tööjõu liikumise teelt koos uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga viib optimistide arvates majanduse efektiivsuse enneolematu kasvuni.Siiani on suurima kasu globaliseerumisest saanud ikkagi rikkad riigid. Kapital on tööjõuga võrreldes liikuvam, siis kasutavad arenguriigid oma odavat tööjõudu välisinvesteeringute ligitõmbamiseks. Majanduse globaliseerimine , tehnoloogia kiire areng, vajadus uute teadmiste järele ja pidevad muutused keskkonnas nõuavad head kohanemisvõimet ja oskust kiiresti ümber õppida.Just üleilmastumine ning piiride järkjärguline kadumine annab töötajale uusi valikuid ja võimalusi, muutes tööandja olukorra keerukamaks. Lojaalsus kindlale ettevõttele on asendunud lojaalsusega oma tegevusvaldkonnale ning endisest enam väärtustatakse ettevõtte kultuuri ja juhtumistavasid, tööandja usaldusväärsust ja paindlikkust töötajate vajaduste suhtes. Tõõjõu pakkumine lähteriikides aga kahaneb. Vaba tööjõu hulk majanduses väheneb, palgasurve suureneb, nõudluse kasvutempo aeglustub ning rahvastiku vananemine kiireneb .

Kas suurem integreeritus ülemaailmsetesse protsessidesse on kaasa toonud elukvaliteedi tõusu Eestis?
Suurenev rahvusvaheline majanduslik integreerumine pakub palju võimalusi. Euroopa Liidu ettevõtted pääsevad hõlpsamini ligi uutele ja arenevatele turgudele ning rahastamis - ja tehnoloogiaallikatele. ELi tarbijatele pakutakse rohkem kaupu madalamate hindadega. Otsustuste kujunemisel väheneb kodukootud tarkuse , emotsioonide ja grupihuvide osakaal, tasapisi
tuleb kasutusele vastava eluvaldkonna parim teadmine, ükskõik millisest maailmajaost see pärit on. Liikumine huvipõhiselt teadmuspõhise otsustamise suunas võiks saada Eesti oluliseks arenguimpulsiks. Mõju on soodne regionaalarengule, sh mitmekesiste paindlike hõivevormide ja asustusvormide arengule, tulemusena kogu Eesti elukeskkonna ja elukvaliteedi ühtlasele tõusule. Esmaseks ohuks on kultuuriruumi liiga kiire rahvusvahelistumine, sh inglise keele muutumine mitmete eluvaldkondade valdavaks suhtluskeeleks. Ohuks on digitaalse ja kultuurilise lõhe süvenemine eri elanikkonnarühmade vahel, passiivsesse virtuaalmaailma põgenenud noortekultuuri ja traditsioonilisse elulaadi kapseldunud “vanadekultuuri” marginaliseerumine aktiivsele osalusele ja innovatsioonile orienteeritud ühiskonnas

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 24 allalaadimist

Seminari küsimused globaliseerumise kohta #1

Seminari küsimused globaliseerumise kohta #2

Seminari küsimused globaliseerumise kohta #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Craisy12 Õppematerjali autor

Failis on küsimused globaliseerumise kohta, täpsemalt 3 küsimust.

tööandja investeeringud väljavool järkjärguline järkjärguline kadumine kasvutempo vananemine integreerumine üleilmastumine süvenemine lõhe

Sarnased õppematerjalid

odt

Säästev Eesti 21

4 EESMÄRK 2 Healolu kasv Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-,töö- ja eneserealitsiooni kohana piisavalt väärtustatud. See on omakorda eelduseks kultuuriruumi elujõulisusele ja teiste eesmärkide realiseerimisele. Heaolu on jagatud kolmeks komponendiks, mida võib käsitleda ka heaolu saavutamise alaeesmärkidena. Kolm komponenti ja nende indikaatorid: Majanduslik jõukus. Indikaatorid: rahaliste sissetulekute suurus pereliikmete kohta ja sissetulekute struktuur, tarbimiskulude suurus pereliikmete kohta ning nende kulutuste struktuur. Turvalisuse tase. Indikaatorid: tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse määr, töökaotamise oht, stressi leviku määr. Võimaluste mitmekesisus. Indikaatorid: reaalne töönädala pikkus, tööga rahulolu, ajakasutus, võimalused arendavaks ajakasutuseks. EESMÄRK 3 sidus ühiskond

Keskkonnaõpetus