Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tarbimise mõjutajana (0)

Ökoloogiline maksureform (ÖMR)
tarbimise mõjutajana
2006
Milleks ÖMR?
Eestis ei kasutata loodusvarasid ei 
jätkusuutlikult ega säästlikult.
ÖMR näeb ette maksude osalise 
ümberorienteerimise tulu maksustamiselt 
loodusvarade kasutamise ja keskkonna 
saastamise  maksustamisele. 
Eesti arengu jätkusuutlikkus on 
langustrendis vastavalt Maailmapanga 
hinnangule. 
EL Loodusvarade Jätkusuutliku 
Majandamise Strateegia raames koostatud 
uuringu kohaselt on Eesti majanduse 
tõhusus madalaim EL liikmesriikide hulgas 
arvestades materjalimahukust (Direct 
Material  Input) ühe ühiku SKP tootmisel 
ühe elaniku kohta.
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Materials Productivity, GDP/DMI in 1999 EUR/t
1400  1152
1200
1000
868
896 957
800
586
Materials Productivity,
600
GDP/DMI in 1999 EUR/t
400
226
200
57
72 109
0
ark
EU-15 
Latvia
Lithuania
EU- average  ACCEstoniaFinlandSweden
Denm
Allikas:  Eurostat  ja Wuppertal Institute
    Eesti suurim loodusvarade kasutaja ja 
saastaja  on energeetikasektor. 
    2005.aastal paisati Narva elektrijaamades 
õhku kogu Eesti kütuste põletamisest 
tulenevast saastest: 90% SO  -st,82% NO -st 
2
x
ja 83% tahketest osadest, 70% CO  2
-st.Aastane jahutusvee  tarve  Narva 
jaamades on ligikaudu 1,3 miljardit m³ mis 
on ligi 80% kogu Eesti pinnaveetarbest 
.Põhjavett tarbib põlevkivienergia ligikaudu 
20% kogu põhjaveetarbest
Suuresti “tänu” põlevkivienergeetikale on 
Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas
jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta. 
Eesti majandus on energiat  raiskav – ühe 
krooni rahvusliku kogutoodangu tootmiseks 
kulub Eestis kordades rohkem energiat, kui 
arenenud riikides.
Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
Energy Intensity,  Total inland energy  consumption /GDP in 2002 
kgoe/EUR
1400
1273,08
1156 ,18
1200
1000
R
759,2
Energy Intensity,  Total
U
800
inland energy
e/E
600
o
consumption/GDP in
kg
400
2002 kgoe/EUR
191,15
209,28
272,01224,4122,93
200
0
ark
EU-15 EU-25 
Latvia
EstoniaFinlandSwedenDenm
Lithuania
Allikas: Eurostat
Põlevkivist  elektrienergia  tootmise kasutegur on 
äärmiselt väike - ligikaudu 33%. Samas on 
taastuvatest energiaallikatest toodetud 
elektrienergia osakaal marginaalne, nt tuule- ja 
hüdro-elektrijaamade osatähtsus elektrienergia 
tootmises on veidi üle 1% .
Üha kasvava autostumise tulemusena on 
linnakeskkonnas, kus elab üle 70% Eesti elanikest, 
määravaks õhu saastajaks kujunenud autotransport , 
mis annab näiteks Tallinnas üle 90% välisõhu 
saastest. Igal aastal lisandub Eesti teedele  ARKi  
andmetel keskmiselt 55 000 autot. Korrelatsioon 
õhusaaste ja hingamisteede haiguste kasvu vahel 
on ilmne, eriti enamsaastatud piirkondades
Eesti  maavarad  on ammendumas. 
Praeguste kaevandamismahtude juures jätkub 
meile näiteks kruusa  aktiivset  tarbevaru  vaid 34 
aastaks ning
ehitusliiva aktiivset tarbevaru 40 aastaks. 
Seega tuleb Eesti maavarade jätkusuutlikku 
haldamist ja majandamist tõhustada. 
          ÖMR mõiste ja eesmärk 
ÖMR on maksusüsteemi ümberkorraldamine 
eesmärgiga enam maksustada 
keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad 
loodusvarade tarbimisega. 
Samaaegselt vähendatakse tööjõu ja ettevõtete 
maksukoormust – tulumaksumäära langetamine 
ja  maksuvaba  tulu tõus.
Üldine maksukoormus ei muutu. 
ÖMR eesmärgid:
•
suurendada majanduse konkurentsivõimet 
tekitades soodsa keskkonna tehnoloogiliseks 
innovatsiooniks,
•
luua tööjõu maksustamise vähendamisel 
keskkond uute töökohtade moodustamiseks,
•
mõjutada tootjaid ja tarbijaid 
keskkonnasõbralikult  tootma , tarbima ja 
käituma.
        ÖMR vaatab pikalt ette 
       ÖMR on üks meede  
keskkonnapoliitika  toetamiseks
ÖMR aitab kaasa majandusarengule ja 
keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, 
tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste 
kasutamise osakaalu suurenemisele ja “saastaja 
maksab” printsiibi järgimisele, mille kohaselt 
loodusvarade tarbimise ja jäätmete  tekitamise  
eest maksab nende tarbija ja tekitaja.
Samuti püüeldakse keskkonnavaenulikest 
subsiidiumidest loobumise poole.
Üheks oluliseks sammuks selles suunas on 
01.01.2006 jõustunud keskkonnatasude seadus
Keskkonnakaitselised majandushoovad:
•energia- ja transpordimaksud,
•loodusvarade kasutamise ja saastemaksud,
•saastekvootidega kauplemine,
•maksuleevendused keskkonnasõbralikele 
toodetele,
•keskkonnakahjulike toodete tootmise 
toetamise lõpetamine. 
Keskkonnamaksud : 
• energiamaksud (kütuseaktsiis, 
elektriaktsiis)
•transpordimaksud (automaksud, teemaksud)
•saastetasud ja loodusvarade kasutustasud 
(kaevandustasud)
Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki:
•MÕJUTADA KÄITUMIST
•SAADA TULU
Nimetatud keskkonnatasude maht on 
viimastel aastatel olnud 0,3% juures SKPst. 
Kokku laekus Eesti riigile 
keskkonnamaksudest ja -tasudest 
2005. aastal 3,8 mld krooni ehk 2,5% 
SKPst.
 
KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE 
LAEKUMINE EESTIS
Vee
erikasutustasu
Saastetasud
Kütuseaktsiis
Maavara  tasud
Muud
Keskkonnamaksud ja-tasud EL 
riikides
5
4
3
2
1
0
DK NL IT PT FI LU SE EL UK EU15 DE AT BE IE ES EE FR
Keskkonnamaksud ja tasud Eestis
3
2
1
0
1994
1996
1998
2000
2002
2004
Keskkonnaga seotud maksud
Keskkonnatasud
Maksukoormus ja  keskkonnatasud
38
32
26
20
1994
1996
1998
2000
2002
2004
Maksutulud
Keskkonnatasud
ÖMR-ga mõjutatakse tootjate ja 
tarbijate  käitumist loodusvarade ja 
keskkonna säästlikuma kasutamise 
suunas. 
Keskkonnatasude järk-järgulise 
tõstmise abil hakatakse maavarasid 
enam väärtustama, sõltuvalt nende 
defitsiitsusest ja olulisusest.  
ÖMR loob aluse  energeetika  
keskkonnakahjulikkuse vähendamiseks, 
energia- ja materjalikasutuse efektiivsuse 
tõstmiseks ning soodustab 
taastuvenergeetika arengut. 
Keskkonnakahjulikke (loodusvarasid mittesäästvaid ja 
saastavaid) tooteid ja tegevusi, sh põlevkivienergeetikat 
maksustatakse nende keskkonnakahjulikkust arvestavalt, 
misläbi antakse signaal keskkonnasõbralike toodete ja 
teenuste pakkumise suurendamiseks.
Samas tagatakse tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik 
areng, riigi konkurentsivõime säilimine ja energiatoodete 
varustuskindlus. 
ÖMRiga ei mõjutata fossiilsete kütuste omavahelist 
konkurentsiolukorda ega looda eelist imporditavale 
fossiilsele energiale.
Kõrgemaid keskkonnatasusid juurutatakse järk-
järgult pikema perioodi jooksul andmaks 
inimestele ja ettevõtetele aega muudatustega 
kohanemiseks ja muutmaks oma tegevust 
keskkonnasäästlikumaks. 
ÖMRi kavandamisel peetakse silmas 
struktuursete reformide aeganõudvust. 
ÖMR suunab energia tootmist ja tarbimist 
tehnoloogiliselt uuendama. Selleks nähakse 
ette investeeringud  alternatiivsete 
energiatootmise tehnoloogiate juurutamiseks 
ja laialdasemaks kasutuselevõtuks ning 
tootmise-, ülekande-, jaotamise- ja 
lõpptarbimise säästlikumate tehnoloogiate 
edendamiseks. 
Paralleelselt ÖMRiga tehakse 
energiasäästuinvesteeringuid.
ÖMR ohjab autode kasutamist ning aitab 
kujundada ühistranspordist võrdväärset 
alternatiivi sõiduauto kasutamisele.
ÖMR on meetmete kompleks, mis sisaldab 
keskkonnamaksude ja tasude kõrval tootjate ja 
tarbijate keskkonnateadlikkust tõstvaid 
meetmeid, samuti subsiidiume ja teisi 
abimeetmeid keskkonnakaitse edendamiseks. 
Peetakse üldjuhul kinni  riigieelarve  
universaalsuse põhimõttest, mille kohaselt 
on kulude ja tulude sidumine lubamatu.
 
ÖMRi kavandamisel arvestatakse  Maastrichti  
konvergentsikriteeriumite täitmisega (sh 
inflatsioonikriteeriumiga). 
•   Järgitakse,  et  elluviidavad  ÖMRi 
meetmed  oleksid  kooskõlas   riigiabi  
reeglitega. 
• Kavandatakse 
uuringuvajadus 
ÖMRi 
raames  elluviidavate  meetmete  mõjude 
kohta.
 •ÖMRi  olemust,  vajalikkust  ja  kasulikkust 
selgitatakse üldsusele põhjalikult.
Kuidas edasi?
….Teadmiste põhiselt…
•Milline on tänane rahvuslik rikkus st.toodetud-, loodus-, 
inim- ja sotsiaalkapitali olemus ja muutus?
•Kas ja kuidas suurendab ÖMR rahvuslikku rikkust?
•Tekitada tõene ülevaade Eesti  loodusvaradest  ja ökosüsteemi 
teenustest, majanduse materjali voogudest ja mahukusest.
•Laiendada Eesti  rahvamajanduse  arvepidamise süsteemi ja 
kaardistada seosed ning kompromissid majanduse, keskkonna 
ning sotsiaalküsimustes.
TÄNUD TÄHELEPANU 
EEST!

Document Outline

• Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tarbimise mõjutajana 
• Milleks ÖMR?
• Eesti arengu jätkusuutlikkus on langustrendis vastavalt Maailmapanga hinnangule.  EL Loodusvarade Jätkusuutliku Majandamise Strateegia raames koostatud uuringu kohaselt on Eesti majanduse tõhusus madalaim EL liikmesriikide hulgas arvestades materjalimahukust (Direct Material Input) ühe ühiku SKP tootmisel ühe elaniku kohta. 
• Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
• PowerPoint Presentation
• Suuresti “tänu” põlevkivienergeetikale on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta. 
• Eesti majandus on energiat  raiskav – ühe krooni rahvusliku kogutoodangu tootmiseks kulub Eestis kordades rohkem energiat, kui arenenud riikides.
• Slide 8
• Põlevkivist elektrienergia tootmise kasutegur on äärmiselt väike - ligikaudu 33%. Samas on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal marginaalne, nt tuule- ja hüdro­elektrijaamade osatähtsus elektrienergia tootmises on veidi üle 1% .
• Üha kasvava autostumise tulemusena on linnakeskkonnas, kus elab üle 70% Eesti elanikest, määravaks õhu saastajaks kujunenud autotransport, mis annab näiteks Tallinnas üle 90% välisõhu saastest. Igal aastal lisandub Eesti teedele ARKi andmetel keskmiselt 55 000 autot. Korrelatsioon õhusaaste ja hingamisteede haiguste kasvu vahel on ilmne, eriti enamsaastatud piirkondades
• Eesti maavarad on ammendumas.  Praeguste kaevandamismahtude juures jätkub meile näiteks kruusa aktiivset tarbevaru vaid 34 aastaks ning ehitusliiva aktiivset tarbevaru 40 aastaks.  Seega tuleb Eesti maavarade jätkusuutlikku haldamist ja majandamist tõhustada. 
• Slide 12
• ÖMR eesmärgid:
• ÖMR aitab kaasa majandusarengule ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste kasutamise osakaalu suurenemisele ja “saastaja maksab” printsiibi järgimisele, mille kohaselt loodusvarade tarbimise ja jäätmete tekitamise eest maksab nende tarbija ja tekitaja.
• Samuti püüeldakse keskkonnavaenulikest subsiidiumidest loobumise poole. Üheks oluliseks sammuks selles suunas on 01.01.2006 jõustunud keskkonnatasude seadus
• Keskkonnakaitselised majandushoovad:  •energia- ja transpordimaksud, •loodusvarade kasutamise ja saastemaksud, •saastekvootidega kauplemine, •maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele, •keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine.   
• Keskkonnamaksud:  • energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) •transpordimaksud (automaksud, teemaksud) •saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud)  Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki: •MÕJUTADA KÄITUMIST •SAADA TULU 
• Nimetatud keskkonnatasude maht on viimastel aastatel olnud 0,3% juures SKPst. Kokku laekus Eesti riigile keskkonnamaksudest ja -tasudest 2005. aastal 3,8 mld krooni ehk 2,5% SKPst.   
• KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE LAEKUMINE EESTIS
• Keskkonnamaksud ja-tasud EL riikides
• Keskkonnamaksud ja tasud Eestis
• Maksukoormus ja  keskkonnatasud
• ÖMR-ga mõjutatakse tootjate ja tarbijate  käitumist loodusvarade ja keskkonna säästlikuma kasutamise suunas.  Keskkonnatasude järk-järgulise tõstmise abil hakatakse maavarasid enam väärtustama, sõltuvalt nende defitsiitsusest ja olulisusest.    
• ÖMR loob aluse energeetika keskkonnakahjulikkuse vähendamiseks, energia- ja materjalikasutuse efektiivsuse tõstmiseks ning soodustab taastuvenergeetika arengut.  
• Keskkonnakahjulikke (loodusvarasid mittesäästvaid ja saastavaid) tooteid ja tegevusi, sh põlevkivienergeetikat maksustatakse nende keskkonnakahjulikkust arvestavalt, misläbi antakse signaal keskkonnasõbralike toodete ja teenuste pakkumise suurendamiseks.  Samas tagatakse tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng, riigi konkurentsivõime säilimine ja energiatoodete varustuskindlus.   ÖMRiga ei mõjutata fossiilsete kütuste omavahelist konkurentsiolukorda ega looda eelist imporditavale fossiilsele energiale.
• Kõrgemaid keskkonnatasusid juurutatakse järk-järgult pikema perioodi jooksul andmaks inimestele ja ettevõtetele aega muudatustega kohanemiseks ja muutmaks oma tegevust keskkonnasäästlikumaks.  ÖMRi kavandamisel peetakse silmas struktuursete reformide aeganõudvust.    
• ÖMR suunab energia tootmist ja tarbimist tehnoloogiliselt uuendama. Selleks nähakse ette investeeringud alternatiivsete energiatootmise tehnoloogiate juurutamiseks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks ning tootmise-, ülekande-, jaotamise- ja lõpptarbimise säästlikumate tehnoloogiate edendamiseks.  Paralleelselt ÖMRiga tehakse energiasäästuinvesteeringuid. 
• ÖMR ohjab autode kasutamist ning aitab kujundada ühistranspordist võrdväärset alternatiivi sõiduauto kasutamisele. 
• ÖMR on meetmete kompleks, mis sisaldab keskkonnamaksude ja tasude kõrval tootjate ja tarbijate keskkonnateadlikkust tõstvaid meetmeid, samuti subsiidiume ja teisi abimeetmeid keskkonnakaitse edendamiseks. 
• Peetakse üldjuhul kinni riigieelarve universaalsuse põhimõttest, mille kohaselt on kulude ja tulude sidumine lubamatu.   
• ÖMRi kavandamisel arvestatakse Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisega (sh inflatsioonikriteeriumiga).  
• Slide 32
• Kuidas edasi? ….Teadmiste põhiselt… 
• TÄNUD TÄHELEPANU EEST!