ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria ...
Kordamisteemad Töö- ja tööturu sotsioloogia eksamiks 2015/2016 sügissemestril 1. Sissejuhatus Mis on töö? Töö defineerimine Töö eristamine sellest, mis ei ole töö Töö seotus teiste eluvaldkondadega Töö dimensioonid: Isiklik annab endale väljuni ning ütleb, kuidas ennast defineerid Sotsiaalne keskel sotsiaalsed suhted, enamus töökäitumisest on seletatav kollektiivsel tasandil Ajaline elu on korraldatud tööaja ümber Mis ei ole töö? Mis ei ole töö? Ei too kasu ühiskonnale ega iseendale. Planeerimata, suunamatax tegevus, millel võib aga ei pruugi olla tulemust. Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3. Tööturule sisenemine Üldised Ame...
Ränne ja rändepoliitika Tööjõu mobiilsus: terminid Tööjõu liikumist iseloomustab kaks mõistet: mobiilsus ja ränne. •Mobiilsuse all mõistetakse tavaliselt igasuguse töö kui tootmisteguri liikumist ühest regioonist (sisaldab ka riigist riiki liikumist) teise (ingl.k. interregional mobility) või ühe regiooni sees (intraregional mobility). •Ränne on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub ränne mobiilsusest püsivama iseloomu poolest. Migrandid põhjuste järgi Majandusmigrandid – Vaestest riikidest, peamiselt põllumajandus taustaga. Peamine põhjused migreerumiseks: madal sissetulek, viletsad sotsiaalsed garantiid, kõrge töötus. Tüüpiline näide migrandid nö mustast Aafrikast. Siia alla käivad ka uusmigrandid Kesk- ja Ida Euroopa riikidest, pärast EL laienemist Poliitilised migrandid – põgenikud, kas kodusõja, rassilise , etnilise tagakiusamise ohvrid. Kurdid põhja-Iraagist, endise Jugoslaavia ...
1. Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid 2. Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises 1 3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapit...
1. Mida uurib mikroökonoomika? Mikroökonoomika uurib majandusüksuste (nt indiviid, kodumajapidamine, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Mikroökonoomikas on põhirõhk toote/teenuse hinna uurimisel, hinna kujunemisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. 2. Mida uurib makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. 3. Kui suur osa rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte? ...
TEMAATIKA KORDAMISEKS INIMRESSURSI JUHTIMISE AINES 1. Inimressursi juhtimise olemus ja mõiste. IRJ olemus: 1960. a avaldas Douglas Mc Gregor raamatu ,,Ettevõtte inimlik külg" väitis, et juhtimisele saab läheneda kahel põhilisel viisil. 1) Teooria X- inimesed on töövahendid (pikaajalised töötajad) ,,Piitsa ja prääniku meetod". 2) Teooria Y- inimesed otsivad väljakutset (tänapäevane mõttelaad). TÖÖTAJAD ON MEIE KÕIGE TÄHTSAM VARA Jack Welch: ,,Äris on 3 põhinäitajat": 1) Klientide rahulolu 2) Töötajate rahulolu 3) Rahavoog IRJ on kogu juhtimistegevuse alus, kuid mitte kogu äritegevuse alus. IRJ abil saab tagada organisatsioonile edu. Mõistet kasutatakse kahel erineval viisil: Kirjeldab juhtimistegevust üldiselt; Käsitleb inimeste juhtimist viisil, mis erineb täielikult personalijuhtimisest-erinev filosoofia, inimestele suunatud organisatsiooniline tegevus. 2. Inimressursi juhtimise eesmärgid, rollid ja ülesanded IRJ juhtimi...
HARIDUS Haridussotsioloogilised uurimiteemad: Hariduslik ebavõrdus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes Hariduse mõju ebavõrdusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas Koolis toimuvad sotsioloogilised prtsessid, õpiplaste ja õpetajate suhted Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon 0 tase alusharidus 1 tase põhiharidus 2 tase keskharidus 3 tase kõrgharidus Akadeemiline edukus kui hästi saab õpilane koolis õppimisega hakkama Seda näitavad: Eksamite tulemused Koolihinded Saavutustestid Raymond Boudon haridusotsused -> tekitavad ebavõrdsust. Iga etapi lõpus tuleb otsustada kas jätkata hariduse omandamist. Otsus langetatakse sõltuvalt oletatavast tulust. Töölisklassi noored ei õpi nii palju edasi kui keskklassi noored. Tracking õpilaste paralleelklassidesse jagamine tulemuste alusel Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet: Õpilaste keskmine akadeemiline ed...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Liis Mägi ja Sten Martin INTELLEKTUAALSE KAPITALI VÄÄRTUS ETTEVÕTTELE Referaat Juhendaja: õppejõud Virve Siirde Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. INTELLEKTUAALSE KAPITALI OLEMUS...................................................................... 4 2. KOOSTISOSAD.....................................................................................................................6 3. INTELLEKTUAALSE KAPITALI TÄHTSUS ....................................................................8 4. VÄÄRTUSE LOOMINE..............
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e ...
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/20...
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on...
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on...
Organisatsioonikäitumine ja jutimine Organisatsiooni loomiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid ➔ Makro- ehk üldkeskkond: globalise...
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. koguprodukt (SKP) antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta) Nõudlus on suhe kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad jooksul loodud lõppt...
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Sc...
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.' Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- · rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; · suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); · omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; · ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollan...
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.’ Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; • suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); • omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; • ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riig...
Sotsioloogia alused I Loeng Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine II Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest. · Miks inimene käitub normidele vastaval? - 1. Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. 2. Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt. Teisiti ta ei saagi käituda ja tekitaks temas psühholoogilisi piinu. Inimene allub sotsiaalsetele normidele ka siis, kui ta saab sellest kahju. · Miks inimene rikub sotsiaalseid norme? 1. Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne. ...
Tööjõuturg ei ole ühetaoline turg. Töötajad ei saa vahetada töö- ja elukohta nii tihedalt kui teooria seda kujutab. Tööjõu pakkumine võib lühiajaliselt väga jäik olla- nt mõne elukutse omandamine võtab kaua aega. Mõnes tööturu segmendis võib tööjõu nõudlus pakkumist ületada ja toimuda kiire palgatõus ka üsna suure üldise tööpuuduse tingimustes. Viimase kümnendi poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud ümberkorraldused on põhjalikult muutnud Eesti ühiskonda, jätmata puutumata ühtki eluvaldkonda. Omariikluse taastamine põhiseaduslikul alusel ja lähtudes demokraatliku õigusriigi põhimõtetest, avatud turumajanduse põhimõtetele tugineva rahvamajanduse ülesehitamine ning ühiskonna deideologiseerimine on valdavalt toimunud järjekindlate ja suhteliselt radikaalsete reformide toel. Rahvamajanduse ja rahvusliku rikkuse jätkuv kasv ning riigi poliitilise, majandus- ja rahasüsteemi võime lahendada kriitilisi olukordi tunnistavad seniste valikute...
• Käsu- ja kontrollimeetmed (või regulatiivsed meetmed): etteantud standardid/regulatsioonid. Kergemini rakendatavad (ei näe otseselt hinda), lock-in efekt (ehk ei otsita uusi lahendusi või tehnoloogiaid), on ühiskonnale kallis Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised (ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet täita/saavutada). OTSENE KONTROLL Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine • Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega): kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes, dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida). nt: k...
JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 1. loeng 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. 3. Kirjeldage McKinsley 7S käsitlust. Koosneb seitsmest faktorist: süsteemid, strateegia, struktuur, juhtimisstiil, oskused ja teadmised, inimesed ja keskel ühised väärtused. Muutes ühte faktorit, muutuvad ka teised. 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine, organiseerimine, kontrollimine, eestvedamine. 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine, koor...
1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). Loovus on alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu , T.Rickards, 2007). – Idee on uus – ja kasulik Loovus – on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. Loovus on suunatud uudse kujutluse rakendatavusele - probleemide lahendamine uuel viisil. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed tegevusviisid ei võimalda tekkinud probleeme ...
Sotsioloogias tähtsad nimed 1. August Comte teda peetakse sotsioloogia rajajaks. Sotsioloogia mõiste autor. Positivismi rajaja. Ühiskonna arengustaadiumid. 2. Wilhelm Wundt sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas, tugevamate...
MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbij...
Elukestva õppe võimalikkus Marit Sepma Kutseõpetaja/1 Asut use juhi vaatenurk. Elukestev õpe,- moodne tänapäevane väljend või pigem väljund, milleta pidevalt arenevas ühiskonnas on raske toime tulla. Keskkond uueneb, paljud teadmised aeguvad, (kuna terve hulk selliseid elukutseid, mis olid 10 aastat tagasi ei ole enam olemas) on tekkinud vajadus ümberõppeks. Seega elukestva õppe vajadus on oluline kõikidele inimestele, olenemata soost ja vanusest ja hõlmab pidevat enese täiendamist. Tööandja jaoks on samuti oluline, et tema töötajad käiksid ajaga kaasas ja oleksid professionaalsed. Järgnevalt toon põgusad lõiked...
1. Peter F. Drucker. Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud? Peter F Drucker oli juhtimisteoreetik ja professor, kes on kirjutanud palju raamatuid ja artikleid juhtimisest ning organisatsiooniteooriatest (Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks). Teda peetakse juhtimise kui teadusharu loojaks ning juhtimise uurimise alusepanijaks. Drucker: Juhi ülesanne on ka vaadata keskkonda, hoolitseda ja vastutada kõigi asjaolude eest, mis mõjutavad organisatsiooni saavutusi ja tulemusi olenemata sellest, kas need asjaolud on organisatsiooni kontrolli all või mitte; eesmärgid peavad olema mõõdetavad. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja tuntumad esindajad? Eesmärgid olid efektiivsus ja tööviljakus, koordinatsiooni ja ressursside otstarbekas kasutamine. SISUks oli praktilise tegevuse teaduslik uurimine, töötajada individuaalne stimuleerimine. F.W.Taylor / 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolk...
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT II) 1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt. Loovus on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon on ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi? • Universaalsuse printsiip – loovus on inimeste loomupärane potentsiaal ja omane kõigile inimestele. • Arengu printsiip – potentsiaalne loovus muutub aktuaalseks sobilikes arengu tingimustes ja keskkondades. Tegelik loovus väheneb, kui keskkond ja suhted pi...
Tallinna ülikool Heaoluriigi mudel Haridus Soome heaoluriigis Sisukord Heaoluriigi mudel................................................................................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Hariduspoliitika Soomes...................................................................................................................5 Avaliku sektori kogukulud haridusele, % eelarvest.............................................................................5 3.Raport õpilaste tulemustest kolmeaastasest keskkooliõpingutest.....................................................7 7.Lõpetuseks..................
Arutlege teemal "Eesti maksukoormuse tulevikuarengud". Kasutage vastamisel argumentidena kindlasti ka statistilisi andmeid. Riik pakub oma kodanikele turvalisust (sise- ja väliskaitse), haridust, et olla arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul. Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste a...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) as...
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste m...
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste m...
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille k...
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteli...
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassi...
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad s...
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?...................................
JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED I loeng: PÕHIMÕISTED 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. (Kreitner??) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas). Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. (Raoul Üksvärav) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - ST...
Personaliarendus kogum sihipäraseid tegevusi org-s, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Põhieesmärgiks saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötaja aktiivsus ses osas Personali arendamine on töötajate professionaalse ja isiksusliku kasvu toetamine läbi sihipärase ja pideva kompetentsuse hindamise, arendustegevuste kavandamise, elluviimise ja tagasisidestamise; metatasandil muudatuste läbiviimist toetavate hoiakute ja oskuste kujundamine Koolitus on oskuste, reeglite, kontseptsioonide või hoiakute süstemaatiline omandamine, mille tulemusena paraneb töösooritus Järelkasvu planeerimine on sihipärane tegevus intellektuaalse kapitali järjepidevuse tagamiseks organisatsiooni võtmepositsioonidel Talendijuhtimine on osa järelkasvu planeerimisest, mis sisaldab järelkasvu identifitseerimist ja arenguplaanide koostamist rõhuasetusega liidripotentsiaali arendamisele Karjääri plan...
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, ...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkure...
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskk...
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute...
Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e n...
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
Globaliseerumine 1. Globaliseerumise mõiste ja suundumus. On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel. Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. 2. Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks? Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade veda...
SOOLISTE ERINEVUSTE PSÜHHOLOOGIA KODUTÖÖ UURIMISVALDKOND Soolised erinevused karistamise,selle raskusastme määramisel PROBLEEM Karistamine,selle olemusest ja isiku konkreetsest teostusastmest tulenevad võimalikud tagajärjed ja mõjud sotsiaalses kontekstis. Kas erinevused meeste ja naiste hinnangutes karistamisel võiksid viidata sotsiaalselt aksepteerimatutele tagajärgedele. TEOORIA Karistamist kui sellist on uurinud Nobes,1999 Briti näitel, Wolfner & Gelles, 1993 Ühendriikide näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide se...
annaabi.ee 
