Ränne ja rändepoliitika (0)

Ränne ja rändepoliitika Tööjõu mobiilsus: terminid Tööjõu liikumist iseloomustab kaks mõistet: mobiilsus ja ränne. •Mobiilsuse   all   mõistetakse   tavaliselt   igasuguse   töö   kui   tootmisteguri   liikumist   ühest
regioonist   (sisaldab   ka   riigist   riiki   liikumist)   teise   (ingl.k.  interregional   mobility)   või   ühe
regiooni sees (intraregional mobility). •Ränne on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub 
ränne mobiilsusest püsivama iseloomu poolest. Migrandid põhjuste järgi Majandusmigrandid – Vaestest riikidest, peamiselt põllumajandus taustaga. Peamine 
põhjused migreerumiseks: madal sissetulek, viletsad sotsiaalsed garantiid, kõrge töötus. 
Tüüpiline näide migrandid nö mustast Aafrikast. Siia alla käivad ka uusmigrandid Kesk- ja 
Ida Euroopa riikidest, pärast EL laienemist  Poliitilised migrandid – põgenikud, kas kodusõja, rassilise , etnilise tagakiusamise ohvrid. 
Kurdid põhja-Iraagist, endise Jugoslaavia aladelt pärit rahvusgrupid, kes lahkusid Balkani 
sõdade ajal. Sotsiaalsed migrandid – Inimesed, kes otsivad paremaid elutingimusi oma vanaduspõlve 
veetmiseks, või oma laste tuleviku kindlustamiseks. Eestlased Lõuna Hispaanias, britid 
Austraalias või Uus Meremaal. Terminology •Migrant –person, who is outside of the territory of the state of citizenship •Refugee/forced migrant- põgenik •Applicant for international protection/Asylum seeker- asüülipaluja •Beneficiary of International protection- poliitilise kaitse alla minevad migrandid •Economic migrant •Illegal or clandestine migrant Rände liigid ja rändepoliitika
Pereränne – Perede ühendamine. Pigem kitsendav ja piirav, lähisugulastele iseenesest 
mõistetav
Õpiränne – Ränne õppimise eesmärgil, osa lahkub riigist. Riigi tasandil piiranguid pole vaja (
teatud regioonide suhtes ilmselt vajalikud põhjalikumad taustauuringud julgeoleku  
kaalutlustel)
Piirangud kehtestab õppeasutuste õpetamise ressurss
Tööränne – Ränne töötamise eesmärgil. Riigi poolt reguleeritud, erinevatele sihtrühmadele 
erinevad piirangud. Teatud regioonid ilma piiranguteta juba täna (EU, USA jne )
Põgenikud - teatud kohustused tekivad vastavalt EL kokkulepetele ja rahvusvahelistele 
konventsioonidele- seda riigina ei saa eriti mõjutada


Kolme esimest riigina saab mõjutada. Viimast aga mitte. Muud liigitused Püsiv migratsioon
Ajutine migratsioon
Haridusmigrandid
Keskkonna põgenikud
Vabatahtlik migratsioon
Sunnitud migratsioon Mobiilsuse põhjused
Inimkapitali teooria-kulud ja tulud, tulud välismaal peavad olema suuremad kui kulud muidu ei ole  mõtet Tõmbe ja tõuketegurite teooria( kõrgem palk, pension jne)-kõrge tööpuudus, ebapiisavad  karjäärivõimalus, seksuaalne orientatsioon jne Võrgustiku teooria- diasporad- kui meil on sellised võrgustikud siis nad vähendavad meie kulusid  välismaal ehk sisseelamise kulud, majanduslikus mõttes Neoklassikaline majandusteooria- madala sissetulekuga piirkonnad ja kõrgema sissetulekuga  piirkonnad Tööjõu vabaks liikumiseks vajalikud tingimused
q migratsioon ei too kaasa kulutusi q migratsioon on riskivaba q migrantidel on täielik ja tasuta informatsioon q migrandid käituvad ratsionaalselt q migrandid on autonoomsed isikud ilma sotsiaalse taustata q puuduvad migratsiooni takistavad barjäärid (seaduslikud, kultuurilised, keelelised). Millised tegurid mõjutavad tööjõu sisse- ja väljavoolu?  •Demograafilised protsessid- elanikkond kiiresti vananeb
•Situatsioon tööturgudel- kõrge tööpuudusega riikidest elanikud rändavad 
•Palkade ja sissetulekute erinevused- üks peamiseid tegureid
•Geograafiline lähedus- Eesti Soome näide- minek on lihtsam, kultuur on sama
•Migratsiooni traditsiooni ja võrgustike olemasolu- kui olemas diaspora siis 


järgnevatel lihtne minna
•Kultuuri- ja keelebarjäärid- eestlastel on soome keskkond palju lihtsam 
•Etnilised ja poliitilised probleemid
•Ootused jt tegurid- nt võrreldes lätlastega eestlastel on oma maa palju paremad  ootused( selle tulevikku) Rootsi ja USA vahel toimub vahetus. Sellisel juhul võidab USA kuna sealt madalama 
haridusega inimesed lähevad ära ning tippspetsialistid tulevad sisse. Aga selleks et see asi 
toimiks peab olema sarnane palgajaotus. Nt Eestiga see asi ei kehtiks kuna meil läheks ära 
nii madalapalgalised kui ka tippjuhid.
Eesti on muutunud viimasel ajal sisserände riigiks.  Migratsiooni mõju päritoluriigile +  Riigisisese mobiilsuse suurenemine +  Inimkapitali suurenemine (ajutise töötamise korral) +  Migrantide rahaülekanded, positiivne mõju kodumaisele kogunõudlusele +  Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja   koolitada (tudengite 
liikumine) +/- Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad –Ajude väljavool, tootlikkuse kadu –Negatiivse migratsiooni saldo korral teravnevad rahvastiku vananemisest  tulenevad probleemid –Sotsiaalsed probleemid (mahajäänud pereliikmed)


–Inflatsiooniline surve (tänu rahaülekannetele) Kui meilt lähevad bussijuhid Soome siis see tekitab meile uusi bussijuhtidele töökohti nt.  Migratsiooni mõju sihtriigile  +/- Valgekraede mobiilsuse suurendab kodumaist hõivet, sinikraede mobiilsus tõrjub  kohaliku tööjõu välja ● Sinikraed: ○ Nõudlus ei ole palju muutunud ○ Kui tuleb pakkumise šokk siis pakkumiskõver liigub paremale ○ U näitab kohaliku tööjõu puudust ○ See efekt on väiksem kui nõudlus ka muutuks ○ ● Valgekraed: ○ ○ Kogu majandus saab positiivse efekti, nõudlus kasvab + Suureneb siseriiklik kogunõudlus
+ Suureneb kaupade teenuste sortiment
+ Uute töökohtade loomine
+ 3D (dirty, dangerous, difficult) tööd
+/- Surve palkade alanemisele( ettevõte poolt see on väga positiivne)
+/- Paindlikum tööturg
- Integreerumise tõrked suurendavad võõrandumist  ning soodustavad kuritegevuse ja  getostumise kasvu, terrori tegevus
- Sotsiaalne dumping ja varjatud tööturg- vähem makstakse makse nt Kuidas hinnata tööjõu liikumise taset?
•Retrospektiivsed (varasema kogemuse analüüs) –Portugalil ja Hispaanial oli 7. aastane üleminekuperiood (Portugalist lahkus 5000- 7000, Hispaaniast 1000 inimest aastas) •Migratsioonivoogude modelleerimine
•Küsitlused, eksperthinnangud –Saksamaal soovis enne ühinemist Idast Läände minna 35% inimestest, tegelikult  läks 7%. Kaks statistika metodit: -Registripõhine- ebatäpne, kuna kõik kes lähevad ära ei kirjuta ennast välja -Bilansimeetod- mõõdetakse inimeste elumärke- kuidas inimeste andmed kajastuvad 
erinevates registrites- kas ta pöördus perearstile, kas võttis oma pensioni välja jne. Kui ei 
kajastu järelikult ta Eestis ei ela.


Millal tuleb hakata rohkem tööjõudu sisse lubama?  Kõigepealt tuleb üle vaadata kohalikud ressursid: •Tootlikkuse tõus, tehnoloogia areng, automatiseerimine
•Mitteaktiivsuse vähendamine (eelpensionid, heitunud, vanemapalk?)
•Sündimuse suurendamine
•Töötud
•Kvalifitseeritud tööjõu sissetoomine Kui me toome sisse odavat tööjõudu, siis me kinnistama oma odavale tööjõule  orienteeritud majandusstruktuuri Sinkraedega peab rohkem panustama integreerimisega kuna kui ei tegele siis tekib 
segregeerimine jt. Valgekrae suhtes ei pea sellega tegutsema kuna kõrge kvalifitseeritud 
tööjõud ise saab hakkama ja läheb 3 aasta pärast ära.  Töörände üldised põhimõtted  •Kaks peamist rändepoliitika suunda töökohapõhine (tööturu nõudluse põhine, ehk tööandja 
keskne) ja oskustepõhine (riigi huvidest lähtuv). Oskustepõhise süsteemi olemus seisneb 
selles, et me sätestame riigi poolt teatud tunnuste komplekti, mis võimaldavad inimesel 
kergemini ühiskonda integreeruda (nii sotsiaalses kui majanduslikus mõttes). •Ainult töökohapõhine - miinuseks see, et võidakse tuua sisse tööjõudu sellistele 
töökohtadele, kus reaalset puudust ei ole (sellele aitab vastu seista OSKA tulemustega 
arvestamine), teiseks, tuuakse madalama sissetulekuga töökohtadele (vastuteguriks 
palgakriteerium). •Ainult oskustepõhine – peamiseks miinuseks see, et kui ei arvestada töökoha olemasolu, 
siis saame töötaja kellel on doktorikraad kuid kes töötab taksojuhina, ehk migrandid ei tööta 
haridusele vastaval ametikohal (Taani juhtum) Lahenduseks on punktisüsteemi kombineerimine töökoha olemasoluga.