Haridus (0)

HARIDUS
Haridussotsioloogilised uurimiteemad:
Hariduslik ebavõrdus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes
Hariduse mõju ebavõrdusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas
Koolis toimuvad sotsioloogilised prtsessid, õpiplaste ja õpetajate suhted
Haridustase – milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon
0 tase – alusharidus
1 tase – põhiharidus
2 tase – keskharidus
3 tase – kõrgharidus
Akadeemiline edukus – kui hästi saab õpilane koolis õppimisega hakkama
Seda näitavad:
Eksamite tulemused
Koolihinded
Saavutustestid
Raymond Boudon – haridusotsused -> tekitavad ebavõrdsust.
Iga etapi lõpus tuleb otsustada kas jätkata hariduse omandamist. Otsus langetatakse sõltuvalt oletatavast tulust. Töölisklassi noored ei õpi nii palju edasi kui keskklassi noored.
Tracking – õpilaste paralleelklassidesse jagamine tulemuste alusel
Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet:
Õpilaste keskmine akadeemiline edukus
Kõrgkooli sissesaanute protsent
Kooli prestiiž ühiskonnas
Kooli ressursi rikkus
Õpilaste arv ühe õpetaja kohta
Jne.
Jame Coleman – kooli tase ei mängi rolli õpilase edukuse määramisel, õpilase perekndlik päritolu loeb. (alahindas kooli taseme rolli)
Hariduslik ekspansioon – hariduse suurenev lemik, keskm haridustase inimestel kõrgem
Haridus – funktsionalism ja konfliktiteooria
Funktsianolistlik e inimkapitali teooria(Bevker, Parsons)
Koolis valmistatakse inimesi ette ühiskondlikke tööde jaoks. Koolis omandatakse edasiseks eluks vajalikud teadmised. Kõrgema haridusega inimesed-> suurem inimkapital -> on paremini ette valmistatud -> parem/tasustavam töö. Haridussüsteem aitab kaasa ühiskonna efektiivsele funktsioneerimisele, inimesed paigutatakse neile sobivatele töökohtadele.
Konfliktiteooria ( Collins , Bowles, Gintis)
Hairdussüsteem on selleks et domineerivam klass saaks edasi domineerida. Varjatud teema – töölisklassi nortele sisendataks ekuulekust, keskklassi noortele iseseisvust. Haridussüsteem toodab ebavõrdsust.
Kõrghariduse ülepakkuine – kõrgharidustega inimestel pole enam suurt eelist
Hariduse tulemuslikkuse kasv – hariduse pos mõju sissetulekule on viimasel ajal just kasvanud
SOTSIAALSED NORMID JA DEVIANTSUS
Deviantsus – kõrvalekaldumine normist , hälbeline käitumine
Miks inimesed alistuvad normidele? Kalkuleerivad kasu ja kahju
Miks rikuvad norme? Kui tuleb suurem kasu
Sotsiaalsed sanktsioonid – reaktsioon hälbelisele käitumine
Pos – soodustavad normidepärast käitumist
Neg – karistavad käitumise eest
Anoomia (E. Durkheim ) – olukord, kui vanad normid enam ei kehti aga uusi ka veel pole
Kuritegevuse uuriine
Kuritegude uuriine – kui palju neid on
Kurjategijate uurimine – miks mõni saab ja teine mitte
Ohvrite uurimine – kui paljud inimesed on langenud kuritegude ohvriks, miks osal suurem risk
Eugeenika – rahva tõupuuduse eest hoolitsemine. Kurjategijad steriliseerida
Cesare Lombroso – eriline kriminaalne inimtüüp -> spets välised tunnused
Evolutsiooni jääk, sarnanevad loomadele rohkem kui keskm inimene
Edwin Sutherland – kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed
Kuritegelikus keskkonnas elamine
Robert K Merton – sotsiaalne keskkond mõjutab inimesi, pakkudes neile eesmärke ja vahendeid. Neist kahest sõltub inimese käitumine
Cloward ja Ohlin – kuritegelikud subkultuurid
Kriminal. Subkultuur – org kuritegevus , kogenud kurjategijad õpetavad nooremaid
Konfliknte subkultuur – noorte meeste vägivaldsed grupid
Retrealistlik 7(tagasitõmnunud) kultuur – narkomaanid, alkohoolikud.
Sildistamise teoooria
Esmane deviantsus – kogemata rikub norme
Sildistamine - selle tulemusel pannakse inimesele külge ( kurjategija ) silt
Teisene deviantsus – inimene võtab omastatud silmi omaks ja hakkab edaspidii norme rikkuma
Kuritegevuse paratamatus – E Durkheim
Kuritegevus on ühiskonnalse kasulik, kuna soodustab normijärgijate ühtekuuluvustunnet
Ühiskond hoolitseb selle eest et alati oleks deviantsust
Ühiskond teeb seda nii et defineerib mingi osa käitumisest deviantsena