Eesti tööjõuturg ja tööjõu konkurentsivõime.. (0)

Tööjõuturg ei ole ühetaoline turg. Töötajad ei saa vahetada töö- ja elukohta nii tihedalt kui teooria seda kujutab. Tööjõu pakkumine võib lühiajaliselt väga jäik olla- nt mõne elukutse omandamine võtab kaua aega. Mõnes tööturu segmendis võib tööjõu nõudlus pakkumist ületada ja toimuda kiire palgatõus ka üsna suure üldise tööpuuduse tingimustes.
Viimase kümnendi poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud ümberkorraldused on põhjalikult muutnud Eesti ühiskonda, jätmata puutumata ühtki eluvaldkonda. Omariikluse taastamine põhiseaduslikul alusel ja lähtudes demokraatliku õigusriigi põhimõtetest, avatud turumajanduse põhimõtetele tugineva rahvamajanduse ülesehitamine ning ühiskonna deideologiseerimine on valdavalt toimunud järjekindlate ja suhteliselt radikaalsete reformide toel. Rahvamajanduse ja rahvusliku rikkuse jätkuv kasv ning riigi poliitilise, majandus- ja rahasüsteemi võime lahendada kriitilisi olukordi tunnistavad seniste valikute õigsust. Eesti edukus on paljuski taandatav heale üldisele haridustasemele, mis tugineb traditsioonilisele hariduse väärtustamisele eestlaste poolt. Olulised muudatused on aset leidnud ka haridussüsteemis. Laulva revolutsiooni käigus tekkis haridussüsteem; osalt isevooluline, osalt seadusandlikult tagatud areng on hariduselu demokratiseerinud ja detsentraliseerinud; hariduse sisu on muutunud oluliselt inimesekesksemaks; suurenenud on pluralism ja valikuvõimalused nii haridusasutusi kui hariduse sisu puudutavalt. 1992. a vastu võetud haridusseadus ja sellel tuginevad teised seadused on loonud uue haridusõigusliku keskkonna. Käesolevaks hetkeks on radikaalsete sotsiaal-majanduslike ümberkorralduste faas asendumas tasakaalustatuma, evolutsioonilise arengufaasiga, kus määravaks muutub erinevate toimemehhanismide efektiivsus, samuti innovaatiline tegevus. See omakorda sõltub eelkõige ja põhiliselt inimkapitali kvaliteedist ja motivatsioonist, mille kujundamisel on haridussüsteemil oluline osa. Viimasel ajal on sagenenud seisukohavõtud, milles juhitakse tähelepanu asjaolule, et tööjõu ebapiisav kvaliteet on kujunemas Eesti majandusarengu peamiseks pidurdajaks. Eesti riigi arengu seisukohalt on oluline ja hädatarvilik usaldusväärse ja efektiivse avaliku sektori ülesehitamine. Ka selle ülesande lahendamine seisab, lisaks selgelt väljendunud poliitilise tahte ja õigusliku regulatsiooni puudumisele, eelkõige vajaliku arvu piisava kvalifikatsiooniga ametnike puudumise taga. Õppurite ja tööandjate hulgas kasvab rahulolematus haridussüsteemi poolt pakutava hariduse erialastruktuuriga ning üha enam ka hariduse kvaliteediga – kumbki ei vasta muutunud ja üha muutuva tööturu nõuetele. Eesti hariduse peamiseks probleemiks on suutmatus kohaneda välistingimuste muutustega, millel on poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed põhjused. Haridusküsimuste lahendamist on seni takistanud selgelt väljendunud poliitilise tahte puudumine. See on osaliselt tingitud üleminekuperioodi erinevatest prioriteetidest ning osalt asjaolust, et lahendamist vajavad küsimused on tihedalt läbi põimunud teiste, eelkõige regionaal- ja sotsiaalpoliitiliste probleemidega, on seeläbi poliitiliselt tundlikud ning vajavad lahendamiseks suurt konsensust. Haridus on ühiskondliku tööjaotuse kõige vaesem sektor , millist olukorda on halvendanud kogu süsteemi madal efektiivsus. Eelneva tulemusena ei ole viimastel aastatel olnud võimalik tagada õpetajaskonna taastumist, uuendada amortiseeruvat infrastruktuuri. Üleminekuaastatel on tekkinud ja süvenenud hariduslik ebavõrdsus, mis väljendub haridusvõimaluste ahenemises majanduslikult vähem kindlustatud peredest ja maapiirkondadest pärit lastele.Üleminekuaastatel pole suudetud tagada Eesti haridussüsteemi ühtsust. Venekeelne kool eksisteerib praktiliselt lahus eestikeelsest koolisüsteemist, lisaks üldistele haridusprobleemidele on venekeelsel haridusel rida spetsiifilisi probleeme, mille lahendamiseks puuduvad igasugused mehhanismid. Selline olukord loob ühiskondlikku ebastabiilsust ja kujutab pikemas perspektiivis ohtu rahvuslikule julgeolekule. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus erinevate huvirühmade poolt on tunnetatud vajadust laiaulatusliku haridusreformi järele ja seeläbi loodud tingimused ümberkorralduste kavandamiseks ning tarvilike kokkulepete saavutamiseks ja elluviimiseks
Tööjõu kvaliteet muutub tööandjale üha aktuaalsemaks.
Sellest sõltub üha enam ka Eestisse tulevate investeeringute maht. Rääkida tuleks kutsealasest mobiilsusest. See tähendab seda, et inimesed saavad praktiseerida eri riikides, aga ka seda, et nad saavad oma tööle vastavat tasu. Meil peaks olema võrreldav süsteem tööjõu väärtuse hindamiseks. Sellega haakub haridustasemete tunnustamine. See on taas üks põhimõte, mille poole liigub Euroopa Liit. Tööjõu liikuvus eeldab tõestatavat kvalifikatsiooni, haridust, haridustaset. Taas lahendamata probleem. Kui Eestisse tulevad investorid ja koostööpartnerid küsivad, mis tasemel on teie tööjõud, siis peab Eesti ettevõtja tõestama, et meie töötajad on suutelised töötama mujal maailmas kehtivate normide, standardite alusel. Muidu ei ole võimalik meie kaupu väljaspool Eestit turustada.
Ka turismi ja transiidi puhul eeldatakse, et me täidame samu põhimõtteid, samu norme, et me oskame samamoodi tööd teha, nagu Euroopa arenenud riikides. Ei ole võimalik sõlmida turismilepinguid, kui kvaliteet ei ole võrreldav ega vasta kliendi või tarbija ootustele.
Ka Euroopa ei ole kogu aeg olnud sellel tasemel, kus ta on täna. Need nõudmised, mis olid turule eile, ei rahulda enam täna. Enne 1980. aastat pidi turule pääsemiseks olema õige toode, turul osalemiseks piisas sobivast hinnast , turu võitmiseks kvaliteedist. 1980. aastate lõpus olukord muutus. Turule pääsemiseks oli vaja nii õiget toodet kui ka õiget hinda, turul osalemiseks kvaliteeti, turu võitmiseks kliendi rahulolu. Praegu on olukord veel pingelisem. Toote kvaliteet on vajalik selleks, et turule pääseda, kliendi rahulolu selleks, et seal osaleda. Et turul läbi lüüa, turgu võita, on vaja luua uusi väärtusi, mis klienti rahuldaksid. Homne on prognoositav, aga ilmselt veelgi keerulisem. Turule pääsemiseks on vaja ka kliendi rahulolu, turul osalemiseks uusi väärtusi kliendi jaoks, turu võitmiseks tasakaalu ootuste pideva täiustamise ja efektiivsuse vahel. Konkurents muutub igal tasemel aina tihedamaks. Ilmselt puudutab see ka haridust. Kui haridus tahab kaasas käia tootja, tööandja nõudmistega, tuleks nimetatud põhimõtetest lähtuda. Tähelepanu peaks olema kahel asjal: esiteks, inimese konkurentsivõime on otseselt seotud ettevõtte konkurentsivõimega, teiseks, pidev õppimine on vajalik kvalifitseeritud tööks ja juhtimiseks. See on pidev paindlik protsess - haridus ja areng on turuga väga tihedalt seotud.
Sotsiaalsed partnerid , kellega üld- või kutsehariduses tuleks arvestada, on tööandjad ja töövõtjad. Tööandjate poolt tööandjate keskliidud, ettevõtlusorganisatsioonid (Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon, Eesti Suurettevõtete Assotsiatsioon). Kõik tööandjate esindajad teadvustavad üldhariduse ja kutsehariduse olulisust. Teine pool - töövõtjad - on esindatud ametiühingute kaudu. Ka ametiühingutel, kes koondavad töövõtjate huvisid, peaks olema huvi hariduse kvaliteedi vastu, sest kvaliteetne haridus tagab tööd. Kutseliidud (antud juhul võiksid nad olla erialaliidud) võiksid tegelda professionaalsete teadmistega. Ka tööandjad võivad siin kaasa rääkida, kuid neil on omad huvid. Nad on huvitatud professionaalse tööjõu võimalikult odavast ostmisest, et odavamalt toota.
Kasutatud kirjandus:
http://www.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/97Nov14/artikkel6.html
file:///C:/ Documents %20and%20Settings/Mari/ Local %20Settings/Temporary%20Internet%20Files/Content.IE5/C5MN4HQ7/01%5B1%5D.ppt#292,15,Samas tuleb silmas pidada, et:
www.google.com