Mäluliike eristatakse veel mitmel muul alusel. Vanim eristus, mille esitasid uurijad juba 19. sajandi lõpul, jagab mälu lühimäluks (uuem nimetus: töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. On leitud, et kummalgi mäluliigil on erinevad omadused. Viimase 30 aasta uurimused on näidanud, et on põhjust eristada veel semantilist, episoodilist ja protseduurilist ning eksplitsiitset ja implitsiitset mälu. 2 Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem
Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi:
Hüdrotseefalus – kui seda ei ravita, võib ka dementseks teha, ataksiad, jne. Aju võtab palju verd ära: seepärast head toitained, energiat tal läheb vaja + puhast glükoosi ta Psühhogeenne - pshüühikaga seotud ja sageli end kukkudes ei vogasta (oskavad kukkuda) vajab. EHK ÕPPIMISE AJAL söö kommi ja sokolaadi ja glükoosi. jakukvad vaid siis, kui on publikut. Puutetunne levib 100m/s. Valu/temp levib 1 m/s. Inimese 5 meelt: nägemis, kuulmis, maitsmis, haistmismeel ja puutetundlikkus. +tasakaal +lihas-liigestunne+siseorganistest Rett-sündroom – käte pesemine, plaksuta ine, autstlikud jooned.rettil on kätestereotüüpia. interotseptiivne info. Williamsi sündroom – 7-hästi head jutustajad ja väike VAA, aga ruumitajus halb
17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2. Millised on need meid ümbritseva maailma üksikkvaliteedid, mida me tunnetada suudame? Kuidas
..) Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Teooria hüpotees andmed töötlus üldistus korrektiiv teooria (ring) Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow) psühholoogia on eelkõige blabla, mis peab oskama inimest kui individuaalset bölablad aidata. Kognetiivne psühholoogia (Burner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Pärast 2 MS, siiamaani suurima mõjuga. Inimese prüühikat tuleks käsitleda ui informatsiooni vastuvõtvat, muundatavt, säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia:
kriminaalse käitumisega,pole teaduslike üldistusteni jõutud. 1939.aastal demonstreeris G.Thornston 175 Nebraska ülikooli õpilasele fotosid 20 kurjategijat,kes olid süüdi mõistetud erinevate tegude eest,paludes üliõpilastel identifitseerida,missuguse kuriteo on üks või teine isik nende arvates toime pannud.Samasugustele järeldustele jõudis E.Kozeny 1962.aastal,tuvastades,et paljudel juhtudel osutus näo ja kuriteo kokkuviimine edukaks. Tänapäevased uuringud on olnud suunatud eelkõige niisuguste stereotüüpide kindlakstegemisele,mille alusel ühed inimesed otsustavad teiste inimeste kriminaalsete kalduvuste üle.Selle kõige levinumaks eelarvamuseks on olnud uskumus,et kena välimusega inimesed(atraktiivsed)on niisugused ka sisemiselt ja vastupidi.Probleemiks on olnud atraktiivsuse kui omaduste
Benjamin Anoliku mälestusi Eesti laagritest 47 Mälestusi laagritest 51 ÕPPEÜLESANDED Holokausti käsitlemise eetilisest kontekstist 56 Mis on holokaust? 57 Moraalne dilemma ja vastutus 68 Märgid, mis räägivad inimese eest 75 Nelja põgeniku lood 77 Pealtvaatajast päästjaks 80 Vastutus tulevaste põlvede ees. Kirjutatud sõna jõud 82 Andestada või vaikida 84 Jääda inimeseks 86
Mis kasu on võimalik saada õppides tundma inimese arengut? Kuidas just see materjal läheneb arengupsühholoogiale kui ainele võrreldes teistega? Mis on tähtsaim muutus inimese eluteel? Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest? Kuidas saab vaadelda inimese arengu muutusi? Milliste meetoditega sotsiaalteadlased vaatlevad inimest ja kui eetilised need vaatlused on? 7 Arengupsühholoogia mõiste Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt viljastamisest kuni surmani
Kõik kommentaarid