Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millisel määral püsib meeldejäämine stabiilne tundmatu inimese näo miimika ja vaatenurga muutusel (0)

1 Hindamata
Punktid

 
Wilma A. Bainbridge. The Memorability of People: Intrinsic Memorability  Across  
Transformations of a  Person ’s Face.  Journal  of Experimental Psychology:  Learning , Memory
and Cognition. 2017, Vol. 43, nr. 5. Lk 706–716. 
 
 
Artikkel käsitleb uuringut kus juureldakse millisel määral püsib meeldejäämine stabiilne 
tundmatu inimese näo miimika ja vaatenurga muutusel. 
 
Peale esimest kohtumist  jäävad teatud inimesed meelde terveks eluks, teistega  võid kohtuda 
kordi ja kordi, kuid ikka on raskusi mäletamisega. Kui sa kohtuksid kahe inimesega jooniselt
siis on suur tõenäosus, et isik A jääks sulle meelde, kuid isiku B unustaksid. 
 
 
Joonis. Kõige paremini meelde jäänud isik (A) ja kõige vähem meelde jäänud 
isik (B) käesoleva referaadi aluseks olnud artikli uurimustöös. Pildid on lisatud 
inimeste nõusolekul 
 
Erinevad uuringud seovad mäletamist näo tajulise eristusvõimega ning  näod mis kattuvad 
jälgija demograafilise sarnasusega ( rass , vanus, sugu) jäävad paremini meelde. Hoolimata 
vaatlejate mälu võimekuse erinevale efektiivsusele on leitud, et mäletamine on väga stabiilselt 
järjepidev piltide puhul - sarnaste stseenide , näopiltide, diagrammide ning graafikute 
mäletamisel. Isikute mäletamisel aga ei näe me päris elus peaaegu kunagi täpselt sama vaadet 
näole. Seni on olnud ebaselge kas mäletamine toimib pildi- või isikuspetsiifiliselt. See on 
oluline eristamine, kuna need kaks alternatiivi omavad erinevaid järeldusi meie mäletamisest, 
kui taju atribuudist arusaamises, samuti millised tunnused on näo põhiomadused. Eelnevad 
uuringud on testinud mäletamist vaid korduvate piltidega. Kuid on võimalik, et stabiilne 
mäletamine toimub vaid spetsiifilisel testimisel kui sama pilti korratakse, kuid seda ei saa 
üldistada  reaalsesse maailma, kus näod on pidevas muutuses. Kui mäletamine on pildipõhine
siis on see tõenäoliselt juhitud madalatasemeliste visuaalsete omaduste kombinatsioonist, mis 
on vaid pildil, kuid on tundlik vaatepunkti või  näoilme muutustele. Kui mäletamine on 
vastupidiselt hoopis isikuspetsiifiline, siis on see  kõrgetasemeline taju omadus, mis püsib ka 
kui näoilme muutub. Millist tüüpi meie mäletamine on omab suurt kaalu inimese tajust ja 
mälust  arusaamise  osas. 
 
Antud uurimuse  stiimulid (pildid) võeti kahest erinevast piltide andmebaasist: Karolinska 
Directed Emotion Faces (KDFE) andmebaasist võeti 67 pilti ja Stirling/ Economic  & Social 
Research Council (ESRC) 3-mõõtmelise näo andmebaasist 64 pilti. Need  andmebaasid valiti 
kuna neis leidub fotosid erinevast vaatepunktist ja näoilmetega isikutest kes on tundmatud ja 
mitte  kuulsad . Igast isikust valiti välja 5 pilti (vt joonist):  
neutraalne (otsevaates ja neutraalse näoilmega),  
rõõmus (otsevaates ja rõõmsa näoilmega),  
kuri (otsevaates ja kurja näoilmega),  
3/4 (paremale 3/4 suunas vaatega ja neutraalse näoilmega) ja  
profiilis (paremale profiilvaatega ja neutraalse näoilmega).  
Kõik näopildid töödeldi värvide sarnasele automaattasemele ning lõigati ovaalseks, et 
minimeerida  tausta . Suuri erinevusi (kõik p > .05) erinevast andmebaasist võetud piltide osas 
ei leitud. Tõendades, et kaamera  või mõni teine visuaalne erinevus tõenäoliselt ei mõjuta isiku 
mäletamise astet. Isikud valiti võimalikult homogeense demograafia alusel kui võimalik. 131 
pildist 68 (51,9%) olid naised ja 63 (48,1%) mehed. Kuna KDEF koosneb vaid 
valgenahalistest isikutest, siis vältimaks rassiefekti kasutati ka teisest andmebaasist vaid 
valgenahalisi isikuid. Uuringust võtsid osa 1579 inimest kes olid registreeritud Amazon  
Mechanical Turk (AMT) tööjõu andmebaasis. Eraldi rühmal, mis koosnes 86-st AMT 
töötajast, paluti hinnata iga pildi vanust (12 hindajat igale pildile). Keskmine umbkaudne 
vanus tuli 29,6 aastat, mis oli ligilähedane ka  uuringus osalejate vanusega - 33,2 aastat. 
Algselt alustas uuringuga 5566 inimest, kuid erinevatel põhjustel 3987 loobus (madal 
osalusmäär on millegipärast iseloomulik AMT kaasamisel eksperimentidesse, eriti neis 
uuringutes kus kasutatakse vastumeetmeid pettuste tabamiseks). Osalejatest 59,8% olid 
naised, 40,2% mehed. 82,6% valge-, 6,6% mustanahalised, 5,4% asiaadid, 4,2% 
hispaaniakeelsed ning 1,2% märkisid oma rassiks "muu". Enne põhikatse juurde asumist 
paluti osalejatel läbida praktiseerimis katse 30 näopildiga, et mõista eksperimendi olemust. 
Ktase läbimiseks kulus osalejatel keskmiselt 5 minutit ning igaüks said osalemise eest 
kompensatsiooni
Katse nägi välja üldjoontes järgmine: osalejad nägid 150 pildist koosnevat jada ja neil tuli 
vajutada nuppu kui nad näevad sama näo kordumist jadas. Pilte näidati 800ms ja piltide 
eraldamiseks näidati 1,2s risti. Enne katset valiti juhuslikult 32 isikut "sihtmärgiks"(17 naist, 
15 meest; 13 KDEF ja 19 ESRC baasist), ülejäänud 99 isikut olid nö "täiteks". Sihtmärkpilte 
näidati umbes iga 25 pildi tagant peale nende esimest kuvamist. Täitepildid olid paigutatud 
sihtmärkide vahele ning kasutati ka "valvsuse" jaoks, mida korrati 1-7 pildi järel (kokku oli 
neid 1/6 täitepiltidest) testimaks kas osaleja on täielikult  katsele  pühendunud. Kui osaleja 
vastas valesti rohkem kui 50% viimase 10 sihtmärgi korduses või tegi vale nupuvajutuse 
rohkematel kui 50% kordadest kus kuvati mittekorduvaid pilte, lõpetati nende katse. Piltide 
järjestus oli juhuslik ning varieerus iga osaleja puhul. 
 
Artikli autori arvates näitavad antud uuringu üldistatud tulemused, et olenemata üksiku pildi 
meeldejäävusest on inimesed meeldejäävad ja unustatavad. Meeldejäävus on väga püsiv 
inimese erinevate piltide puhul ning säilib ka juhul kui muutub tema näoilme või vaatepunkt
Järjepidevus eksisteerib tõeliste mälestuste (HR), valede mälestuste (FAR) ning ka 
kombineeritud tundlikkuse indeksi (d') puhul. Järgmine tähtis samm oleks identifitseerida 
milline spetsiifiline pildi- või isikuomadust kasutada meeldejäävuse 
arvutamiseks/mõõtmiseks. Kasutades nii pildi kui jälgijale iseloomulikke omadusi on meil 
siis võimalik teha täpseid ennustusi mälu sooritusele. Kas meil on võimalik manipuleerida  
mäletamist kasutades spetsiifilist meiki? Millisel juhul on meil võimalik mäletamise 
stabiilsust lõhkuda - millised muutused valguses, riietuses, juustes jne tekitavad inimestel 
erinevat mäletamist ning kuidas see mõjutab igapäevaelus kui inimesed muudavad päevast-
päeva oma välimust? Kuigi praegune uurimustöö aitab mäletamist iseloomustada on meil 
siiski palju suuri avatud küsimusi mis see mäletamine täpsemalt on. Mäletamine on uus ja 
piisavalt tasakaalukas teema tuleviku-uuringuteks nii psühholoogias, tehisnägemises kui ka 
neuroteaduses. Isiku mäletamine võib olla kasulik vahend kuritegudega seotud rakendustes, 
parandamaks pealtnägijatel isikute tuvastamist (nt mõistes mäletamisel kahtlusaluse näo 
kõrvalekallete osatähtsust) või kahtlusaluste tuvastamise valiku tegemisel (nt asetades 
inimesed mäletatavuse järgi ritta).  Dünaamilised  mäletamise ennustamise algoritmid võivad 
olla abiks näitlejate valimisel esinemisproovi videote järgi või aidata teenindajatel meelde 
jätta kliente keda nad tõenäoliselt unustaksid. Me peaksime kehtestama ka mäletamisega 
manipuleerimise limiidid - millisel juhul võime enda välimust muuta tehes end mäletatavaks 
esindusisikuks või unustatavaks spiooniks? 
 
Antud artikkel seostub ehk kõige rohkem (samas väga vähe) „Inimese arengu ja sotsiaalse 
keskkonna“  teemaga  loengutest. Nature ja nurture probleemi osas – kumb on inimese arengus 
olulisem? Antud juhul kui teatud inimtüübid on meeldejäävamad, siis see on pigem 
kaasasündinud omadus. Kuid kui järgnevad uuringud tõestavad mingite omaduste muutmisel 
mäletatavuse muutmist, siis on võimalik seda nö keskkonna mõjul muuta. William 
McDougali arvates on inimkäitumine määratud kaasasündinud instinktide poolt ja mõneks 
nendest instinktidest on näiteks vastumeelsus ja sümpaatia . Erinevad uuringud on näidanud, et 
sümpaatne inimene jääb paremini meelde kui mitte nii sümpaatne. 
 
Mina isiklikult lugesin seda artiklit  huviga  ning  otsisin veel lisa lugemist. Ma ei olnud varem 
sellele teemale absoluutselt mingit tähelepanu osutanud – puudus isegi teadmine sellest. 
Tundub, et antud teema on lõpuni veel uurimata ja päris täpselt ei osata mäletamise  ilminguid  
seletada. Akadeemilises tegevuses võiks seda valdkonda ka ise uurida. Igapäevases elus võib 
seda teadmist samuti ära kasutada, muutes end „nähtamatuks“ või nähtavaks – olenevalt 
taotlusest ja eesmärgist. 
 
Vasakule Paremale
Millisel määral püsib meeldejäämine stabiilne tundmatu inimese näo miimika ja vaatenurga muutusel #1 Millisel määral püsib meeldejäämine stabiilne tundmatu inimese näo miimika ja vaatenurga muutusel #2 Millisel määral püsib meeldejäämine stabiilne tundmatu inimese näo miimika ja vaatenurga muutusel #3 Millisel määral püsib meeldejäämine stabiilne tundmatu inimese näo miimika ja vaatenurga muutusel #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Big Õppematerjali autor
Referaat artiklist: Wilma A. Bainbridge. The Memorability of People: Intrinsic Memorability Across Transformations of a Person’s Face

Sarnased õppematerjalid

Mälu
51
docx

Mälu

Mäluliike eristatakse veel mitmel muul alusel. Vanim eristus, mille esitasid uurijad juba 19. sajandi lõpul, jagab mälu lühimäluks (uuem nimetus: töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. On leitud, et kummalgi mäluliigil on erinevad omadused. Viimase 30 aasta uurimused on näidanud, et on põhjust eristada veel semantilist, episoodilist ja protseduurilist ning eksplitsiitset ja implitsiitset mälu. 2 Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem

Üldpsühholoogia
Sotsiaalpsühholoogia loengud
46
pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine ­ kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest ­ olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi:

Sotsiaalpsühholoogia
NEUROPSÜHHOLOOGIA
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

Hüdrotseefalus – kui seda ei ravita, võib ka dementseks teha, ataksiad, jne. Aju võtab palju verd ära: seepärast head toitained, energiat tal läheb vaja + puhast glükoosi ta Psühhogeenne - pshüühikaga seotud ja sageli end kukkudes ei vogasta (oskavad kukkuda) vajab. EHK ÕPPIMISE AJAL söö kommi ja sokolaadi ja glükoosi. jakukvad vaid siis, kui on publikut. Puutetunne levib 100m/s. Valu/temp levib 1 m/s. Inimese 5 meelt: nägemis, kuulmis, maitsmis, haistmismeel ja puutetundlikkus. +tasakaal +lihas-liigestunne+siseorganistest Rett-sündroom – käte pesemine, plaksuta ine, autstlikud jooned.rettil on kätestereotüüpia. interotseptiivne info. Williamsi sündroom – 7-hästi head jutustajad ja väike VAA, aga ruumitajus halb

Psühholoogia
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2. Millised on need meid ümbritseva maailma üksikkvaliteedid, mida me tunnetada suudame? Kuidas

Psühholoogia alused
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

..) Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Teooria hüpotees andmed töötlus üldistus korrektiiv teooria (ring) Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow) ­ psühholoogia on eelkõige blabla, mis peab oskama inimest kui individuaalset bölablad aidata. Kognetiivne psühholoogia (Burner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Pärast 2 MS, siiamaani suurima mõjuga. Inimese prüühikat tuleks käsitleda ui informatsiooni vastuvõtvat, muundatavt, säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia:

Psühholoogia
õiguspsühholoogia
32
doc

õiguspsühholoogia

kriminaalse käitumisega,pole teaduslike üldistusteni jõutud. 1939.aastal demonstreeris G.Thornston 175 Nebraska ülikooli õpilasele fotosid 20 kurjategijat,kes olid süüdi mõistetud erinevate tegude eest,paludes üliõpilastel identifitseerida,missuguse kuriteo on üks või teine isik nende arvates toime pannud.Samasugustele järeldustele jõudis E.Kozeny 1962.aastal,tuvastades,et paljudel juhtudel osutus näo ja kuriteo kokkuviimine edukaks. Tänapäevased uuringud on olnud suunatud eelkõige niisuguste stereotüüpide kindlakstegemisele,mille alusel ühed inimesed otsustavad teiste inimeste kriminaalsete kalduvuste üle.Selle kõige levinumaks eelarvamuseks on olnud uskumus,et kena välimusega inimesed(atraktiivsed)on niisugused ka sisemiselt ja vastupidi.Probleemiks on olnud atraktiivsuse kui omaduste

Psühholoogia
Holokaust
290
pdf

Holokaust

Benjamin Anoliku mälestusi Eesti laagritest 47 Mälestusi laagritest 51 ÕPPEÜLESANDED Holokausti käsitlemise eetilisest kontekstist 56 Mis on holokaust? 57 Moraalne dilemma ja vastutus 68 Märgid, mis räägivad inimese eest 75 Nelja põgeniku lood 77 Pealtvaatajast päästjaks 80 Vastutus tulevaste põlvede ees. Kirjutatud sõna jõud 82 Andestada või vaikida 84 Jääda inimeseks 86

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

 Mis kasu on võimalik saada õppides tundma inimese arengut?  Kuidas   just   see   materjal   läheneb arengupsühholoogiale   kui   ainele   võrreldes teistega?  Mis on tähtsaim muutus inimese eluteel?  Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed muutused mõjutavad inimest?  Kuidas   saab   vaadelda   inimese   arengu muutusi?  Milliste meetoditega sotsiaalteadlased  vaatlevad inimest ja kui eetilised need  vaatlused on? 7 Arengupsühholoogia mõiste Arengupsühholoogia   on   psühholoogia   haru,   mis   tegeleb   inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt viljastamisest kuni   surmani

Arengupsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun