Ülikoolid ja teadus (0)

Q: Mis põhjustas kõrgkeskaegsete linnade arvukuse kasvu ja kiire arengu?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Q: Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Q: Milline oli kontrast maa ja linna vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Q: Kust ammutas linnakirjandus motiive?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Q: Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Q: Millistele iseärasustele osutaksite?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Q: Millest oli tingitud ja mida taotles Cluny kloostrireform?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Q: Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Q: Millega oli põhjendatatv ning kuidas avaldus pühakute kultus?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Q: Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu?

Vastus leiad õppematerjalist: Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 HALB

Esitatud küsimused

Mis põhjustas kõrgkeskaegsete linnade arvukuse kasvu ja kiire arengu?
Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist?
Milline oli kontrast maa ja linna vahel?
Kust ammutas linnakirjandus motiive?
Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest?
Millistele iseärasustele osutaksite?
Millest oli tingitud ja mida taotles Cluny kloostrireform?
Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate?
Millega oli põhjendatatv ning kuidas avaldus pühakute kultus?
Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu?
Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas?
Millist rolli mängis seejuures kirik?
Keskaegses ühiskonnas?
Milles väljendus keskaegse kõrghariduse rahvusvaheline iseloom?
Milline oli skolastikute arusaam tõeste teadmiste päritolust?
Milles erinesid keskaja lihtinimese ja õpetlase arusaam maailma ülesehitusest?

Linnad. Valitsemine ja Majandus.

Mis põhjustas kõrgkeskaegsete linnade arvukuse kasvu ja kiire arengu? Nimetage toonase Euroopa suurlinnu!

Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale.

Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist?

Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest?

Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse ( seadustik , mille alusel linn oma elu korraldas)
Linn oli sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevast maapiirkonnast.

Kuidas soodustas kaugkaubanduse areng rahamajanduse ning paganduse kujunemist?
Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks tarvis rohkem raha, kui üks kaupmees suutis välja pnna. Isegi kui tal oli piisavalt raha polnud mõistlik seda kõike ühe laeva varustamiseks kulutada, sest kaubaretked oli riskantsed. Aja jookusl spetsialiseerusied mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga. Sellistest raha laenamise ettevõtetest kujunesid pangad .
Linnad. Eluolu ja kultuur

Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel?
Linnades elasid inimesed tihedalt koos, mis soodustas ebasanitaarseid tingimusi, taudide levikut. Iive oli negatiive. Vaenutsevad patriitsi ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunfti vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta. Prostitutsioon.

Iseloomustage keskaegsele linnaühiskonnale omaseid sotsiaalseid probleeme ja vastuolusid.
Elurütm oli kiirem ja toit mitmekesisem, elanikond oli tihedam-epideemiad, abielluti hiljem-iive oli negatiivne. Raha kasutati rohkem, kirjaoskus oli laiemalt levinud. Linna ümbritses alati müür, oli täis ehitatud.(kivimajad, kõrged, kitsad hooned)

Iseloomustage linlaste majanduslikku ellusuhtumist . Miks oli tarvis kehtestada luksusmäärusi?

Arveldati rohkem rahaga . Oma vara tuli kasvatada. Oma rikkuse ja mõjukuse näitamise kõige paremaks viisiks peeti toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist. Raha kasutati lõbutsemiseks. Raha oli kõige tähtsam
Luskusmäär oli suunatud liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu., et välitda liikset priiskamist ja vaesumist. Läks vastuollu ristiusuga.

Kust ammutas linnakirjandus motiive ?
Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Teater kasvas välja kristlikust usupuhastusest, kus olid näitemängud. Fabliood-värsivormilised lühilood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid.
Ristiusk ja Kirik I

Milline oli keskaegse katoliku kiriku õpetus patust ja selle tagajärgedest?
Inimene on nõrk ega suudaks kurjusele vastu seista, kui talle ei saaks osaks jumala piiritu armastus. Surmajärgses ilmas ootavat õigeid taevane paradiis . Patused seevastu piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus. Oma patte sai lunastada ka puhatustules.

Millitel põhjustel sai võimalikuks suur kirikulõhe eks miks lahknesid lääne- ja idakirik ? Kas tegemist oli paratamatusega?

Tekkisid pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhivahel (ehk lääne ja ida veahel). Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst aga mitte. Lääne Euroopas oli oma keiser ja kiriklikud sidemed nõrgenesid. Süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Tekkis vaidlus, millest lähtub Püha Vaim. Paavsti saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn Suur kirikulõhe pani aluse vaenulikule ja lääne ja ida kirikule.
Ei.

Seletage paavst Gregorius VII näite varal , kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandatest?
Gregorius VII esitas nõuded- Ainuüksi paavst võib langetatud kohtuotsuseid muuta ja piiskoppe ametisse seada ja neid ametist tagandada. Ei ole eksinud ega eksi kunagi.

Vaadake kaarti lk 173. Iseloomustage eestlaste toonast positsiooni Euroopas. Millistele iseärasustele osutaksite?
Eestlased oli omausulised. (Baltikumi rahvad ) ehk ei olnud ristiusku vastu võtnud . Oli katoliiklaste ja õigeusklike vahel ning millalgil pidid langema .
Ristiusk ja kirik II

Millest oli tingitud ja mida taotles Cluny kloostrireform ? Mis olid selle tagajärjed?

See oli tingitud sellest, et benediktiini kloostid ei pidanud enam kinni Benetictuse reeglitest ja distsipliin langes ning vaimsed huvid hakkasid asenduma ilmalikega, Toimus kirikuametite müümine. Kloostrite ette tõusid ilmalikud isandad , kellel vaimulikud huvid puudusid. Cluny kloostri mungad nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abikeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele.
Nad asutasid palju tütarkloostreid. Ja nende ideed levisid laialdaselt. Ka paavstid toetusid nende seisukohtadele. Usuline tõsidus süvenes ja sellele lisandus ristisõdadest põhjustatud vaimustus. Hakati asutama uusi ordusi.

Võrrelge XI-XII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetoteid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate?
Tsistertslate ordu: ordu lähtus benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd.
Frantsisklaste ordu: Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu.
Dominiiklaste ordu: nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele.
Sarnasus: dom ja frants - kerjusmungad leviatsid usku ise rahva seas , asusid asulates.
Erinevus: kerjusmungaordud ( dom ja frants). Ja traditsioonilised ordud ( tsitsertslased) , dom olid kõrgelt haritud aga frants mitte- ei pidanud olema tark vaid aus ja siiras.

Millega oli põhjendatatv ning kuidas avaldus pühakute kultus?
Pühakutes nähti surelike kaitsjat ja eestkostjat nii maises elus kui ka pärast surma, mil võis loota et nad aitavad pääseda taevariiki. Otsiti reliikviaid ja korraldati plaverännakuid. Reliikviaid arvati kandat jumalikku väge.

Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu? Kes oli ketser ?

Sest katarid pidasid katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks. Nad uskusid, et maailma on loonud Jumal ja saatan koos . Katoliku kirik kuulus materiaalsesse sfääri ja oli saatana kätetöö.
Ketser oli katarite liikumise pooldaja , kutsus üles korda muutma. (kandusid ülisest ideloogiast kõrvale)

Ülikoolid ja teadus

Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik?

Piiskopkondade keskustesse rajati katetraalikoolid e toomakoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik, kuid järjest rohkem õppis seal ka vaimulikuseisusesse mitte kuuluvad poisid. Hakati asutama põhikoole, kuna kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks, seal õppisid käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Olis veel ametikoolid , kus tähelepanu päöörati kaubanduses tavilkule arvutamisele ja raamatupodamisele. Tehnikaülikoolid, mis kasvasid välja toomakoolidest
Haridus oli paljudes kohtades vaimulik, rajati koole katetraalidesse. Ülikoolid tekkisid kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel. Ülikoolidele andsid loa tegevuseks paavst.

Iseloomustage keskaegse ülikooli ülesehitust. Milline oli ülikooli tähtsus keskaegses ühiskonnas?

Õppejõud täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid õpipoiste ning sellide seisuses
Õpetasid välja arste, vaimulikke ja (õigusteaduseid)

Milles väljendus keskaegse kõrghariduse rahvusvaheline iseloom?
Kõikjal õpiti ladina keeles, ülikoolides oli eri maadest tulnud õpilased.

Milline oli skolastikute arusaam tõeste teadmiste päritolust? Kuidas kasutas skolastika antiigipärandit?
Tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada. Tunti Aristotelese, Hippokratese ja Ptolemaiose seisukohti.

Milles erinesid keskaja lihtinimese ja õpetlase arusaam maailma ülesehitusest? Miks?

Õpetlaste arusaam põhines Ptolemaiose teostel, et maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis ning teised planeedid tiirlesid selle ümber. Lihtinimesed uskusid seda , mida silmaga nägid, Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal.
Õpetlased said kasutada vanu tarku raamatuid ja rännata ringi. Kuid lihtinimesed uskusid seda mida nad nägid.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 54 allalaadimist

Linnad-Eluolu ja kultuur Ristiusk ja Kirik Ülikoolid ja teadus #1

Linnad-Eluolu ja kultuur Ristiusk ja Kirik Ülikoolid ja teadus #2

Linnad-Eluolu ja kultuur Ristiusk ja Kirik Ülikoolid ja teadus #3

Linnad-Eluolu ja kultuur Ristiusk ja Kirik Ülikoolid ja teadus #4

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kukuxumusu Õppematerjali autor

Vastused õpiku küsimustele pt 22-26

Linnad. kultuur Ristiusk Kirik Ülikoolid teadus ajalugu

Sarnased õppematerjalid

pdf

Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg, 2 osa

· 22.2 · Omavalitsusliku linna eesotsas oli nõukogu (raad), mis koosnes rikastest kaupmeestest · Valitsevad suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeeritud suurgildi · Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse · Gildide ja tsunftide siseasju otsustasid tsunftimeistrid · Erialaühenduste põhikiri keelas tsunfti mittekuulujatel tootmise, reguleeris kvaliteeti ja hinda · 22.3 · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda · 22.3 · Inglismaal ja Prantsusmaal kuulutasid linnad senjööriks kuninga, et vabaneda feodaalide võimu alt

Ajalugu

docx

Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg Teine osa

· Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus 7) Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitsemist? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti 8) Iseloomustage linna ja senjööri omavahelist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda · - 9) Kuidas soodustas kaugkaubanduse areng rahamajanduse ning panganduse kujunemist?

Ajalugu

doc

Keskaeg - ristisõjad, feodaalkord, rüütliseisus, aadlid

oli õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linnaõigus nägi ka ette, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, kuna soovisid rohkem inimesi linnadesse. Kaubandus arenes järjest üles poole. Nt. peamiseks kaubavahendajaks sai XII saj. tekkinud Hansa Liit. Liidu tähtsamaiks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud- hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid karusnahku, mett ja vaha... samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnadesse püstitati kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Seevastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu

Ajalugu

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm

Ajalugu

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Rüütlikslöömise tserenmoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeti tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommiul tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. 2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur Linnused-Pärast Karl Suure riigi lagunemist hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupidi lahutamatuks osaks. Varasemate puitlinnuste asemel rajati tavaliselt kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja

Ajalugu

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval.

Ajalugu

doc

Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur

Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha

Ajalugu

doc

Keskaja kordamine + ülevaade hiliskeskajast

ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses?

Ajalugu

Rohkem sarnaseid