Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Infosüsteemid ja -võrgud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
infosüsteem, andmebaasid, emergentsus, digitaalraamatukogu, dokumendihaldus, infotöö, internet, elektrooniline, infovõrk, automatiseeritud, tarkvara, infosüsteemid, terviklikkus, osiste, laad, star, automatiseerimise, süsteemil, võrgud, inimühiskonna, tehnikast, vallast, tervikuna, käsitlemisel, süsteemina, omaette, laadi, vastand, klasseAinus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist: Teine infosüsteemi käsitlus, mida kasutatakse ka selle aine kontekstis, hõlmab lisaks tehnilisele aspektile ka sotsiaalse aspekti ehk inimesed, kes neid tarkvarasüsteem kasutavad koos nende töö tegemise tavadega, kultuuriga
veaparandusele kuluva aja vähenemine) · kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv · kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine · innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine · suhteid - koostöö klientide, partnerite või isegi konkurentidega läbi teadmise ja kogemuste jagamise Organisatsioon täidab oma eesmärke teostades protsesse - manuaalsete, automatiseeritud või poolautomatiseeritud omavahel seotud tegevuste kogum. Organisatsioonis teostatavad protsessid Protsessid jagunevad üldiselt: · põhiprotsessideks luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine, teenuse osutamine · tugiprotsessideks toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine, toodete/teenuste disain, infosüsteemi haldamine jne · juhtimisprotsessideks juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) -
Internet on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühtset TCP/IP protokollistikku. Mõisteid: Võrk (network) andmesidesüsteem, mis ühendab erikohtades asuvaid arvutisüsteeme Kohtvõrk (LAN) kasutaja territooriumil piiratud geograafilisel alal asuv arvutivõrk Intranet mitteavalik Interneti teenuseid pakkuv võrk 1969 ARPANET 1983 ARPANETist sai tsiviilvõrk 1994 Internet muutus kõigile avatud võrguks 1993 HTML esimene versioon, HTMLi kasutav teaberuum sai veebi nime (WWW) Interneti teenused: - WWW e Veeb - FTP - Elektronpost - Uudisrühmad - Gopher (veebi eelkäija) - Telnet (teise hosti kaugsisselogimist võimaldav protokoll) - Reaalajas suhtlusvahendid - Blogid Interneti otsivahendid: - otsimootorid - kataloogid
o erinev detailsuse tase esitlusviisidel (ülevaade vs detailne kirjeldus). Mudeleid on vaja süsteemi visualiseerimiseks ning selleks, et süsteem ja selle toimimine oleks üheselt mõistetav. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. on võimalik andmeid töödelda, salvestada või edastada tehniliste süsteemidega, mis kaasab normaalseks talituseks vajalike vahendite, resursside ja protsessidega Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Ehk: informatsioon kui süsteemi sisend, reeglid ja vajalikud vahendid ehk sisendi teisendamine ja vastavad vahendid süsteemis. · Infosüsteem on info liikumist käsitlevate reeglite kogumik. · Infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Paberil, arvutis jne. 7. Info, andmed ..
aastatel tegelema E.Garfield? 1952a. avaldas ta esimese signaalinformatsiooni (või ka sisulehekülgede contentspage) väljaande Contents in Advance I numbri, mis sisaldas raamatukogunduse ja dokumentatsioooni ajakirjade sisukordi. 1953a.st tegeles tsiteerimise ja viitamise uuringutega, uuris lähtematerjali Sciense Citation Indexle. 17. Mille kohta pakuvad informatsiooni Citation Index tüüpi andmebaasid? 1963.a antakse välja esimene Science Citation Index. SCIst saab oluline tööriist teaduskirjanduses orienteerumiseks. SCI ei võimalda mitte ainult otsida vajalikku allikat, vaid pakub laiemat perspektiivi, lubades kasutajal näha, kellele autor on viidanud ja kuidas on hiljem tööd tsiteeritud. 18. Milliseid erinevusi saab välja tuua 1948.a I ja 1958.a II teadusliku informatsiooni konverentside teemade või käsitlusaspektide osas?
Raamatukogutüpoloogia on õpetus, mille järgi raamatukogud jaotatakse tüüpidesse nende koostise, ülesannete, lugejate, alluvuse jms alusel. Raamatukogutüübid kogude järgi: · universaalsed · mitme või ühe eriala kogud · muu tunnuse järgi moodustatud kogud · laadi järgi moodustatud kogud. Raamatukogutüübid automatiseerituse astme ja elektrooniliste teavikute kasutamise järgi: · traditsiooniline raamatukogu · automatiseeritud raamatukogu · hübriidraamatukogu · digitaalne raamatukogu Raamatukogu ülesannetest ja eesmärkidest lähtuvalt jaotatakse: · rahvaraamatukogud · rahvusraamatukogud · kooliraamatukogud o ülikooliraamatukogud o kooliraamatukogud Raamatukogutüübid funktsiooni järgi: RAHVUSRAAMATUKOGU (National library) Riigi keskne teaduslik universaalraamatukogu, kes hangib, säilitab ja teeb kättesaadavaks
meeskonnaliikmeid puudutava info edastamiseks. Tavaliselt koostatakse uudisvoog (inglise keeles RSSfeed) internetilehekülje või mõne muu seotud allika muutumisel automaatselt. ASJAAJAMINE Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims ja korraldusprotsessidega. Dokumendisüsteem infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul.
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüstee
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
Relatsiooni astmeks (ingl. k. degree) nimetatakse relatsioonis olevate atribuutide arvu. Unaarses relatsioonis on üks atribuut, binaarses relatsioonis on kaks atribuuti, ternaarses relatsioonis on kolm atribuuti ja naarses relatsioonis on n atribuuti. Relatsiooni võimsuseks (ingl. k. cardinality) nimetatakse relatsioonis olevate kirjete e korteezhide arvu. Millise andmemudeli alusel loodud andmebaas on ja milline ei ole navigatsiooniline andmebaas? Navigatsioonilised andmebaasid on hierahilised ja võrkstruktuuriga andmebaasid (kirjete vahelisi seoseid luuakse viitade kasutamise abil). Navigatsioonilised pole relatsioonilised andmebaasid. Olemi terviklikkuse reegel ja viidete terviklikkuse reegel Olemi terviklikkuse (ingl. k. entity integrity) reegel: Kõik primaarvõtme atribuudid peavad olema alati väärtustatud. Viidete terviklikkuse (ingl. k. referencial integrity) reegel: Kui relatsioonis
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
RFC – Request for Change Ametliku muudatuse ettepanek CFIA – Component Failure Impact Analysis - Aitab määrata CI tõrke puhul mõju IT teenustele. Mõjude maatriksi koostamine – ühel teljel teenused, teisel CI-d) MTBSI – Mean Time Between System Incidents - Kahe intsidendi vahele jääv aeg ehk eelmise intsidendi lõppemisest uue alguseni 5) Seleta infosüsteemi ja rakenduse mõiste erinevust Infosüsteem – Informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Koosneb riistvarast, tarkvarast, arvutivõrgust, andmetest, protsessidest ja inimestest. Rakendus – Arvutiprogramm, mis on loodud lõppkasutaja jaoks lisaväärtust omava asja tegemiseks. Rakendus on infosüsteemi üks osa. Infosüsteem on laiem mõiste – sinna alla lisaks inimesed, protsessid jne. Rakendus on arvutiprogramm, infosüsteemi üks osa
efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine; tootmise kvalitatiivse ja kvantitatiivse paindlikkuse suurendamine. Ostjaturul on konkurentsivõimeline üksnes kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt paindlik tootmine, mis on suuteline vastavalt klientide vajaduste muutustele tagama neile sobiva kauba kvaliteedi, sortimendi ja koguse. Tänapäeval on tootmise kvalitatiivse paindlikkuse garantiideks universaalsete ja kõrgprofessionaalsete oskustega personal, samuti automatiseeritud tootmissüsteemid. 13 Kvantitatiivse paindlikkuse tagab tootmises tööjõu ja seadmete varu. Tootmise muutumine üha tellijakesksemaks ja logistiliste tegevuste pidevalt suurenev integratsioon kogu tarneahela ulatuses hankijast tarbijani on kaasa toonud olulisi muudatusi tootmisettevõtete organisatsiooni- ja juhtimisstruktuuridesse ning kogu tootmisprotsessi korraldamisse, muutes selle paindlikumaks ja inimkesksemaks
appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, including documents form crisis regulation in NATO committees. Materials from Riigi Teataja (Estonian State Gazette), National Library, Library of Estonian Public Service Academy and internet were also used for completing the thesis. 48 sources altogether were used in writing the thesis. The characterizing keywords of the thesis are document management, archive management, emergency situation, danger, threat, crisis, crisis regulation plan, data system, IT security, crisis regulation team, risk analysis, prevention measures and security measures. The relevance of this thesis is in the fact that many government offices are at present composing crisis regulation plans
Tarkvaratehnika: Loeng 1: Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised: Suuremad süsteemid Keerulisemad süsteemid Kiiremini Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus pandi vale täht ühte kohta, mille tulemusena anti 125 kordne doos patsiendile. o MCO marsi satelliidi maandumise ebaõnnestumine, nimelt tarkvara arvutas vale trajektoori, kuna oli kaks eri pikkusühikut ehk meetreid ja naela. Tarkvaratehnika ajalugu: o Esmakordselt kasutati seda NATO-s 1968, oli mõeldud ideena, kuidas toime tulla tarkvaratehnik
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise pla
Otsustusprotsesside küsimuste vastused jaanuar, 2013 Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 1. peatükk 1. Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? - Sisemised põhjused peituvad tööjaotuse arengus, mille tulemusena jaotub ettevõttemajanduslik protsess üha spetsialiseeritumateks allosadeks. Riigi majanduslik arengutase ehk töö ühiskondlik lõpptulemus sõltub juhtide oskusest kujundada parimal võimalikul viisil inimtegevuse spetsialiseerunud osadest soovitud hüve näol tarbija poolt nõutud ühtne tervik. Pakutavas hüves tuleb tasakaalustada ühelt poolt kvaliteet ja teiselt pool
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suur
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
Täiendavalt saab veel ka rääkida teenindusmahu suurenemisest, mis on saavutatud kliendi poolsele osalusele. - Kliendikontakti meetod. Kliendikontakti meetodi eesmärgiks on saavutada koos kliendi osalusega teenuse pakkumise efektiivsus. Teenuse kättetoimetamissüsteemi saab liigitada suure ja väikese kliendikontaktiga operatsioonideks. Väikese kliendikontaktiga operatsioonid on automatiseeritud, 10 kuid kliendi jaoks on tulemus isikustatud teenus. Suure kliendikontaktiga operatsioonid nõuavad teenindajatelt suurepärast suhtlemisoskust ning ei saa paikneda eraldi nagu seda on väikese kontaktiga operatsioonid. Kokkuvõttes on käesoleva bakalaureusetöö autor veendunud, et kindla kättetoimetamissüsteemita ei saa teenindusettevõte edukalt funktsioneerida. Viimane
Lidia Feklistova 3 Asjaajamine Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. Elektrooniline dokumendihaldus hõlmab digitaalsete dokumentide haldamist kogu elutsükli vältel ning nii digitaalsete kui paberkandjal olevate dokumentide kirjeldavate andmete (metaandmete) haldamist elektroonilises keskkonnas. Elektrooniline dokumendihaldus peab tagama, et dokumendi autentsus oleks kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsia
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Sisendseadmed muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on (11): 1. klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks 2. hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" 3. skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks 4. magnetkirjalugeja ja -kaardilugeja 5. valguspliiats 6. puuteekraan (touch-screen) 7. digitaator (graafikatahvel) 8. pliiatsiarvuti, mille puhul spetsiaalse pliiatsi taolise kirjutusvahendi abil on võimalik 9. käsitsikirjutatud info arvutisse sisseviia 10. juhthoob (joystick), peamiselt arvutimängude tarbeks 11
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
