virtuaalraamatukogude plussid ja miinused. Digitaalraamatukogude plussid/iseloomulikud jooned: sisaldavad eri tüüpe, erineva tasemega, erineval hulgal ressursse erinevate meediumite kujul; vähendavad järsult füüsilise ruumi vajadust, mida füüsilise raamatukogu puhul arenguks vaja; võivad paikneda ükskõik kus ja võivad mitmetel juhtudel olla üles ehitatud nõnda, et saaksid teenindada nii kohalikku kasutajat kui maailmakasutajat. Erinevalt traditsioonilisest raamatukogust võivad virtuaalraamatukogu kasutajad koostada oma isiklikke kogusid ja oma isikliku raamatukogu ruumi võrgus ja luua oma töökeskkonna, pakuvad erinevaid ressursse, mis võivad paikneda erinevates serverites üle maailma, erinevat infrastruktuuri; palju kasutajaid saab üheaegselt kasutada sama andmebaasi või teost samaaegselt; traditsioonilise raamatukogu komplekteerimispoliitika virtuaalraamatukogu puhul ei kehti, sest digitaalses keskkonnas on tavaliselt tegu info üleküllusega
Kuningriigis, Rootsis, Hispaanias, Portugalis ja Kreekas. VTLS - USA süsteem, mida turustatakse kogu maailmas - Soomes, Poolas, Hispaanias, Malaisias jm VTLS andis 1995.aasta juunis välja ka uue süsteemi VIRTUA 5. Loetle integreeritud raamatukogusüsteemi mooduleid. Raamatute kataloogimine, raamatu andmete sisestamine, tesauruse haldamine, raamatukogudevahelise laenutuse arvestamine, komplekteerimimoodul, analüütikamoodul. 6. Mis on virtuaalraamatukogu. Virtuaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab kohapeal ühendust võtta eemalasuvate raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku raamatukogu elektronkataloogi, ülikooli- või muud võrguarvutit. 1990ndatel aastatel kujunebki termin "virtuaalraamatukogu" levinumaks väljendiks, kui kirjeldatakse raamatukogusid, mis võimaldavad juurdepääsu digitaalsele informatsioonile läbi erinevate arvutivõrkude, sh. Internet.
Digitaalkogud Internetiainestu valiku- ja hindamiskriteeriumid virtuaalraamatukogu jaoks Ainestu hindamiskriteeriume 1. Autoriteet Autori väljaselgitamine Kirjastaja / ülesriputaja väljaselgitamine 2. Valiidsus, 3. Info paikapidavus, tõesus 4. Kasutajatugi 5. Informatsiooni ajakohasus ja Interneti-ainestu püsivus 6. WWW- lehekülje ülevalpidamine ja püsivus 7. WWW-lehekülgede püsiv kasutatavus 8. Interneti-ainestu allikana Autoriteet Autor on teada Autor on asjatundja Info on filtreeritud
Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? catalog.loc.gov ja libris.kb.se Guided search, search ,,chaliapin" , as ,,subject:all" ja extended search, subject: ,,chaliapin"/"saljapin" Esimeses 90, teises 2/50 2. Avage Euroopa virtuaalraamatukogu Europeana: http://www.europeana.eu ja leidke helilooja Arvo Pärdi heliteoseid, mitu tulemust saite? Kuidas otsingut läbi viisite? Search creators ,,pärt", vasakult ,,sound" Tulemusi 10 3. Avage Eesti Rahvusraamatukogu teemavärav (http://www.nlib.ee/lingid/) ja leidke viited veebipõhistele entsüklopeediatele (kasutage erinevaid otsingustrateegiaid). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite?
Kuidas otsingu läbi viite? Sisetn antud lehtede otsingukastidesse märksõna Saljapin. Kataloogist LIBRIS tuleb 57 vastet kasutades märksõna kasti, autori omaga tuleb 23 vastet, AÜ Kongressiraamatukogust ei tule ühtegi. Kasutades erinevaid nimekujundeid nagu Shaljaapin, Shaljapin, Shalyapin ei tule AÜ kongressiraamatukogust ühtegi vastet. Kasutades nime vormi Chaliapin saan 12 tulemust koondkataloogist LIBRIS. 2. Avage Euroopa virtuaalraamatukogu Europeana: http://www.europeana.eu ja leidke helilooja Arvo Pärdi heliteos, mille ühe osa pealkiri on ,,Ave Maria". Esitage pealkiri. Kuidas otsingut läbi viisite? Kirjutan päringu kasti Arvo Pärt ,,Ave Maria", millele tuleb üks vaste Der Mensch lebt und bestehet. 3. Avage Eesti Rahvusraamatukogu teemavärav (http://www.nlib.ee/lingid/) ja leidke viited veebipõhistele entsüklopeediatele (kasutage erinevaid otsingustrateegiaid).
Avasin lingi ,,2 result(s)", et saada rohkem informatsiooni. Sealt näen, et peaks otsima hoopis sellise kirjapildi järgi nagu ,,Chaliapin, Fyodor Ivanovich". Sain 11 vastet. LIBRIS: Alustasin sellega, et valin keeleks inglise keele. Otsingul valin ,,Index A-Ö" ja autori järgi. Panen otsingusse kohe lihtsalt ,,Saljapin". Vastete seast valin ,,Saljapin Fedor Ivanovic" ning sellele saan 22 vastet. 2. Avage Euroopa virtuaalraamatukogu Europeana: http://www.europeana.eu ja leidke helilooja Arvo Pärdi heliteos, mille ühe osa pealkiri on ,,Ave Maria". Esitage pealkiri. Kuidas otsingut läbi viisite? Otsingukasti sisestasin ,,Arvo Pärt Ave Maria" Tulemus: Der Mensch lebt und bestehet - Geburt ~ Endlichkeit ~ Ewigkeit / Man lives and exists (Birth ~ Finiteness ~ Eternity) (Ave Maria on sellel kohe esimene lugu) 3. Avage Eesti Rahvusraamatukogu teemavärav (http://www.nlib
juhtkonna vastuvõtt ja kontsert. o Võeti ekspluatatsiooni ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogude ühine infosüsteem INNOPAC. Lõpetati kaartide lisamine kaartkataloogidesse, saabunud raamatute kirjed sisestatakse ELNET Konsortsiumi avalikku elektronkataloogi. o Seati sisse kataloogikonsultandi töökoht pearaamatukogu teenindustsooni ja paigaldati 3 lugejale mõeldud arvutitöökohta elektronkataloogi kasutamiseks. o Tehti algust virtuaalraamatukogu projektiga. Raamatukogu veebilehel avati rubriik "Erialainfo beeta". o Bakalaureuse- ja diplomiõppe üliõpilastele alustati elektroonilise infootsingu koolitust raamatukogu veebilehe vahendusel. o Lõppes Euroopa Liidu infootsingu kaugkoolitusprojekt DEDICATE, mis aitas kaasa uue koolitusmudeli väljatöötamisele oma ülikooli kasutajarühmale. o Lugejate rahulolu hindamiseks viidi märtsis läbi lugejaküsitlus.
Hõlmab: · kohapeal hoitavaid jadaväljaandeid ja kaugressursse, millele on omandatud kasutusõigus vähemalt teatud ajavahemikuks; · raamatukogus digiteeritud jadaväljaandeid. NB! Vabakasutusajakirju vaadeldakse kui vaba juurdepääsuga Interneti-allikaid. Vaba juurdepääsuga Interneti- allikad (free Internet resources) · - Interneti-allikad, millele on piiramata juurdepääs Digiraamatukogust rääkides... · Elektrooniline raamatukogu (e-raamatukogu) · Virtuaalraamatukogu · Digitaalraamatukogu ____________ · Seinteta raamatukogu · ... jms. Definitsioon 1 · Digitaalraamatukogud on kogum elektroonilisi ressursse ja ühendatud tehnilisi suutlikkusi (oskusi- võimalusi) informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks. Selles tähenduses on nad info säilitamise ja otsisüsteemid, mis manipuleerivad (opereerivad) digitaalsete andmetega ükskõik millist tüüpi infovahendaja (tekst, pildid, heli; liikuvad või
annaabi.ee 
