Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada
abikaasa elukohariigi või kodakondsuse riigi õiguse). Kohaldatava õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud. Kui kohaldatavat õigust ei valita Eestis, siis piisab valitud õiguse vormiliseks kehtivuseks valitud õiguse abieluvaralepingu vorminõuete järgimisest. Kui abikaasad ei ole kohaldatavat õigust valisnud, siis kohaldatakse nende varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajörgedeöe kohaldatavat õigust. 2) Imperatiivsed reeglid ja avalik kord a)Siseriiklik avalik kord-Seda ei saa universaalselt määratleda. See on iga riigi siseasi ja hõlmab riigi õiguse olulisi põhimõtteid(nt suhtumine polügaamiasse, samasooliste abielusse jms), selle eesmärk on avaliku huvi kaitse. REÕS §7 sätestab, et kui välisriigi õiguse kohaldamine toob kaasa avaliku korraga vastuolus oleva tulemuse( mis mõjutab riigi õiguskorda), siis kohaldatakse Eesti õigust, asendatakse Eesti normidega
sum = sum + i; (internetis) ja (XML) keeltevahelisi seoseid. Soovitav tulemus: saab teha tarkvara, mille abil XML-datat saab ühest return sum; programmist teise saata, nii et info kaduma ei lähe. } Imperatiivsed keeled sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, Modula-2 objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse
perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus. üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt. Õigusaktid: kirjalik dokument, kindlatele nõuetele vastav, parkimisekord linnas) III. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: õigusnormid süsteemses kogumis, pädeva riigi organi poolt a) imperatiivsed ehk kategoorilised (kõik perekonnaõiguse kehtestatud. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, normid) b) dispositiivsed ehk kokkuleppelised pooled võivad mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele igal moel kokku leppida v.a. kui on keelatud. c) suhteliselt kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja määratletud. Kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel panevad kohustusi.
perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. printsiip. üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, parkimisekord linnas) III. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus. a) imperatiivsed ehk kategoorilised ehk ainut nii peabki tegema (kõik perekonnaõiguse normid) b) dispositiivsed ehk Õigusaktid: kirjalik dokument, kindlatele nõuetele vastav, kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a. kui õigusnormid süsteemses kogumis, pädeva riigi organi poolt on keelatud. c) suhteliselt määratletud. Kuuluvad rakendamisele kehtestatud. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid,
Paar XML-i lisaknihvi ka (namespaced jne) Recursion A subroutine is said to be recursive if it calls itself, either directly or indirectly. That is, the subroutine is used in its own definition. Important to check that recursion terminates. Code should contain: One or more base cases (no recursion involved!) One or more recursive cases. Arguments of the recursive call must be "simpler" according to some measure. NB! The "simplicity" measure may be arbitrarily complex. Imperatiivsed keeled sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus -
Täpselt ja ammendavalt on antud poolte õigused ja kohustused. 2. Suhteliselt määratletud Seadusandja kehtestab poolte jaoks käitumise üldised raamid, mille sees pooled võivad oma õigusi ja kohustusi ise täpsustada. 3. Alternatiivsed Subjektidel lubatakse valida kahe või rohkema käitumise vahel. Dispositsiooni iseloomu järgi: 1. Imperatiivsed Subjektile tehakse kohustuseks teatud viisil käituda, ei lubata kõrvale kalduda. 2. Dispositiivsed Annavad suhte subjektidele võimaluse teataval määral kindlaks määrata oma õigusi ja kohustusi. · Antakse võimalus ise kokku leppida, kui ei jõuta kokkuleppele, siis seadus määrab käitumisvariandi. · Alternatiivne (nii ja nii, kui lepingus ei ole määratud teisiti). Mis on õigusnormi sanktsioon
Lepingupoolte kohustuste sisu (1) Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Nt ehitaja töövõtusuhtes ei saa raha enne, kui maja on valmis ehitatud. LOENG 18.02.15 Dispositiivsus* - kui suur on võimalus õigussuhtes milleski kokku leppida. Seadus näeb ette küll ühe käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed. Küll aga on nt põhikirja põhimõtteist võimalik kõrvale kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist. 5
b õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2 Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a kohustavad b keelavad c õigustavad e. lubavad või volitavad 3 Subjektide ringi järgi a üldised - suunatud k6igile b spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4 Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a imperatiivsed e. kategoorilised b dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c soovitavad e. juhendavad Eriliigitused: a definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b era ja avaliku õiguse normid c õigusharude järgi 10
Täpsemini öelduna, need mis sisaldavad kõige vähem käske. See mõjutab väga programmi kiirust. Kõige üldisemalt jagunevad programmeerimiskeeled deklaratiivseteks ning imperatiivseteks. Deklaratiivses keeles määrab inimene mingid kindlad väärtused ja nende vahelised sidemed ning arvuti teeb automaatselt arvutused. Näiteks võib tuua tabeliarvutusprogrammi Exceli. Imperatiivsete keelte puhul peab kasutaja ise kõik täpselt ette andma. Enamus üldotstarbelisi programme on imperatiivsed. Programmi kood koosneb käsklustest ja ülesannetest. Teise põhilise osa programmis koostavad eriolukordade lahendamiskäigud. Näiteks PHPs on kood üldiselt sellisel kujul (eesti keeles):,,Kui mingid tingimus on täidetud, siis täida see käsk. Kui esimene tingimus pole täidetud, siis käitu selle teise tingimuse korral nii. Kui teine tingimus pole ka täidetud, siis käitu nii". PHPs on kood umbes nii üles ehitatud. Peaaegu iga sammu järel käib lisavõimaluste juurde lisamine.
vastavalt normile; subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise normi rikkuja suhtes kohaldatavad sanktsioonid. Õigusnormide liigid Subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ja dispositiivsed. Õiguse olemus Õigus jaguneb kaheks: Avalik õigus - hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Kõik mis pole õigusaktides lubatud, on keelatud. Eraõigus - õigusharu, mis korraldab üldisi õigussuhteid isikute vahel. Kõik, mis pole keelatud on lubatud. Õiguse allikad
vanem peab last ülal pidama) · Keelavad (nt. suitsetamine siseruumides) · Õigustavad e. lubavad (nt. õigus elule, õigus abielluda) II Territoriaalse kehtivuse järgi · Üleriigilised (nt. perekonnaseadus) · Lokaalsed õigusnormid (nt. maastikukaitsealad) · Kohalikud normid (nt. Pärnu linna parkimisseadus Narvas ei kehti III Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi · Imperatiivsed e. kategoorilised (kõik perekonnaõiguse normid) · Dispositiivsed e. kokkuleppelised (lepingud, mida sõlmime(enamus)) · Suhteliselt määratletud (poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi · Regulatiivsed (määratletud õigused ja kohustused) · Kaitsvad õigusnormid (karistusõiguslikud normid) Õigusnormi struktuur
Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,kõrgharidus) Territoriaalse kehtivuse järgi Üleriigilised(seadused) Lokaalsed-teatud kohas- kehtestatakse üleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad) Kohalikud-(linna parkimiskord) Ettekirjutusekohustuslikkuse järgi -imperatiivsed e. Kategoorilised-peab täitma selliseid reegleid(perekonnaõiguse normid- sünd,surm jne,asjaõigus,tööõigus,võlaõigus) -dispositiivsed e kokkuleppelised-valikuvõimalused(pooled otsustavad),(tehingud-kinnisvara müük) -suhteliselt määrtletud- poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemise järgi. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi -regulatiivsed-määratakse kindlaks isikute õigused ja kohustused(sünd-haigla tõend,ID kaart,abielu sõlmimine,kooli sisseastumine)
2.Reguleerimisobjekti järgi – õigusnormid liigitatakse vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. 3.Ajalise kehtivuse järgi – õigusnormid võivad olla kas piiratud ajalisekehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. 4.Territoriaalse kehtivuse järgi – eristatakse üleriigilisi,lokaalseid ja kohalikke norme. 5.Ettekirjutuse iseloomu järgi – Õigusnormid võivad olla imperatiivsed ehk määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. 6. Täidetava funkts. Järgi – eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile – norme võib liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. 12. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt.autorsus) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
(sisuvabadus). Lepinguvabadus võib avalikes huvides (käibekaitse, nõrgema poole kaitse vajadus) olla piiratud keeldude, hooldus- ja kaitsekohustustega. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks on eelkõige lepingu sõlmimise sund (nt peab monopoolses seisundis olev teenuse pakkuja nagu näiteks Eesti Energia lepingu sõlmima igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele). Sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted. Nii peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, vastasel korral ei ole tehing kehtiv. Samuti ei ole tarbijalepingutes lubatud seaduses sätestatust tarbija kahjuks erinevalt kokku leppida – sellised kokkulepped oleksid tühised. Üldist lepinguvabadust täiendab vormivabadus, st õigus vabalt valida tehingu vorm. Arvestada tuleb siiski seadusest tulenevate vorminõuetega teatud tehingute jaoks (nt tehingud
1. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed – määravad õigused ja kohustused; 2) õigustkaitsvad – näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest. 2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised; 2) spetsiaalsed. 4. Ettekirjutuste kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja-
õigusakt vastu) Ajutised normid määratakse kindlate tähtaegadega. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse keskorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud piirkonnale. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu). Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk kategoorilised ehk määratletud, suhteliselt määratletud või disspositiivsed. Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õgusnorme. Catavalt regulatsiooni viisile võib õigusnorme liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks.
ka tsiviilõiguse norme. ALLIKA SÄTETE LAAD Sätetelt oli 12 tahvli seadused äärmiselt pedantsed ja sanktsioonidelt väga karmid. Sugukondlik võim ilmneb neis tugevana ja õiguslik otsus saab kõne alla tulla alles siis, kui pooltevaheline kokkulepe pole kuidagi õnnestunud. Legislatiivne vorm oma lihtsuses on puhas, grandioosne, peaaegu esteetiline: epigraafiline lühidus, käsud ja keelud absoluutsed, imperatiivsed isegi oma fakultatiivses vormis: partis secanto, familiam habento. ubi pacunt, orato; arceram ne sternito, si volet, plus dato; ja lõpuks pidulik sanktsioon objektiivseis ettekirjutustes: ita ius esto. Ajalooline tagapõhi Antiiksete kultuuride seas on Rooma ühiskonda nimetatud õigusühiskonnaks. 5. sajandi keskel eKr pärit 12 tahvli seaduse arvukad fragmendid on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis
Hüpotees – millal reeglid kehtivad Dispositsioon – käitumise sisu Sanktsioon – karistus. Kui –hüpotees-, siis –disp.-, vastasel juhul –sanktsioon-. Siin peaks vist see pikk jutt neist eraldi ka olema? 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Suhte järgi – valitus + KOV Reguleerimisobjekti järgi – mis valdkond Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ja dispositiivsed(paindlikud) Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed normid (eraõigus) ja kaitsvad normid (kaistusõigus) Kohustavad normid: nt. Maksukohustus, keelavadnormid, õigustavad normid. (Lihtsamalt: riigiõigus normid, maksuõigus normid, territoriaalsed, ajalised) 24. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja
Allika adressaat Allika adressaadiks on kõik Rooma kodanikud kuna XII tahvli seadus oli eranditult kõigile Rooma linna elanikele kättesaadav ning seega kuulus ka täitmisele. Argumentatsiooni laad Sätetelt on kaheteistkümne tahvli seadused väga pedantsed. Oma sanktsioonide poolest on antud seadus üpris karm. Legislatiivne vorm on puhas: epigraafiline lühidus, absoluutsed käsud ja keelud, mis on imperatiivsed oma fakultatiivses vormis. 7 AJALOOLINE TAGAPÕHI Rooma ühiskonda on antiiksete kultuuride seas nimetatud õigusühiskonnaks. Nimetus õigustas ennast juba väga varajasest ajast, enne Rooma õigussüsteemi õitsengut. Viienda sajandi keskpaigast eKr pärit Kaheteistkümne tahvli seaduse arvukad fragmendid on ilmselt vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis
Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigiorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad
subroutine which in turn calls the first subroutine (either directly or indirectly). foo calls bar which calls foo: int foo(int x) { if (x>0) return 2+bar(x-2) else return 1} int bar(int x) { if (x>0) return 2*+foo(x-1) else return 1} Deklaratiivne vs imperatiivne Programmeerimiskeeli ja -meetodeid saab klassifitseerida mitmel moel. Selle loengu kontekstis sobib jaotada programmeerimiskeeled kõigepealt kahte gruppi: Imperatiivsed keeled] sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse.
turction sffilo(n: in INTEGER) return INTEGER is deklaratiivse keele naide. PLUSSIO. Deklaratiivsed keeled vSimaldavad enamikku programme kiiremini ja mugavamalt sm : INTEGER := 0: kirjutada, kui imperatiivsed keeled - programmeeaija ei pea k5igi detailide eest hoolt kandma. Tunduvalt lihtsam on ka I 95ll - csirteltc intcgrtalslccm
kehtivuse. 4)territoriaalse kehtivuse järgi- üleriigilised, lokaalsed ja kohalikud normid. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel.
1. -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) 2. -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) 3. -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,kõrgharidus) Territoriaalse kehtivuse järgi 1. Üleriigilised(seadused) 2. Lokaalsed-teatud kohas- kehtestatakse üleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad) 3. Kohalikud-(linna parkimiskord) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi 1. -imperatiivsed e. Kategoorilised-peab täitma selliseid reegleid(perekonnaõiguse normid- sünd,surm jne,asjaõigus,tööõigus,võlaõigus) a)neid ei saa kokkuleppeliselt muuta.(valgusfoori tuled)Perekonnaõigus ja asjaõigusnormid on imperatiivsed. 7 2. -dispositiivsed e kokkuleppelised-valikuvõimalused(pooled otsustavad),(tehingud-kinnisvara müük)
keskorganite õigusaktides(seadustes, valitsuse määrustes). b. lokaalseid norme kehtestatakse ka üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. c. kohalikke norme Kehtestab KOV organ(nt linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi(dispositsiooni iseloomu järgi) liigitatakse: a. Imperatiivsed normid kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte osapooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Nt avaliku õiguse normid. b. Suhteliselt määratletud normid sellised ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. (Nt. Naist kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 3 aastatst last,
kehtivuse. 4)territoriaalse kehtivuse järgi- üleriigilised, lokaalsed ja kohalikud normid. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel.
* kohaldades välisriigi kollisiooninormi, kui forumi ja välisriigi kollisiooninormid on samased, samuti tagasisaate või edasiviite tunnustamisel; * välisriigi õiguse sisu on õnnestunud välja selgitada (REÕS § 4 lg 4: ,,(4) Kui välisriigi õiguse sisu ei ole kõigile pingutustele vaatamata võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust." * lex fori ei anna alust mitte kohaldada välisriigi õigust, rakendades välistavaid piiranguid (nt avalik kord, imperatiivsed normid) või kaudseid piiranguid (nt renvoi, kohtualluvus).3 Välisriigi õiguse väljaselgitamine Välisriigi õiguse väljaselgitamine puudutab nii välisriigi REÕ sätete kui ka siseriikliku normi sisu kindlakstegemist. Välisriigi kollisiooninormi sisu väljaselgitamise etapp ei ole kohustuslik nt lepingutele kohaldatava õiguse puhul REÕS-i § 4 ,,Välisriigi õiguse väljaselgitamine" kolm esimest lõiget on siin:
Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, aga ainult riigi teatud piirkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla: Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutised, mis rakendamisel kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele.12 6. Täidetava funktsiooni järgi:
· Parallelismis kaks võrratust: Mõtsa varjun parep ku lehe varjun, mehe varjun parep ku mõtsa varjun · Parallelismis mitmesugused implikatiivstruktuurid: Pisikesed lapsed, pisike mure, suured lapsed, suured mured; Kui otsas, siis hooleta; kui vatsas, siis vaevata; Kus silm, seal külm; kus sõlm, seal soe; Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda; Kel vägi, sel võimus, kel kukkur, sel kohus; Kured lähvad -- kurjad ilmad; haned lähvad -- hall taga; luiged lähvad -- lumi taga G. Imperatiivsed laused · Sisult imperatiivsed, kuid vormilt indikatiivsed või elliptilised laused: Tõnisepäevast pidi pool loomatoitu alles olema; Käsku peab igaüks täitma; Narriga ei maksa vaielda; Jaanile ei tohi sõnnikuhaisu ninasse lasta (st. sõnnikuvedu jaanipäevaks jätta), siis ei kasva hää rukis; Kui tahad targaks saada, siis pead õppima; Kes huntide hulgas on, peab nendega uluma; Kui sa annad, siis su
teatud viisil, mida kohustatu loebki enda kohta kehtivaks ja täidabki ettekirjutise. See on autonoomne imperatiivne kohustus; tegamist on isiklike suhetega kahe või enama subjekti vahel, milles lõpliku otsuse, kas täita või mitte, teeb ikkagi käsu saaja. 3) Ainuisikuline või kollegiaalne objekt, kes on autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse (imperatiivsed ettekirjutused), mis reguleerivad paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, vaid üldiste huvides. See on heteronoomne kohustus, mis realiseeritakse vajaduse korral sotsiaalse surve abil. Just siit algab sotsiaalse normi, sh. Õigusnormi tasand, s.t. sotsiaalne norm algab sotsiaalse grupi tasandist, lõppedes kogu ühiskonnaga. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused:
võetud; SEADUSEJÄRGSETE AKTIDE NORMID – seadusest madalamates õigusaktides) 2) Reguleeritava objekti järgi – liigitatakse vastavalt õigusharudele (riigiõigus, haldusõigs, tsiviilõigus, kriminaalõigus jne) ja õigusinstitutsioonidele 3) Ajalise kehtivuse järgi – ajutised(kindlaks tähtajaks) või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi – üleriigilised, lokaalsed(riik) ja kohalikud(KOV) normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud(nt avaliku õiguse normid, ei saa muuta), suhteliselt määratletud(poolte kokkuleppel) ja dispositiivsed(kui pooled ise ei jõua kokkuleppele) – selle määrab dispositsiooni iseloom 6) Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed(vahetult ühiskondlike suhete reguleerimiseks) ja kaitsvad (karistusõiguse normid; juriidilise vastututse vahendite kehtestamine ja kasutamine)
9.Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab ära, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, kohustuslik ja keelatud. Dispositsioone liigitatakse: normatiivses aktis väljendamise viisi järgi (lihtsad, kirjeldavad), käitumise määratletuse astme järgi (absoluutselt, suhteliselt määratletud), dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi (imperatiivsed, dispositiivsed). 10.Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi (kriminaalõiguslik, haldusõiguslik, distsiplinaarne ja tsiviilõiguslik sanktsioon), määratletuse astme järgi (absoluutselt määratletud, suhteliselt
b) õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a) kohustavad b) keelavad c) õigustavad e. lubavad või volitavad 3) Subjektide ringi järgi a) üldised - suunatud k6igile b) spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a) imperatiivsed e. kategoorilised b) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c) soovitavad e. juhendavad · Eriliigitused: a) definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b) era ja avaliku õiguse normid c) õigusharude järgi 23. Õigusakti mõiste ja õiguse allikad:
Fiktion, ingl. fict): need on fiktiivsed ütlused, mis on esitatud uskumusteatele sarnaselt väite vormis, kuid mis ei edasta rahvausundilist informatsiooni Fiktsioonide alakategooriad von Sydowil · kalendaarsed fiktsioonid, milleks on ilmaennustused ja muud kalendrit puudu- tavad ütlused (kalendritäht-päevade personifitseerimine) · humoristlikud fiktsioonid (usundiline relikt vs nali) · pedagoogilised (või ka imperatiivsed) fiktsioonid kui sageli iseloomult humoristlikud ütlused, mida kasutatakse kasvatuslikel eesmärkidel (käskude- keeldude põhjendamine fiktiivsete olenditega) · motivatsioonifiktsioonid ja tabufiktsioonid, mis aktualiseeritakse kommete seletamisel ning kirjeldavad taburikkumise tagajärgi (tavade seletamine, millel pole seost primaarse uskumusega) Von Sydowi fiktsiooniteooria kriitika
minimaalselt kahjustav liiklus.“ T liikluse korraldamise eesmärk R1 tagada häireteta liiklus R2 tagada sujuv liiklus R3 tagada võimalikult kiire R4 tagada ohutu liiklus R5 tagada keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus Kui T, siis R1, R2, R3, R4, R5 või R1 ja R2 ja R3 ja R4 ja R5 H- lihtne, määratletud D- liit, kirjeldav, absoluutselt määratletud, imperatiivne (sest kohustus) Õiguse allikad ja õigusaktid - Kohustuslikud ehk imperatiivsed. Meie süsteemis rahvusvahelised lepingud, meie enda omad seadused jne - Soovituslikud ehk dispositiivsed Liigitus: - Üld- ja üksikaktid Üld (seadused, määrused, seadlus e. dekreet, meie presidenti vastuvõetud õigusakt); =normatiivakt; sellega reguleeritakse abstraktset hulka juhtumeid. Üksik(otsused, käskkirjad, korraldus, määrus(kohtu)); = õigustrakendav akt; sellega reguleeritakse üksikjuhte; ta ei sisalda õigusnorme. - ÕLA (nimetused?) vs ÕRA (nimetused?)
norme. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides (seadustes, valitsuse määrustes). Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (näiteks linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatused ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on sellised ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel
üldistatud elutarkused. Autoritsitaatide parafraseeringud. C. Minakeskne grafiti. Autorikeskse mina-grafitiga haakuvad meie- positsioonilt lähtuvad seinakirjutused. D. Sina- ja teie-pöördumised, grafiti-tegija ei kirjuta tekstisõnumit enda jaoks, vaid vaatajale, see kinnitab grafiti kommunikatiivset funktsiooni ja pole juhus, et just selle kategooria tekstid saavad sageli ka vastuste ning lisakommentaaride osaliseks. Möödujat-lugejat-adressaati kõnetavad, kohati imperatiivsed sententsid on nt: Hinga vabalt, ela tõeliselt, armasta. Kõnetavad retoorilised küsimuslikud mõttesententsid. E. Klassikalistele vanasõnadele omased teatud süntaktilised stereotüübid või vormelid, mis oma eeldus- ja järeldusstruktuuriga toovad esile ka vanasõnade süntaktilise sümmeetria: Kes ..., see. F. Vellerismisugemetega Loesje-postrid. 41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab neid nähtusi
sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonile vaid ühte neist 1. Õigusnormide liigid. ·Kehtestanud subjekti järgi seaduse normid ja seadusjärgsete aktide normid ·Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse vastavalt õigusharule (riigiõigus, haldusõigus, tsiviilõigus, kriminaalõigus) ·Kehtivuse aja järgi piiratud, piiramatud ·Kehtivuse koha järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud ·Ettekirjutuse iseloomu järgi imperatiivsed, suhteliselt määratud, dispositiivsed ·Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed, kaitsvad ·Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad 1. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis. Õigusakti teksti sõnastamisel peab selgitama vajalikuks peetavat käitumismudelit. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja mõningatel juhtudel on õigusaktis jäetud mõni
Nad kehtestatakse keskorganite poolt seadustena või valitsuse määrustega. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti keskorganite poolt, kuid nad kehtivad mitte kogu riigi territooriumil vaid üksnes teatud paikkondades. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ, nt linnavolikogu, need normid kehtivad üksnes selle organi juristiktsiooni all oleval territooriumil. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla kas imperatiivsed või dispositiivsed. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis käsuna või keeluna sõnastatud normid, mida õigussuhte pooled ei saa muuta omal kokkuleppel. Sellisteks imperatiivseteks normideks on kõik avaliku õiguse normid. Dispositiivsed normid kehtestavad aga üksnes reegli ja reegli nendeks juhtudeks kui õigussuhte pooled ei lepi omavahel kokku teisiti. 6) Regulatsiooni viisi järgi võib norme liigitada kohustavateks normideks , keelavateks ja õigustavateks normideks
õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: kohustavad keelavad õigustavad e lubava, volitavad Subjektide ringi järgi: üldised, norm on adresseritud üldsubjektile spetsiaalsed, norm on adresseritud vaid teatud subjektide ringile. Etekirjutuse kohustuslikkuse järgi: imperatiivsed e kategoorilised dispositiivsed, jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti. soovitavad (juhendavad selgitavad) Eriliigitused: definitsiooninormid e legaaldefinitsioonid delegatsiooninormid e volitavad era- ja avaliku õiguse normid normid õigusharude järgi. 24
kaotsi, vigastatud või selle üleandmisega viivitati teise veeliigiga vedamisel ning selle põhjuseks ei olnud autovedaja tegevus või hooletus, siis autovedaja vastutust ei määrata kindlaks mitte käesoleva konventsiooniga, vaid selliselt, nagu määratakse kindlaks teise veoliigi vedaja vastutus, kui saatja sõlminuks kaubaveolepingu teise veoliigi vedajaga vastavalt selle veoliigi seaduse imperatiivsetele normidele kauba veo kohta. Kui aga sellised imperatiivsed normid puuduvad, siis määratakse autovedaja vastutus kindlaks käesoleva konventsiooniga. 2. Kui autovedaja korraldab vedusid ka teise veeliigiga, siis määratakse ka tema vastutus kindlaks käesoleva artikli punkti l kohaselt, nagu toiminuks autovedajana ja teise veoliigi vedajana kaks eri isikud. II peatükk VEDAJA VASTUTUS TEISTE ISIKUTE EEST Artikkel 3
TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV Tähtaja mõiste ja tähendus (TsÜS § 134). Tähtaeg on oma kulgemise protsessilt objektiivne nähtus. Tähtajal on juriidilise fakti tähendus. Tähtaja saabumine tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigussuhte või toob kaasa muu õigusliku tagajärje. Tähtaeg on tähtpäeva kindlaksmääramise üheks aluseks. Tähtaja algus ja lõpp. Tähtpäev. (TsÜS 135 lg 1,TsÜS §136 lg 1). (TsÜS 136 lg 8). Tähtaegade liigid. a) imperatiivsed; b) dispositiivsed. a) edasilükkav tähtaeg; b) äramuutev tähtaeg. a) subjektiivsete õiguste teostamise tähtaeg b) juriidilise kohustuse täitmise tähtaeg c) subjektiivse õiguse kaitsetähtaeg 7
keskorganite õigusaktides - Lokaalsed normid – nad kehtestatakse samuti riigi keskorganite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks - Kohalikud normid – kehtestab kohaliku omavalitsuse organ, need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil Ettekirjutuse iseloomu järgi - Imperatiivsed e. määratletud e. kategoorilised normid – kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel (nt. avaliku õiguse normid) - Suhteliselt määratletud normid – ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel
Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides (seadustes, valitsuse määrustes). Lokaalsed normid kehtestatakse ka üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel (nt avaliku õiguse normid). Suhteliselt määratletud normid on sellised ettekirjutised, mis rakendamisel kuuluvad
õigusakt vastu) Ajutised normid määratakse kindlate tähtaegadega. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse keskorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud piirkonnale. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu). Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk kategoorilised ehk määratletud, suhteliselt määratletud või disspositiivsed. Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õgusnorme. Catavalt regulatsiooni viisile võib õigusnorme liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel.
............................................................10 Kaudne juhtimine ehk programmeerimine ............................................11 Arvutite rakendusala laienemine ...........................................................11 Programmeerimine tänapäeval..............................................................12 Programmeerimiskeelte üldine jaotus .......................................................13 Imperatiivsed ehk käskivad keeled........................................................14 Funktsionaalsed keeled .........................................................................14 Loogilised keeled....................................................................................14 Esimese teema kokkuvõte.........................................................................15 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .............................................16
Kiirusepiirang o Lokaalsed õigusnormid (kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks) Maastikukaitsealad Riigimets o Kohalikud normid (kehtestab kohalikomavalitsus) Parkimiskord Pärnu linnas Kasside ja koerte pidamine Tartu linnas Öörahu III Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi o Imperatiivsed e kategoorilised (peab käituma ainult nii kuidas on kirjutatud) Perekonnanormid (abielu ainult mehe ja naise vahel) Asjaõigusenormid o Dispositiivsed e kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a kui see on otseselt seadusega keelatud Lapsele nime valimine o Suhteliselt määratletud kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel.
formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. 3. Õigusnormi liigid Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised (kohustav/keelav) 9 2) dispositiivsed jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti (õigustav) 3) soovitavad (ka juhendavad, selgitavad) (õigustav). Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid;
kõiki esemeid.Üürilepingu alusel antakse kasutusse näiteks autosi, äriruume, eluruume jne. Vaatamata sellele, et üürilepingu alusel saab kasutusse anda kõiki asju on seadusandja siiski VÕS eriosas ette näinud teatud erinormid, mis kuuluvad kohaldamisele üksnes eluruumi üürilepingutes. Kui üldjuhul on üürilepingu regulatsioon dispositiivne, siis eluruumi üürilepingu kohta käivad sätted on imperatiivsed, see tähendab poolte kokkuleppel seaduses sätestatust kõrvale kalduda ei saa. Mille poolest erineb üürileping rendilepingust? Üüri- ja rendilepingu eristamisel on määravaks see, kas asja kasutajal tekib õigus lisaks asja kasutamisel ka asja viljadele või mitte. Kui lepingu alusel tekib kasutajal õigus saadavale viljale on tegemis ennekõike rendilepinguga. Viljaks saab olla nii loodus- kui ka õigusvili,Lisaks vilja
annaabi.ee 
