Programmeerimise alused (1)

Programmeerimise alused
13.november 2009
Henri Jeret 10 c
Programmeerimisest rääkides ja sellega tegeledes peab saama lahti üldarvamusest, et arvuti on tark. Tegelikult on arvuti võrdlemisi rumal ning oskamatu. Ta küll oskab väga täpselt käsku täita, kuid seda tehes ta ei toetu enda tarkustele. Arvuti teeb vaid seda, mida programmerija on talle ette kirjutanud. Kui töödates tekib olukord, mille lahendamiseks pole talle mingeid käske antud, siis jookseb ta kokku või kuvab vastava veateate kujul: „Tundmatutel põhjustel...”.
Erinevaid programmeerimise keeli on kokku umbes 627. Selle all mõtlen peaaegu kõiki arvuti keeli.
Mõned populaarsemad keeled:

Java – Java tuli ametlikult välja aastal 1995. Autor on James Gosling. Javal on nii mõndagi ühist C ja C++ keelega, kuna ta tugineb neil keeltel. Kuigi Java on hetkel kõige populaarsem keel, on tema populaarsus viimase seitsme aasta jooksum umbes 7% vähenenud.

C - C keelt kasutatakse arvuti programmide valmistamiseks. Ta tuli välja aastal 1972 ning tema autor on Dennis Ritchie. C keele populaarsus on natuke langenud, aga üldiselt on ta jäänud samale tasemele . Temast on alguse saanud mitmed populaarsed keeled.

C++ - C++ on C edasi arendatud versioon . Alguses oli ta nimi „C klassidega” hiljem muutus see aga C++’ks aastal 1983. C++ autor on Bjarne Stroustrum ning keele sünniks loetakse aastat 1979. Ka C++ keele populaarsus on natuke langenud.
Kõigi populaarsemate arvuti keelte populaarsus langeb, kuna uuemad keeled tulevad peale.
Programmeerimine üldse on väga lai mõiste mis hõlmab väga palju erinevaid programmeerimiskeelte liike. Need liigid ulatuvad arvuti kõige esmasematest süsteemidest kuni veebilehtede kujundamiseni välja. Java on näiteks tavaprogrammides ja veebilehtedes kasutatav keel. C programmeerimiskeel on „sügavam” keel, mis tegeleb süsteemide loomisega ja programmide loomisega.
Kõige esimene asi, mida vaja läheb on keele oskus. Programmeerimiskeelte õppimine on paljustki sarnane mingi võõrkeele õppimisega. Kui sa kasutad teda ning sul läheb teda kogu aeg vaja, siis ta saab kiirelt selgeks nin kui sa kasutad mingit keelt vähe ja sul pole teda palju vaja, siis ta sul hästi välja ei tule. Võtme sõna on siin just vajalikkus. Kui on vaja kogu aeg millegi/kellegi jaoks sellega tegelda, siis ei ole ka selle omandamisega probleeme.
Veel peab olema head suhted matemaatikaga. Programmeerimine nõuab palju loogikat. See hõlmab nii ettenägelikust kui ka peas selget pilti oma programmist.
Ettenägelikuse all mõtlen ma võimet ette näha kõiki olukordi , kuhu programm võib sattuda. Programmeerija peab vältima igasugu ebamugavusi , kus programm ei oska midagi olukorraga peale hakata ning kuvab veateate. Sellist omadust on vaja eriti suuri programme tehes. Näiteks operatsioonisüsteemide loomisel. Selline programm võib kohtuda sadade tuhandete erinevate olukordadega. Programmeerija töö on õpetada programmi nendega toime tulema . See aga hõlmab väga palju kirjutamist. Kirjutatavate ridade pikkus võib ulatuda ka sadade tuhandete hulka. Muidugi on ka väiksemaid programme , mis ei nõua nii suurt ette võtmist. Näiteks programm, mis mõõdab arvuti erinevate osade temperatuuri (SpeedFan). Programmi tööpõhimõte on võtta termomeetri andmed erinevatelt juppidelt ning kuvada need vastavasse kohta ekraanile .
Programmist selge pildi omamise all on mõeldud seda, et peab olema selge ettekujutus, kuidas programmi koostada. Selleks, et mitte teha üleliiaseid käsklusi ja muud ebavajalikku, peab olema selge ettekujutus, kuidas tulemuseni jõuda. Suurem osa olukordades on võimalik lahendada mingit olukorda või ülesannet mitut erinevat moodi. On halvemaid viise ning on paremaid. Nad võivad küll kõik töödata, aga paremad lahendused on need, mis on kõige lühemad. Täpsemini öelduna, need mis sisaldavad kõige vähem käske. See mõjutab väga programmi kiirust.
Kõige üldisemalt jagunevad programmeerimiskeeled deklaratiivseteks ning imperatiivseteks. Deklaratiivses keeles määrab inimene mingid kindlad väärtused ja nende vahelised sidemed ning arvuti teeb automaatselt arvutused. Näiteks võib tuua tabeliarvutusprogrammi Exceli. Imperatiivsete keelte puhul peab kasutaja ise kõik täpselt ette andma. Enamus üldotstarbelisi programme on imperatiivsed.
Programmi kood koosneb käsklustest ja ülesannetest. Teise põhilise osa programmis koostavad eriolukordade lahendamiskäigud. Näiteks PHPs on kood üldiselt sellisel kujul (eesti keeles):„Kui mingid tingimus on täidetud, siis täida see käsk. Kui esimene tingimus pole täidetud, siis käitu selle teise tingimuse korral nii. Kui teine tingimus pole ka täidetud, siis käitu nii”. PHPs on kood umbes nii üles ehitatud. Peaaegu iga sammu järel käib lisavõimaluste juurde lisamine.
Eelnev eesti keelne näide näeb PHP koodis välja selline:
if (tingimus)
  käsklus/ülesanne, mis tuleb läbi viia, kui tingimus on täidetud;
elseif (tingimus)
  käsklus/ülesanne, mis tuleb läbi viia, kui tingimus on täidetud;
else
  käsklus/ülesanne, mis tuleb läbi viia, kui tingimus ei ole täidetud;
Sellise koodi struktuuriga saab luua näiteks sellise väikese käskluse:
$d= date ("D");
if ($d=="Fri")
   echo "Head nädalalõppu!";
elseif ($d=="Mon")
  echo "Head esmaspäeva!";
else
  echo "Head päeva!";
See koodijupp ütleb vastava lause vastavatel päevadel.
Esimene rida „$d=date("D");” Ütleb, et $d võrdub kuupäevaga. Kuupäeva (date) järel on täpsustatud, et on vaja ainult nädalapäevi (D).
if ($d=="Fri")
  echo "Head nädalalõppu!";
See koodijupp siin üleval annab esmase käsu. Ta ütleb, et kui tänane päev ($d) on võrdne (==) reedega (Fri), siis väljasta selle lause (Head nädalalõppu!).
elseif ($d=="Mon")
  echo "Head esmaspäeva!";
See koodijupp siin üleval ütleb, mis teha, kui esimene tingimus pole täidetud. Ta ütleb, et kui eelmine tingimus pole täidetud, siis käitu selle uue tingimuse järgi. See uus tingimus ütleb, et kui tänane päev ($d) on võrdne (==) esmaspäevaga (Mon), siis väljasta selle lause (Head esmaspäeva!).
else
  echo "Head päeva!";
See koodijupp ütleb lihtsalt, et kui eelmisi tingimusi ei ole täidetud, siis kuva see lause (Head päeva!).
See käsklus on üks lihtsamaid ja kõige algelisemaid näiteid, mis annab tuua. Järgmisena tuleb näide, mis on juba sammu võrra keerulisem. See näide kujutab endast väikest üleslaadimisprogrammi.
Esialgu tuleb luua väljad, kust kohast oma pilt sisestada:
Filename:
Järgmine koodi osa võtab sisestatud andmed ja salvestab pildi kuvades ka pärast seda ekraanile andmed:
Siin näites on jälle näha seda if, else if ja else kasutust täies hoos . Kui natuke süveneda ja , siis ei ole ka probleeme aru saada, mis käsklus mida teeb.
Kasutatud materjalid:

• http://www.devtopics.com/most-popular-programming-languages/
  
• Horisont 1/2007
  
• http://www.ehow.com/how_5058307_computer-programming-career.html
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programming_languages
  
• http://www.tiobe.com/index.php/content/paperinfo/tpci/index.html