Dramaatika ajalugu (0)

LOE, MÕTLE JA TÄIDA LÜNGAD! 
Tragöödia sünd.  
Dramaatika olemus 
 
 
Tragos –  sokk + ode – laul (sokk autasuks või sokuohvrite järgi?) 
Dr on 1 kolmest  ilukirjanduse  põhiliigist. Draamateos  kirjut  tavaliselt teatris 
6. sajandi keskpaigas eKr  lisas   poeet   Thespis  Dionysose pidustustel kooriettekandeile 
lavastamiseks, seega realiseerub kirjaniku,  lavastaja , näitlejate, 
näitleja. See asus kooriga kahekõnesse – dramaturgiline element! 
………………………………..  …………………………………………….ühistegevuses. 
Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia.  
Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid,  rekvisiidid . Dr-teose 
Trag aine pärines kangelasmüütidest, lisaks kujutati inimese elu kannatuslikku külge. 
välisvormiliseks tunnuseks on  dialoog , põhielemendiks tegelased. Dramatism –  inimese 
Pikapeale koori osa vähenes, kasvas näitlejate osakaal ja arv.  
sisemiste jõudude eriline pingulolek – taotleb tõelise sündmuse illusiooni. Iseloomulik on 
Antiiktragöödia osad: 1) proloog ( koorijuht  esitas sündmustiku); 
olustikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu avatakse karakterid. 
 
 
2) koori tulek ja laul ( - meeleolud ja muljed); 
Tekstis puudub jutustav element, on dialoog (või  monoloog ) + autoripoolsed 
 
 
3) näitlejate dialoogid ja kooripartiid; 
kommentaarid –  remargid . Vaatus jaguneb piltideks:  stseenid  e etteasted. Näidend ja selle 
 
 
4) viimane episood, koori  lahkumine . 
lavastus  võivad olla eri kujutluspildid . On ka lugemisdraamasid.  
Ülesanne: arutleda, miks kujunes teater just Dionysose pidustustest. 
Vajalik kontsentratsioon – kindel aeg (max 3 tundi) seab piirangud. Kompositsioonilt on 
Dionüüsiatest kujunesid regulaarsed  teatrietendused , ehitati kindlad  teatrid  - 
dr  1 nõudlikumaid ilukirj liike. Sündmusi liikumapanevaks jõuks on konflikt. Konflikti 
vabaõhuteatrid, mida nim ………………………………….. tavaliselt asusid need need 
arendamise ja lahendamise eripära põhjal jaguneb dramaatika žanriteks:  1) … 
järsaku jalamil, mahutades nii mitukümmend  tuhat  pealtvaatajat. Teater koosnes 3 osast: 
2) …. 
1)teatrilava peaosa  –  orkestra  (tantsuväljak, koori asukoht, ümmargune ~ 24m 
3)….. 
läbimõõduga väljak), selle keskel asus Dionysose altar ;  o taga asus telk näitlejate 
4) tragikomöödia – 
ümberriietumiseks, hiljem ehitati sinna püsiv  dekoratiivne  taust –  2) skeene , mis kujutas 
5) farss e jant  –  kerge lõbusasisuline näidend, sündmustikku juhib  juhus , esikohal 
lossi või templi fassaadi (miks?). muid dekoratsioone ei kasutatud. Tapmist, enesetapmist 
jämekoomika, tegelaste iseloomud välja töötamata; 
ei kujutatud –  see olevat käinud skeene taga, kustvahendati vaatajaile.  Skeene välisukse 
6)  vodevill  –  1vaatuseline anekdootliku süžee, põneva intriigiga komöödia,  muusika -
kõrval oli masin, mille abil ilmus naäitlejajumal keerulist olukorda  lahendama  –   deus  ex 
tantsu, kiire tempoga jne. 
machina .  3)  theatron  –   vaatajad , kelle jaoks istmed esialgu puust, siis kivist, esiridades 
Konflikt toob näidendisse dramaatilise pinge. A Konflikti sõlmumine; B. Arendus e 
marmorist (ülikutele) sektoritena. 
dispositsioon ; C. Pinge ajatine langus; D. Uus tõus; E.  kulminatsioon ; F. Lõpplahendus.  
Korraldati näidendite võistlusi, võistlesid ka autorid ja jõukad  linnakodanikud  – toetajad. 
Dramatiseering  on eepilise teose ümbertöötlus draamateoseks 
Igalt 3  tragöödiat  (lõpp ei pruukinud õnnetu olla) + saatürdraama ( koomiline  
(näit:…………...…………………); stsenaarium –  draamateose üksikasjalik plaan; 
mütoloogiline teema).  
libreto   –  muusikalis-lavalise teose ( ooper )  kirjanduslik  tekst või balleti sisu kirjanduslik 
Kasutati karaktermaske: tume –  mees, valge –  naine, kollane -  haige, punane –  kaval. 
sõnastus.  
Maski suuava oli lehtrikujuline.  Jalas  ¼ m  koturnid . Sageli elavam tegevus lava taga. 
 
Etendusele ei lubatud naisi, lapsi. Kinni peeti koha-, aja- ja tegevusühtsuse  reeglist . 
Dramaatika ajalugu 
Dramaatika tekkis kaugel kultuuri esiajal. Vanad egiptlased olevat korraldanud 
teatraalseid mänge juba 5000 a tagasi. Dramaatika alged   peituvad  loodusrahvaste usulist 
kultust peegeldavas rahvaluules ja –tavades. Arvati, et mõne tegevuse  matkimine aitab 
kaasa selle teokssaamisele, palju korraldati jäljendavat, miimilist laadi  mänge, mille 
juures kasutati jumala või loomamaske. 
Juhtivaks kirjandusliigiks kujunes dr antiikkirjanduses 5.-4. saj eKr. Nimetus –  kr k 
tegevus.  
Vanas Kreekas oli levinud viljakus-  ja veinijumala Dionysose  kultus . Tema auks 
korraldati kevaditi 3päevaseid pidustusi –  dionüüsiaid (3. päev oli pühendatud 
esivanemate mälestusele). Sikku  (või saatürhobust?)  matkivas riietuses mehed  kujutasid  
endast D saatjaskonda, jumala auks esitati ülistuslaule. ( Olemuselt   lähedased  hilisemad  
külvi- ja lõikuspeod jms, kus saagi eest tänati)