Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik.
........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..................................7 2.1Rahvusriikide suvereensuse küsimus.............................................................7 2.2Kultuurilised identiteedid................................................................................ 9 2.3Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena....................................9 3.Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid.........................................11 3
Rolli-identiteet: ühiskonna antud rolliga kohanemine kui identifitseerumise põhituum. Ego-identiteet: noorukiea ülesanne; seob tervikuks lapsepõlve kogemused, käesolevad muutused ja tulevikunägemuse endast ning suhetest. Identiteet on hierarhiline, sisaldab erinevaid identiteete ja oluline on, milliseid peab inimene ise tähtsamaks ja kaalukamaks. Identiteedi puudumine ei tähenda minakontseptsioonide puudumist, vaid probleeme nendevahelise interaktsiooniga. Personaalne identiteet või identiteedid: unikaalne osa inimese minakontseptsioonist; spetsiifilised detailid eluloost individuaalsete omaduste, hobide, eelistuste jms enesetaju.Isiksuseomadused ja käitumisviisid, mis eristavad üht indiviidi teisest. Selle kujunemise alused on sisemine potentsiaal ja tõeline mina. Viimast piiravad jäigad reeglid ja teiste halvakspanu. Sotsiaalne identiteet või identiteedid: sotsiaalselt konstrueeritud ja sots. tähenduslikud kategooriad, millega inimesed kirjeldavad ennast või gruppe, kuhu nad
Sisukord Maailma ühtsus ja mitmekesisus..................................2 Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena ....3 Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid............4 Peamised julgeolekuorganisatsioonid.............................5 Inimõigused mitmepalgelises maailmas...........................5 1 Maailma ühtsus ja mitmekesisus Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Mitmekülgseid arengusuundumusi
nähtust omavahel seotud on? (Kuidas meritokraatia seondub kihistumise taastootmisega?) Allikas: Toomse, M. (2007). Üldülevaade, lk 5-9, kogumikus Sotsiaalne ebavõrdus. Tallinn: Statistikaamet. http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/Xsotsiaalne+ebav %C3%B5rdsus&searchscope=1&SORT=D/Xsotsiaalne+ebav %C3%B5rdsus&searchscope=1&SORT=D&SUBKEY=sotsiaalne%20ebav %C3%B5rdsus/1,106,106,B/l856~b2264335&FF=Xsotsiaalne+ebav %C3%B5rdsus&searchscope=1&SORT=D&1,1,,1,0 [29.09.2010] 4. Kultuur, ühiskond, identiteedid Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Kultuur ühiskonna liikmetele iseloomulik elulaad koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega; edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. - Keel inimkultuuri kõige silmapaistvam tunnus, mis avaldub kõnes ja kirjas, käitumistavades eraelus ja avalikus elus ning esemelises keskkonnas. Keele erinevaid funktsioone:
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Majutusteenindus REFERAAT Aines "Kunstiajalugu" Eesti kuntsnik Autor:Nelly Kukk Juhendaja: Malle Raudoja Pärnu 2007 Nelly Drell Nelly Drell on sündinud aastal 19.10.1979, Tallinnas. Tema kunstiline haridustee on väga pikk. 1987-1998 õppis ta Tallinnas Pelgulinna Keskkoolis, 1992-1996 Kevade tänava Kunstikoolis Tallinnas, 1998-2000 Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias, 2000-2001 Rahvusvahelises Kunsti Kollegeis Miamis (USA's) ja 2001-2003 New Yorgi Kunstiakadeemias. Ta on oma maalidega välja tulnud paljudel grupinäitustel, 2003.aastal New York'i Akadeemia Kipsi saalis lõpunäitusega, 2002.aastal maaliga "Punktide A+B vahel", Tribeca Saalis, New York'is, 2001.aastal maaliga "Ühendamata", Jackie Hinchey-Sipes, D.A.S.H Galeriis, Miamis, 1998.aastal Pelgulinna ...
Sallinger" Kuristik rukkis"- arutlus W- Faulkner on öelnud, et sellist ühiskonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta just heal arvamusel: külm, õudne, üksildane tunne, hirmuäratav, mahajäetud, masendav tunne. Kuna ta on väga andekas siis on ta kirjanduse eksam sooritatud positiivsele hindele. Ta ise on öelnud, et ta on laisk ega viitsi õppida. Arvan siiski, et pigem mõjutab teda kool. Nt roppused seinte peal ärritavad teda, ebavõrdsus. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema ident...
Järelikult on globaliseerumine toonud kaasa positiivset majanduses, mis omakorda soosib rahvusliku identiteedi edasikandumist. Globaliseerumisel on omad plussid ja miinused. Positiivselt küljelt on see kaasa aidanud majanduse arengule, mis omakorda võimaldab tagada tugeva riigi, mille rahvust inimesed soovivad edasi kanda. Kuid negatiivsest poolest on globaliseerumise tõttu väljasuremisohus mitmed rahvused ja keeled ning sellega koos ka rahvaste identiteedid. Mina arvan, et globaliseerumine on probleemiks nii väikeste kui ka suurte rahvuste jaoks ning selle piiramine on tänases ühiskonnas väga raske. Võib väita, et rahvuse püsimajäämine sõltub väga suurel osal inimeste enda tahtest. Iga inimene saab individuaalselt kontrollida oma harjumusi ning keelekasutust.
minapiltide tekkimise hüpotees. Mulle tundus et kasutati juhtumiülest ehk horisontaalset analüüsi kuna vaadeldi samal ajal mitut analüüsitavat intervjuud ja koguti kokku kõik konkreetse teema kohta käivad tekstiosad ning võrreldi selle teema käsitlemist kõigi kogutud intervjuude lõikes. Uurijad identifitseerisid Soberistase külastajate uurimisobjektide - erinevad alkoholisõltuvusest vabanemise etapid kui sõltusest vabanemise teekonna ja nendest etappidest tulenevad erinevad identiteedid neil isikutel. Esimene staadium oli ,,oma identiteedi otsimine: Soberistases ringiuitamine", teine ,,mõistes ,,Soeristase identiteeti" ehk tekkis arusaamine et kui loota alkoholismiprobleemist vabaneda selle veebikeskkonna toel, peab valmis olema täielikuks karskuseks", kolmas ,,aktiivse osavõtja identiteet, kujundades Soberistase identiteeti liidrirollis", neljas ,,kindlustades enda kui kasklase minapilti, jõudes
hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga - rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) Rolliootused, rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed IDENTITEET / IDENTITEEDID • indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; • on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; • on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud IDENTITEEDI ERI VORMID(Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad): • primaarsed / esmased identiteedi vormid -
Kunst standarditele. taaskasutab kultuuri, mis on kinnitatud publiku poolt ja valideeritud subkultuuride poolt, mis jagavad kunstnikuga sama identiteeti. Massikultuur Niššitooted, väiksemate gruppide identiteedid Madala ja kõrgkultuuri eristamine Kõrg ja madal kultuur segunevad, piirid ähmastuvad Selged eesmärgid ja tõsised kavatsused. Mäng, iroonia, väljakutse.
öelnud, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt lähitulevikus. Inimesi määratlevad endiselt eelkõige rahvus, traditsioon, kultuur ja kohalik kogukond. Üleilmastumine ei tekita kogu maailmas kultuurilist ühtsust. Ta kirjutas, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult kindlaks kogukondlikud sidemed, mille aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu.Nõustun, et kultuurilised identiteedid ei kao vähemalt lähitulevikus, sest see kõik ei käi üleöö ja võtab aega aastaid. Samuti arvan ma, et maailmas ei teki seda kultuurilist ühtsust, sest see poleks lihtsalt reaalne. Pigem toob see endaga kaasa konflikte. Fukuyama on tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesiga küll nõus, kuid samas nagu ka pole. Ta on nõus sellega, et kultuuriteguritest on kujunenud prisma, läbi mille vaatavad tänapäeval paljud inimesed ka rahvusvahelisi suhteid
individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus Vormid: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid- sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Sotsiaalsed interaktsioonid: fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- .... rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)- Interaktsioonireeglid sotsiaalselt jagatud arusaamad, vaikimisi eeldused, kontekstuaalsus (sotsiaalne grupp, situatsioon jne)
,,Kuristik rukkis" Jerome David Salinger Holdeni iseloomustus Holden Caufield on 16-aastane poiss, kelle nimi (Caulfield) on tuletatud ilmselt Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden käib nüüdseks Pencey erakeskkoolis, mis asub Agerstownis, Pennsylvanias. Tema vanemad on jõukad ning väga korralikud, tänu sellele ei ole tal probleeme oma tahtmise läbi surumiseks. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav(vanemad on tal eriusku ). Tänu vanemate jõukusele saab ta lubada endale internaatkooli. Paraku ei püsi ta seal kaua( vahetanud kooli juba 4ndat korda), tema halva õppeedukuse tõttu visati teda koolist välja, seda just tänu eksamite mittesooritamistele. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta j...
rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) - rolliootused - rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) - rolliootused - rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed IDENTITEET / IDENTITEEDID IDENTITEET / IDENTITEEDID indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid;
identiteet - indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi. identiteedi eri vormid: · primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet · sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad. võim võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale; Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle (latentne võim), eeldab
On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga oluliselt, alates suhtumisest välismaalase passi kuni hinnanguteni Venemaa usaldusväärsusele. Samas on selgelt märgatav hoiakute diferentseerumine eri elanikkonna gruppidel. Kui lagunes idablokk ja NL, hakkasid Ida-Euroopa rahvad järk-järgult taastama vanu ajalooliselt kujunenud identiteete ning otsima uusi. Koos üldiste väärtuste ja hoiakute muutumisega on teisenenud ka identiteedid. Eesti taasiseseisvumine on seotud kõigi Eesti elanike identiteedi muutustega. Kolmandiku Eesti rahvastikust moodustavad erinevatesse etnilistesse rühmadesse kuuluvad pärast Teist maailmasõda sisserännanud uusasukad , kelle hulgas on ülekaalus venelased. Muutused on eestlaste ja venelaste jaoks toimunud väga olulisel määral erineva kiirusega ja erinevatele aspektidele toetudes . Venelaste jaoks on
keemia-füüsikateaduskonna ja seega samuti teadlaste ringis oma koha leiab. Laialdaselt on tõlgendusruumi, millised võivad olla Heinsaare kavatsused ja isiklikud seosed reaalsuses eksisteerivate inimestega, kellest ta oma teoses peakangelased on teinud. Näiteks tutvustatakse lugejale heliloojat Kuldar Sink (“Kuldar Sink astub ellu, lk 18-21), kes ka päriselus eksisteerib, kuid pärast oma imepärast metamorfoosi ja kolmeks jagunemist hoopis uued ja reaalsusega nihkes identiteedid saab. Lugeja saab teada, et Kuldar Sink “jaguneb” ajalooprofessor Andrus Maruojaks, semiootikaprofessor Valdur Mikitaks ja astroloogiaprofessor Aleksander Raidiks. Välja toodud isikutest eelviimane ja viimane on seostatavad reaalselt eksisteerivate isikutega, kuid tekib küsimus, mis põhjustel on tõlkija Aleksander Raidist saanud astroloogiaprofessor ja kuivõrd tõeline on see talle omistatud uus amet. Loodus võib olla ebatavaline ja ähvardav
korraldaks meediakultuuri tarbimist. Kui aksulikud on tegelikud ostud inimestele?Enamik inimesi ehk siiski suudab veel vahet teha tõelise ja meedia poolt loodud ebareaalsuse vahel? Muidugi on see mõneti ühte sulanud, kuidas seda saaks näha kuivõrd?Tundub, et teoreetikud, kelle arvates on postmodernism pead tõstmas, kasjastavad neidsamu hirme, mida väljendasid massikultuuri kohta Frankfurdi koolkonna kriitikud. Postmodernismiteooria väited, nagu kunst oleks ohus,m identiteedid hävivad ja popkultuur on räpskultuur. Modernism ja pm-s lk 331/332 Vähe tähelepanu pööratakse inimeste argielu olemusele,suhtumisse tarbimisse ja alternatiivsete identiteetide tekkimisel. Postmodernismi teine suur probleem on metanarratiivide allakäik. 332-333 Postmodernism on seotud väga tihedalt ka tehnoloogia ja suhtlusvahendite arenguga. Küllap tuleb sellega seoses suhtumist ajast ja ruumist muuta, võrreldes eelmiste põlvkondadega. .
muutma. Seitsmes reegel -- järgi seadusi! Kuniks koopiaõigust pole uuendatud, balansseerid Sa seaduslikkuse piiril igasuguseid filme, videosid ja muusikat alla laadides ning sõpradele kopeerides. Ennekõike tuleb seadusesilm kallale juhul, kui võõrast intellektuaalset omandust paljundades hakata iseendale raha teenima. Kaheksas reegel -- ära kasuta erinevatel netisaitidel sama parooli. Kui parooli korduvkasutada, siis ühe turvavea tõttu kaotad Sa kõik oma identiteedid korraga ning tuleb oma digieluga taas nullist pihta hakata Ohud internetis Suurim oht internetis? Viirused Tasulised veebilehed E-kirjade pettus Tundmatud kontaktid suhtlusvõrgustikes Ettevaatamatu postitamine Internetiavarused on täis pahatahtlikke programme, viiruseid ja petuskeeme, mis võivad pahaaimamatu internetikasutaja kerge vaevaga konksu otsa tõmmata. Ära usalda kõike, mida näed internetis. Kui kahtled, siis kustuta ära
kuidas purustada ?millal avada II rinne ?kuidas tegutseda pärast Hitleri kukutamist ? ?Peale Euroopa vallutamist hakkas Hitler tegema ümberkorraldusi. ?Natsionaalsotsialism ühele rahvale kehtiv võrdsus. Kommunism võrdsus kehtib töölisklassile ?Slaavi rahvus tuli orjastada ?mustlased ja juudid tuli hävitada holokaust ?juudid olid kommunistliku ideoloogia rajajad ?suurtes linnades tehti juutidele eraldi linnaosad ?Peale II maailmasõda said USA ja Venemaa endale uued identiteedid. USA demokraatia kaitsja, Venemaa Ida-Euroopa vabastaja ?Elbe jõel kohtuvad 19 aastal idarinne (Venemaa) ja läänerinne (Prantsusmaa, Kanada, jt.). ?Saksamaa on alistatud. Saksamaa kapituleerub 8-'.mai Murragulised lahingud ?Midway lahing 1942 ?Vaikse ookeani piirkonnas ?jaapanlased tungivad kallale USA mereväebaasile ?jaapanlased kaotavad ?El-Alameine'lahing 1942 ?rünnatakse teljeriikide väekoondist ?põhja-Aafrikas ?Inglismaa väed sunnivad Itaalia-Saksa väed alistuma
teisi indiviide → teised indiviidid identifitseerivad meid → me identifitseerime iseennast → ... R. Jenkins (2010) „ ... mida teised inimesed arvavad meist on sama oluline kui see, mida arvame iseendast“ IDENTITEEDI ERI VORMID: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Kapitalide käsitlus KAPITAL – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks (Jenkins 2009) INIMKAPITAL - mõtestatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil (mikro-, meso-, makrotasandil) Gary Becker (1950’; 1964): kapital, mis ei ole selle ‘kandjast eraldatav:
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised aksessuaarid. Tumedates tooni...
nii rahalises mõttes, kui kollektsionäärile) Raha sotsiaalne tähendus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja (nt valuutakursid, pankade laenupoliitika milliseid gruppe käsitletakse suurema/väiksema riskiastmega) Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus nt raha teenimise allikate põhjal, identiteedid ja kuuluvus nt rahvuslikul tasandil) Raha sümboliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga Mentaalne arvepidamine, raha "mentaalne" märgistamine, "eelarvestamine" erinevateks kasutusvõimalusteks, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus Igapäevaelu ja kodused rahakasutuspraktikad: Peegeldab majapidamisreegleid ja vastavaid norme: klassipõhisus, soorollid, nende muutumine
sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; on seotud samastumise eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega. Primaarsed / esmased identiteedi vormid -omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Ühiskond, majandussüsteem Üksikisik Pere / leibkond:
Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine? "Laialt kasutatavat, kuigi üsna mitmemõtmelist väljendit "renessansi inimene" kohtab ilukirjanduses ja ajalooteostes seoses ajalooperioodiga, mis paigutub üldlevinud tõlgenduse järgi ajavahemikku umbes XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandi lõpuni ning seoses suundumustega, mis said alguse Itaalia linnriikidest, kust nad levisid üle kogu Euroopa" (Garin 2010: 7). Seda ajajärku iseloomustab suurepäraselt Jacob Burckhardti kuulus lause, mille ta küll laenas Michelet'lt "renessansi tsivilisatsioon avastas esimesena inimolu rikkuse ja valgustas seda". Filosoofiline tähelepanu inimese vastu inimeste lugudes ja eeskätt enesejäädvustamisel, oma maise elu jäädvustamises siin ja praegu konkretiseerub just "renessansi inimeses". Mõningates linna arhiivides on küllaltki palju meenutusi (ricordanze), kuskil saja ringis trükituna, kuid veelgi enam on säilinud neid, mis on kir...
Need on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi, on individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalsed, alati üksteisega seotud. Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline ja rahvuslik identiteet. Sekundaarsed / teised identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis. • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel
positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, muu hulgas rakendada võimu kellegi üle, eeldab ressursse.
o Roll: käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. o Rollikonflikt: kui inimese üks roll on vastuolus teisega, nii rollidevahelised kui ka rollisisesed. o Identiteet: indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. o Identiteedi primaarsed vormid: omandatakse varajases elustaadiumis. o Identiteedi sekundaarsed vormid: sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. o Võim: võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. 3) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel o Üksikisiku tasand: seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; identiteet. o Pere/leibkond: tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve kujunemine; majanduslikud suhted lähissuhetes.
rahvusriigid kui sisserändajate ühiskonnad pakkuda mitmeid praktilisi kompromisse). Sallivuse ja piirangute vahel ei ole vasturääkivust mõlemad on usulise sallivuse idees eneses -, sest enamik religioone püüab piirata indiviidi vabadust, mis liberaalide meelest on sallivuse aluseks. Tsiviilreligiooni poliitiliste õpetuste, ajalooliste lugude jms kogumi- eesmärgiks on aga inimeste poliitiline sotsialiseerimine, hõlmates endasse riigi kodanike mitmekordsed identiteedid ja mitte sõdides nende vastu. Sallivus toimib tsiviilreligioonis kõige paremini siis, kui see võimalikult vähe religiooniga sarnaneb. Sellised religioonid võivad teineteist sallida aga ainult rahvusvahelises ühiskonnas, mitte siseriiklikes korraldustes. Lõpuks ja siinkohal tuleks küsida: kui küll koos rahumeelselt eksisteeritakse, kas siis ikka tõesti sallitakse sallimatuid? Või proovitakse kõigis ülalvaadeldud korraldustes soodsal
“isetäituvatest” ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus Väljaanda kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus Raha sümbooliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga Mentaalne arvepidamine, raha mentaalne märgistamine, eelarvestamine, erinevateks kasutusvõimalusteks, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus Swedberg, R. (2003/2007) „Principles of Economic Sociology“: ptk 5 ja 6 (Carruthers, B.G. ja L. Ariovich (2010) „Money and Credit“: ptk 3 Aspers, P. (2011) „Markets“: ptk 4)
võimalik kõiki nende eripärasid tunda, kuid on võimalik hinnata, milliseid erinevusi tasub seostada kultuuriga ning millised neist on individuaalsed erinevused. Kultuuridevahelised erinevused on küll suured ja olulised, kuid inimeste vahelised erinevused ühe kultuuri sees on tavaliselt suuremadki. Valdav osa maailma riike on mitmekultuurilised ning ühe kultuuri esindajaid elab mitmes riigis, samuti on palju mitmekultuurilisi inimesi. Tasub meeles pidada, et kultuurilised identiteedid ja kultuurierinevused pole kaasa sündinud ja olemuslikud vaid (teadlikult) konstrueeritud. Kultuur omandatakse koduse kasvatuse, koolihariduse ja meedia kaudu ning seda mõjutab riigi/valitseva usu ideoloogia kaudu. Kultuurikuuluvuse määratlemisel tuleks alati küsida inimese enda hinnangut, vastasel juhul on lihtne eksida ning identifitseerida inimest mingi grupi liikmena, kellest isik soovib hoopis eristuda. Enesemääramisõigus, mida peetakse oluliseks Eesti riigi
tüdrukutel sarnased. VALE Suhted eakaaslastega • Sõprus • Vaenusuhted, kiusamine, agressiivne käitumine Sõprus Aktsepteerimine - positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis. Sõprus - kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Juba ¾ koolieelikutest on vastastikused sõprussuhted, millest paljud on ajas üsna stabiilsed. Kooliealiste sõprussuhteid iseloomustab suur stabiilsus. Varases koolieas osutuvad järjest olulisemaks ühised identiteedid ja eelistused, huvid. Hiljem lisandub usaldus ja lähedus. Tüdrukute sõprusgrupid on tavaliselt väiksemad ja kinnisemad kui poiste. Kiusamine ja tõrjutus Kaks kõigestabiilsemat tõrjutusegaseotud tegurit on agressiivsus ja eemaletõmbumine. Kiusamine on defineeritav kui konkreetneagressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduval ttugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline
b nende finantsvõimsus on piisav potentsiaalsete konkurentide hävitamiseks c nemad kontrollivad logistikat 53 Võidukad megakompaniid võivad ignoreerida riigiseadusi seetõttu, et a nende jaoks töötavad parimad juristid b nemad sõltuvad seadusandjatest vähem kui seadusandjad neist c nad lähtuvad WTO regulatsioonidest 54 Kogu maailm ei saa amerikaniseeruda (üle võtta USA majanduspoliitikat), sest a seda ei luba erinevad rahvuslikud identiteedid b seda ei luba majandusühenduste omavahelised kokkulepped c selleks ei jätku toorainet, energiakandjaid ja ökoloogilisi võimalusi 55 Aglomeratsioon on a tööjõu ühte asukohta kogunemine (kontsentreerumine) b laomajanduse ühte asukohta kogunemine (kontsentreerumine) c kapitali ühte asukohta kogunemine (kontsentreerumine) 56 Selline osa maakera rahvastikust on tegelikult nüüdisaegsetest tehnoloogiatest eraldatud (ei saa isegi
b nende finantsvõimsus on piisav potentsiaalsete konkurentide hävitamiseks c nemad kontrollivad logistikat 53 Võidukad megakompaniid võivad ignoreerida riigiseadusi seetõttu, et a nende jaoks töötavad parimad juristid b nemad sõltuvad seadusandjatest vähem kui seadusandjad neist c nad lähtuvad WTO regulatsioonidest 54 Kogu maailm ei saa amerikaniseeruda (üle võtta USA majanduspoliitikat), sest a seda ei luba erinevad rahvuslikud identiteedid b seda ei luba majandusühenduste omavahelised kokkulepped c selleks ei jätku toorainet, energiakandjaid ja ökoloogilisi võimalusi 55 Aglomeratsioon on a tööjõu ühte asukohta kogunemine (kontsentreerumine) b laomajanduse ühte asukohta kogunemine (kontsentreerumine) c kapitali ühte asukohta kogunemine (kontsentreerumine) 56 Selline osa maakera rahvastikust on tegelikult nüüdisaegsetest tehnoloogiatest eraldatud (ei saa isegi
liikumine. Koostöö algus sidevaldkonnas, ülemaailmsed institutsioonid, jagatud telegraaf ja postiteenus, globaalsete standardite kehtestamine (nt Greenwichi aeg 1884.a saati). Hakati korraldama rahvusvahelisi suurnäituseid, modernseid olümpiamänge, üritus luua universaalset Esperanto keelt jne. Samas olid ettevõtmised siiski riikidevahelised, mitte ei hõlmanud kogu maailma: välja hakkasid kujunema tugevamad eraldi identiteedid, nt USA vastandumine Euroopa „vana maailma“ vastu. 22.Rassiliste stereotüüpide murenemine. 5 19.sajandil oli üldlevinud arvamus, et inimesi on võimalik rasside alusel paremuse järjekorda seada. Oli see seotud ka rahvastikuplahvatusega ja n-ö oma rahva eluruumi probleemiga, seega oli loomulik
globaliseerumiseni). Erinevaid kultuuriprojekte viis läbi MTÜ Ühendus RAAM. Alates 90-ndatest hakati rääkima ka postmodernismist. Seda võib nimetada ka ajastu kultuurisituatsiooniks: mitmesugusus ehk pluralism, puudub kindel kese, puudub üldkehtiv normistik. Aluseks on postmodernne tarbimisühiskond. Stiilitunnused: fragmentaalsus, stiilide kokkusulandamine, kõrg ja popkultuuri piiri hägunemine. Maailmapilt: suhtelisus, ebapüsivad ja mitmekordsed identiteedid, erinevuste maailm. Otsitakse ürgset teatrit ehk pärimusteatrit. Hakatakse kasutama teatris tehnoloogiat, uuendusi. Kaotatakse zanrilisi piire. 23. Von Krahli teatri eripära: institutsioon ja esteetika. Von Krahl on esimene erateater taasiseseisvunud Eestis. Kolm esimest aastat tegutseb Krahl kui projektiteater, puudub püsitrupp ja peale Jalaka lavastavad seal ka teisedki. Alates 95 aastast hakkab tegutsema väike omatrupp
vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees. Teine võimalus on, et tekib hirm, et elu on ära raisatud. Mõeldakse sellele, mis oleks võinud saada. Pilet 11. E. Fromm. Neofreudist
ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele; probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine. Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside ja lahenduste pakkumine; tõlgenduse kvaliteet probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus, nn aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis). Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad, intentsiooniteooria (tähenduse määrab autori kavatsus, mille lugeja peab tõlgendamisel ära tabama). Erinevad tõlgendamismeetodid: nt. ajaloolise konteksti avamine, allegooria,
· Appadurai (1997) o Identideetide pealesurumise problemaatika. Käsitleb sellist küsimust, et iga riik püüab välja töötada teatud riiklikku identiteeti. Et inimesed tunneksid end selle riigi kodanikena, kuidas see viiakse konkreetsete kogukondadeni, etniliste rühmadeni, inimesteni. Kuidas neile kõik selgeks tehakse. Mida ühtsemat identiteeti peale surutakse, seda enam aktiveeruvad mingid kohalikud identiteedid. · Foucault (1980) o Ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises. Kui vaadata kogu võimusituatsiooni ühiskonnas tervikuna, siis pole kedagi, kes poleks osaline selles võimu diskursuses. See, kes on mittedomineeriv pool või püüab kõrvale hoida, sellist osapoolt pole, kõik võtavad osa võimu teostamisest. Kõigil on aktiivne osa(??) Marksistid: muutused paratamatud. On olemas mingid seaduspärad, toimuvad paratamatud
puudutavate uskumuste kohta § afektiivne hoiak poliitikat puudutavad tunded § väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid n Kultuuritaust n Multikultuurilisus n Sotsiaalsed identiteedid n Avalik arvamus n Mida mõjutab? n Huvi poliitika vastu n Poliitikas osalemist n Usaldust n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus) n Väärtusi n Ühiskondlikku sidusust Demokraatlik poliitiline kultuur Element Kuidas ära tunda Pluralism, variatiivsus Erinevate rühmade, jõudude ja toimijate
Tabel 1. Teksti vormilised omadused, nende väärtused ja mõjud. Allikas: Fairclough 1989: 112. Tähendusdimensiooni Teksti omaduste Struktuursed mõjud d väärtused Sisu Kogemuslik väärtus Teadmine/uskumused Suhted Suhteväärtus Sotsiaalsed suhted Subjektid Väljenduslik väärtus Sotsiaalsed identiteedid (hinnangud) Järgnevalt esitame kümme Faircloughi (1989) väljatöötatud analüütilist küsimust koos alaküsimustega teksti kirjeldamiseks, seejärel ka küsimused diskursiivse praktika tõlgendamiseks ja seletamiseks. Tasub silmas pidada, et kõik küsimused pole iga uurimisprobleemi ega analüüsitava diskursuse puhul relevantsed. Seetõttu tuleb oma
koostatud kindlaid rahvusriiklusel. Mida protseduure järgides; enam need erinevad kinnitatud esindusliku identiteedid organi poolt ja avatud põimuvad, seda kohtuvõimule suurem on sotsiaalne sidusus Otsesed kanalid Polüarhia, Vastutus tegu on Vabadused ja üks osa input opositsioon on väärtusega õigused tegu
kokkukuuluvustasanditele; võrgustike puhul lähtutakse indiviididest, kelle sotsiaalseid suhteid vaadeldakse; indiviidikesksed indeksid põhinevad sellel, kas indiviidid täidavad vaadeldavaid kriteeriume või mitte. 45. KEEL JA IDENTITEET – keel võib olla enam kui suhtlusvahend, isegi enam kui etnilisuse sümbol, sellest võib saada peamine etniline väärtus. Keelelised identiteedid on ilmselgelt fundamentaalsemad, sest nad on alus suurele osale teistest identiteetidest. Lõppude lõpuks loob just keeles ja keele kaudu inimene enda kui subjekti, sest vaid keel võimaldab luua kontseptsiooni. Mitmekeelsus ja –kultuurilisus on üks identiteedi komponent: olla eestlane, aga ka eurooplane. Koodivahetus kui mitmekordse identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust
Tähelepanu eemal erisustest ja sarnasuste laiendamine. Viime tähelepanu sarnastustele, positiivsetele omadustele. Muudab sotsiaalse kategooria paindlikuks, voolavaks ja dünaamiliseks. Crisp, Hewstone, Rubin (2001) uuring, kus üliõpilased hindasid tudengeid teistest ülikoolidest. Eelistati siiski oma ülikooli, kuid erinevus eelistustes vähenes. Vt slaidilt joonis Sotsiaalse identiteedi kompleksus viitab inimese subjektiivsele arusaamale, et tema erinevad identiteedid (ema, õpilane, õde jne) on omavahel seotud/kattuvad. Kõrge kompleksus identiteedid kattuvad suurem tolerantsus. Ainult üks tunnus ei defineeri inimest. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018
Kas meeste ja naiste rollid teleekraanil ja selle välises maailmas on vastuolulised? Kas on lihtne kindlaks teha stereotüüpne lähenemisviis soorollidele telesaadetes? Või on see keerukam kui esmapilgul tundub? Sugu on bioloogiline tunnus, mis eristab mehi ja naisi. Kuid ühiskond kipub lisama kõikvõimalikke tähendusi kummalegi sugupoolele. Aja jooksul saavad neist kultuurilistest tähendustest soorollid või identiteedid, mida me nimetame maskuliinseteks või feminiinseteks. Soo aspektile tähelepanu pööramine annab telesaadetele parema kvaliteedi. (http://www.jrnl.ut.ee/telesugu/sugutelepildis.php) Kokkuvõtteks Genderi aspektidest niipalju, et on pidevalt vaidlusi, kas telemaailm on nüüd naiste või siis meeste pärusmaa. Aeg aereneb ning nüüdseks on juba naisi päris palju telepildis ning on hakanud ka vaibuma jutud diskrimineerimistest. Nagu öeldud, soo
õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks. Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii ühildumise näol kui ka otsese ülevõtmise näol. 3. Kognitiivsed ja normatiivsed struktuurid- diskursus, normid ja väärtused, poliitiline legitiimsus, identiteedid, riigi valitsemise traditsioonid, poliitikaparadigmad. Normatiivsed muutused võivad omakorda tekitada muutusi kogu poliitikastruktuurides, näiteks võib diskursus muuta seda, kuidas poliitilised parteid tõlgendavad erinevaid dilemmasid. Lisaks võivad muuta huvisid ja eelistusi, mille põhjal peetakse läbirääkimisi. osapooled (EL liikmed ja kolmandad riigid) Võib puudutada ka EL väliseid riike. EL siseturule pääsemiseks peab kolmas riik arvestama standarditega; teadlikult
väljamineva e-posti serveri nimi. Klõpsake Outlook Expressis menüü Tööriistad käsku Kontod. Klõpsake dialoogiboksis Interneti-kontod nuppu Lisa. Interneti-ühenduse võluri avamiseks valige Meil ning järgige e-posti või uudiseserveriga ühenduse loomise juhiseid. Iga konto juures ülaltoodud toiminguid korrates saab iga kasutaja luua mitu meilikontot. Uue meilikonto lisamine Valige Outlook Expressis menüüs Fail käsk Identiteedid ning klõpsake käsku Lisa uus identiteet. Tippige uue kasutaja nimi. Isiku parooliga kaitsmiseks märkige ruut Nõua parooli ning sisestage parool. Outlook Express küsib, kas soovite uue kasutajana sisse logida. Kui vastate Jah, küsitakse teilt teavet teie Interneti-ühenduse kohta. Kui vastate Ei, jääb sisselogituks senine kasutaja. Meilisõnumi saatmine Klõpsake Outlook Expressi tööriistaribal nuppu Loo meil. Tippige väljale Adressaat või
püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt? Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine Tõlgenduse kvaliteet > probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus Nn. aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt. tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis) Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad, intentsiooniteooria (tähenduse määrab autori kavatsus, mille lugeja peab tõlgendamisel ära tabama) Erinevad tõlgendamismeetodid: nt
ja analüüsida. Lingvisti ülesanne on uurida kasutatud väljendusvahendeid ja nende kaudu tekkivad tähendusi. Tekstil on seos sotsiaalse kollektiiviga – see on ka teksti eesmärk. Igal tekstil on eesmärk ja ülesanne, mille järgi on teksti sisse konstrueeritud kirjutaja positsioon ja eeldatav lugeja ja milliseks kujuneb suhe kirjuta ja võimaliku lugeja vahel – interaktsioon. Lähtekoht on, et osaliste rollid ja identiteedid ja nende suhted on eri teksti liikidesse erinevalt konstrueeritud – žanri konventsioonid. Nt uudis ehitab kirjutaja-lugeja vahele teisiti kui essee või veste. Uudistekst on kirjutatud nii, et kirjutaja on endale konstrueerinud teadja rolli või esineb vahendajana. Interpersonaalsus avaldub selles, kuidas asjadesse suhtutakse (kuidas hoiakuid väljendatakse? Modaalsus, adverbid). Sotsiaalse tegelikkuse loomise juures on oluline analüüsida ka seda, mis eesmärk tekstil ja tähendustel on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
