Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Interneti turvalisus (0)

1 Hindamata
Punktid
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Esitatud küsimused

  • Mis on interneti turvalisus?
Interneti 
turvalisus

Autor: Karmen Pikkmets
○ Mis on interneti turvalisus?
Interneti turvalisus -  privaatsuse ja turvalisuse tase 
isikuandmete kohta, mida on avaldatud Interneti kaudu.
Interneti turvalisuse reeglid
● Esimene ja kõige tähtsam reegel — ära tee teistele seda, mida Sa ei 
taha, et Sulle endale  tehtaksNetis  on kuri käitumine eelkõige netikiusamine. 
Ära kunagi ürita kaasinimestele tehniliste vahenditega halba teha!
● Teine reegel — ole ise kaitstud! Vaata üle oma  arvutid  ja mobiiltelefonid! 
Kas kõigis neis  seadmetes  on olemas viirusetõrje? Kas see viirusetõrje 
uuendab end iga päev?
● Kolmas reegel — leia endale sõber või usaldusisik. Aeg-ajalt ikka juhtub 
asju, keegi tuleb netis tülitama või muud sellist. Neil hetkedel ei ole tark 
iseendaga üksi jääda. Vaid väga harva juhtub miskit, mida pole maailmas 
kellegagi kunagi varem juhtunud.
● Neljas reegel — mõtle iseenda ja oma pere andmete turvalisusele. Pole 
vaja igaühel teada, kus täpselt Sa elad, mis on Su telefoninumber või et pere 
ostis uue  vinge  televiisori. Ettevaatlik tuleb olla “kahtlaste” piltide jagamise 
ja saatmisega — “send” nupule “undo” ei kehti.
● Viies reegel — Sinust jääb Internetti jälg alati ja igal juhul. Sellist asja nagu 
täielik anonüümsus pole olemas. Jääd oma tegutsemistes mõõdukalt 
anonüümseks seni, kuni Sa millegi röögatuga hakkama ei saa. Tarvitseb vaid 
nõmedalt kommenteerida, ähvardada, petta või rahaasjades vääratada, kui 
tulevad küberkorrakaitsjad ja leiavad Sind jälgede järgi üles.
● Kuues reegel — ära külasta kahtlaseid saite! Normaalse inimese norm on 
kaks viirust aastas. Kui Sinu viirusetõrje tõkestab igal nädalal viis viirust, siis 
on seda täiesti ilmselt liiga palju ning pead oma surfamisharjumusi oluliselt 
muutma .
● Seitsmes reegel — järgi seadusi! Kuniks koopiaõigust pole uuendatud, 
balansseerid Sa seaduslikkuse  piiril  igasuguseid filme, videosid ja muusikat 
alla laadides ning sõpradele kopeerides. Ennekõike tuleb seadusesilm kallale 
juhul, kui võõrast intellektuaalset omandust paljundades hakata iseendale 
raha teenima.
● Kaheksas reegel — ära kasuta erinevatel netisaitidel sama  parooli . Kui 
parooli korduvkasutada, siis ühe turvavea tõttu kaotad Sa kõik oma 
identiteedid korraga ning tuleb oma digieluga taas nullist pihta hakata
Ohud internetis
Suurim oht internetis?
●  Viirused
● Tasulised  veebilehed
● E- kirjade  pettus
● Tundmatud kontaktid suhtlusvõrgustikes
●  Ettevaatamatu  postitamine
      
                                                                                                                                     
                                                  
Internetiavarused on täis pahatahtlikke 
programme , viiruseid ja petuskeeme, mis 
võivad pahaaimamatu internetikasutaja 
kerge vaevaga konksu otsa tõmmata. Ära 
usalda kõike, mida näed internetis.
Kui kahtled, siis kustuta ära
Pahavara ning erinevad  skeemid  andmete varastamiseks muutuvad järjest 
targemaks ning kui e- postile  saabub kahtlane kiri, mille päritolu sa ei tea, siis 
targem on kirja mitte avada ja see otse prügikasti saata. Kui siiski oled  kahtlase  
meili avanud, siis kindlasti tuleks vältida kaasas olevate manuste või linkide 
avamist.
Tee regulaarselt tarkvarauuendusi
Lülita sisse  automaatne  tarkvaravärskendamine nii oma  telefonis , tahvelarvutis kui 
ka süle- ja lauaarvutis. See tagab, et kõik värskeimad turvavärskendused on sinu 
seadmes  alati olemas.
Mõtle enne, kui  tegutsed
Internetis surfates ole eriti tähelepanelik pakkumiste suhtes, mis nõuavad kohest 
tegutsemist , küsivad personaalseid isikuandmeid või on lihtsalt liiga head, et olla 
tõsi.
Selle alla kuulub ka postitamine. Kui oled midagi teele saatnud või üles laadinud, 
siis seda enam tagasi võtta ei saa.
Kuidas ohte vältida?
PRIVAATSUSSÄTTED
Endast liigse informatsiooni jagamine sotsiaalvõrgustikes nagu  Facebook  ja Google 
on oht, mis võib kahjustada nii sinu mainet kui ka  isiklikku  vara. Kui oled harjunud 
kõike  jagama  – kohti, kus oled käinud või oled praegu, millist marsruuti pidi õhtuti 
jooksed, ning see kõik on lisaks sinu sõpradele nähtav ka inimestele, keda sa ei 
tunne, siis on oht, et seda infot kasutavad ära inimesed, kes su maja sinu 
Egiptuse-reisi ajal tühjaks teevad.
Samuti võivad sinu enda või sinu sõprade poolt ajajoonele lisatud pildid mõnest 
rajust peost mõjuda negatiivselt olemasolevale või potentsiaalsele tööandjale. 
Ebameeldivate olukordade vältimiseks vaata üle oma privaatsussätted nii 
Facebookis , Google’is kui ka teistes võrgustikes, millega oled liitunud. 
Privaatsussätete muutmiseks on tavaliselt lisatud valik seadete menüüsse
KÜPSISTE” BLOKEERIMINE
“Küpsisteks” kutsutakse andmeid, mida veebilehe külastamisel sinu arvutisse 
salvestatakse. See võib  sisaldada  infot, millal viimati sellel veebilehel käisid, mis 
on sinu kasutajanimi ning teadmist, kas sind peaks automaatselt sisse logima.
Kuigi see võib olla mugav, et ei pea  alatasa  oma kasutajanime ja parooli 
veebilehele sisestama, võib see siiski olla kahjulik, kui sinu arvutit kasutavad ka 
teised inimesed. “Küpsiste” blokeerimiseks võid kasutada näiteks AdBlock  Plus ’i 
või uBlock’i.
ÄRA HOIA KÕIKI MUNE ÜHES  KORVIS
Paljud veebilehed pakuvad uue  konto  registreerimiseks võimalust ühendamiseks 
sinu Facebooki või Google’i kontoga. See tähendab, et sisselogimiseks saad 
kasutada samu paroole või kui juba oled ühte keskkonda sisse loginud, logitakse 
automaatselt sind sisse ka teise.
Taas – mugav lahendus, mis vähendab trükkimise vaeva, kuid juhul, kui peaksid 
kaotama kontrolli oma Facebooki konto üle, kaotad kontrolli ka kõikide teiste 
keskkondade üle, mis sellega ühendatud on.
AVALIKUD  WIFI  - VÕRGUD
Kasuta võimalikult vähe avalikke wifi-levialasid (ilma paroolita wifi-d), kuna nende 
kaudu võidakse sinu nutiseadmesse üsna lihtsa vaevaga sisse murda. Kui su 
kodusel wifil ei ole veel tugevat parooli, siis viimane aeg on see sinna lisada. See 
suurendab sinu privaatsust ning hoiab ära n-ö wifi- vargad , kes sinu makstavat 
internetti kõrvalkorterist tasuta kasutavad.
TULEMÜÜRID
Kasuta tulemüüre, mis hoiavad ära tahtmatu internetiliikluse sinu seadmes. 
Tavaliselt on need juba operatsioonisüsteemi sisse ehitatud, kuid vahel lülitavad 
kasutajad neid ise ka välja. Vaata üle seadistused operatsioonisüsteemides 
Windows  10 ja Mac OS X.
VIIRUSETÕRJED
Lisaks olemasolevale tulemüürile on alati hea idee kasutada ka 
viirusetõrjeprogramme. Neid on saadaval nii tasuta versioone (AVG Free) kui ka 
tasulisi (Elioni  Arvutikaitse ).
Tasulistele versioonidele tulevad uute viiruste tõrjeks loodavad uuendused 
kiiremini ning neis ei kuvata reklaame tasulise versiooni soetamiseks.
TUGEVAMAD  PAROOLID
Paroolide loomisel tuleks vältida loogiliselt ennustatavaid paroole nagu 
eesperekonnanimi123 või 0000 ning mõelda tuleks  parool , mida  pahalane  ära ei 
arva. Mõtle välja  suvaline  sõna (nätieks sügistuul), asenda osa tähti numbritega ja 
täpitähed võõrtähtedega (syg1stuul) ning lisa parooli mõni suurtäht (syg1Stuul).
Sama lugu kehtib  nutiseadmete  ekraanilukkudega.  Ekraanile  joonistatavad 
mustrid  on alati vähem turvalised kui pin-koodid või sõnalised paroolid, kuna 
telefonide ekraanil olev mustus jätab tihti sinu joonistatud mustri ekraanile 
nähtavaks. Kui siiski paned oma ekraanilukuks mustri, võta  seadetest  maha 
nähtav muster, et näpuga mustrit joonistades ei tekiks ekraanile rohelist joont, mis 
kinnitab mustri õigsust. Väldi  samade  paroolide kasutamist mitmes kohas, kuna 
ühe parooli kaotamisega kaotaksid sellisel juhul kontrolli mitme keskkonna üle.
LISAINFO
targaltinternetis.ee
nutilabor.ee/internetiturvalisus/
digitark.ee/kuidas-turvaliselt-internetti-kasutada/
KASUTATUD MATERJALID
http://noor.targaltinternetis.ee/suhtle-internetis-nutikalt/
https://digitark.ee/kuidas-turvaliselt-internetti-kasutada/
http://www.taninfo.ee/index.php?id=10700

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on interneti turvalisus?
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Interneti turvalisuse reeglid
  • Slide 6
  • Ohud internetis
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Kuidas ohte vältida?
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
Vasakule Paremale
Interneti turvalisus #1 Interneti turvalisus #2 Interneti turvalisus #3 Interneti turvalisus #4 Interneti turvalisus #5 Interneti turvalisus #6 Interneti turvalisus #7 Interneti turvalisus #8 Interneti turvalisus #9 Interneti turvalisus #10 Interneti turvalisus #11 Interneti turvalisus #12 Interneti turvalisus #13 Interneti turvalisus #14 Interneti turvalisus #15 Interneti turvalisus #16 Interneti turvalisus #17 Interneti turvalisus #18 Interneti turvalisus #19 Interneti turvalisus #20 Interneti turvalisus #21 Interneti turvalisus #22 Interneti turvalisus #23 Interneti turvalisus #24 Interneti turvalisus #25 Interneti turvalisus #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kpikkmets Õppematerjali autor
Tutvustus interneti turvalisusest. Sisaldab reegleid, soovitusi ja näpunäited. Sobib esitlemiseks igast vanuserühmast õpilastele.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Internet täna maailmas
21
doc

Internet täna maailmas

SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavatele ohtudele. Infotehnoloogia on Eestis suhteliselt hästi arenenud. Internet on üks mugavamaid ja kiiremaid info-ja teabevaldkondi maailmas. Samuti kasutavad väga paljud seda ka meelelahutuseks. Infotehnoloogia alla loetakse ka televisiooni, mobiiltelefone jms. Kuid eelkõige kerkib esile ikkagi internet. Noorte huvi infotehnoloogia erialade vastu on üha kasvamas. Paljud lähevad just seda

Ainetöö
Andmeturve ja viirusetõrje
11
docx

Andmeturve ja viirusetõrje

Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne. · Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide jututubade ja MSN Messengeri kaudu. · Kui kasutad Windows XP-st vanemat operatsioonisüsteemi, on soovitav kasutada personaalset tulemüüri programmi, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist. · Tehke vähemalt kord kuus oma arvuti kõvakettale täielik viirustõrje kontroll (Arvutiviirused 2009). Viirusetõrje tarkvara

Arvutiõpetus
Arvuti parool
34
odt

Arvuti parool

KUI OLED OMA ARVUTI PAROOLI UNUSTANUD VÕI TAHAD NIISAMA HÄKKIDA I. Kõigepealt proovi süsteemi sisse saada tavaliste meetodite abil Parool (password) on tähtis turvamehhanism ja ta on vajalik selleks et takistada häkkerite ja muude taoliste tegelinskite mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asuk

Arvuti õpetus
Network üldiselt
32
doc

Network üldiselt

millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 10. Interneti aadressid ja spetsiaalaadressid IP aadressid Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis

Arvutiõpetus
Mis on andmeturve
16
pdf

Mis on andmeturve?

andmeid loeb ja veebi- külastajale kuvab. Veebiserver on siin kasutaja, kellele andmebaasiserver ja selles leiduvad andmed peavad olema käideldavad. Käideldavus tähendab muuhulgas, et turvasüsteemid ise ei tohi volitatud kasutajale varadele juurdepääsuks liigseid takistusi teha, samas kui volitamata (lubamatutel) kasutajatele peab juurdepääs endiselt keelatud olema. Teatavasti on iga süsteemi omadused kompromiss kolmest komponendist: funktsioonide arv, kasutusmugavus ja turvalisus. Kõiki kolme korraga maksimumi viia ei õnnestu, Oks tuleb enamasti teise arvelt. Kui rõhume liigselt turvalisusele, kannatab kasutamismugavus, mis halvimal juhul võib ka turvalisusele endale saatuslikuks saada. Kui näiteks nõuda kasutajalt 20 märgi pikkuste paroolide mõtlemist ja kasutamist (kusjuures pooled neist peavad olema kirjavahemärgid ning ükski märk ei tohi korduda), siis ei suuda

Tehnoloogia
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid Maailma ligi 6.8 miljardist elanikust kasutas 2009.aasta seisuga internetti 1,8 miljardit inimest ehk 26.6% (World…). Eestis kasutab internetti 70% elanikkonnast (15-74aastased), kellest 61% on kasutanud internetti viimase seitsme päeva jooksul. Ainult umbes 316 000 inimest on 2007.aasta seisuga TNS Emori hinnangul interneti mittekasutajad (Pruulmann-Vengerfeldt & Kalvet 2008). 2009.aastal oli Eestis ainult 13% selliseid ettevõtteid, kus ei olnud ühtegi arvutit (Arvutite hulk ettevõtetes). 2009.aastal kasutas interneti püsiühendust arvutit omavatest ettevõtetest 99%, kodulehekülge omas 60% internetiühendust omavatest ettevõtetest, kodulehe vahendusel toote või teenuse müümise kavatsus oli 25 protsendil internetiühendust omavatest ettevõtetest (Internet).

Turundus
Uurmiustöö Windows Xp
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui

Kirjandus
PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT
210
docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad  Sissejuhatus  Mis on MySQL  Mis on SQL  Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas:  andmebaasi serverit

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun