Sallinger" Kuristik rukkis"- arutlus Holdenist (0)

Sallinger" Kuristik rukkis "- arutlus
W- Faulkner on öelnud, et sellist ühiskonda, kuhu Holden võiks kuuluda , ei ole olemas.
Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus . New Yorgist pole ta just heal arvamusel: külm, õudne, üksildane tunne, hirmuäratav, mahajäetud, masendav tunne. Kuna ta on väga andekas siis on ta kirjanduse eksam sooritatud positiivsele hindele. Ta ise on öelnud, et ta on laisk ega viitsi õppida. Arvan siiski, et pigem mõjutab teda kool. Nt roppused seinte peal ärritavad teda, ebavõrdsus. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema identiteedid(valenimed) vahetuvad tihti, just selleks, et teha asju, mida vanemad inimesed teevad. Vaatamata sellele, ei usu keegi, et tegu võiks olla täiskasvanud poisiga. Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik (kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää.(justkui seesmiselt tühi). Holdenit häirisid vaesusega seotud pisiasjad: odavad kohvrid, mis teda ärritasid; ühistransport; liftid; näitlejad ja teater, kuna polnud loomulikud ; kino. Ta pigem oleks soetanud endale hobuse kui auto, sest hobune oli vähemalt midagit inimlikku . Holdenil on elav fantaasia, väga kergesti ärrituv, tõrges, kinnine teiste inimeste suhtes, üleolev. Samuti ei usalda ta teisi, seepärast pole tal ka südamelähedasi sõpru; enne ütled, siis mõtleb; sallimatus, mis näitab, et ta tüdineb väga kiiresti inimestest ära. Kinnine iseloom ning otsustusvõimetus on talle saatuslikuks saanud, täpselt nagu ka mitte oma tahtmise läbisurumine. Poiss soovib paremat ja õnnelikumat maailma. Ta ei taha, et lapsed peaksid rikkuma oma silmi roppude sõnadega, täpselt nii, nagu ta ei taha ka, et lapsed kasvaksid suureks ning näeksid, mida elul on pakkuda täiskasvanutele. Kõik tekitab temas halbu emotsioone, kuid siiski on miski, mida ta tõesti tahab: saada valvuriks nö püüdjaks, kelle soov on kaitsta lapsi suureks kasvamise eest ja nö suurte inimeste maailma inetuse eest.Ta mõistab, et ta ei suuda kaitsta kõiki, ise mitte teistele haiget tehes. Ta on vihane peamiselt ainult sellepärast, et täiskasvanud ei mõista tema probleemi ega võta seda isegi tõsiselt.