Roomas oli arhitektuuri loomine hoogne juba alates 16.sajandi lõpust. Loobuti tsentraalehitistest(kreeka risti kujulistest ehitistest said ladina risti kujulise põhiplaaniga ehitised). Barokk-kirikute eeskuju Il Gesu kirik Roomas. Itaalia kujutav kunst 17.sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. tekkis kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik. Naturalistliku suuna ehk ülimalt täpsust taotleva kujutusviisi suuna rajaja oli Caravaggio. Idealistliku ehk akadeemilise suuna rajajaks oli Carracci. Michelangelo Merisi da Caravaggio eluaastad: 29. september 1571 18. juuli 1610 itaalia maalikunstnik naturalistliku suuna rajaja "Pattukahetsev Magdaleena" Caravaggio Annibale Carracci eluaastad: 3. november 1560 15. juuli 1609 Itaalia baroki maalikuntsnik Idealistliku suuna rajaja "Kaks last paitavad kassi" Carracci kasutatud allikad 1. http://documents.tips/documents/barokkarhitektuur-itaalias-saksamaal.html 2
kujunes Fröbeli isiksus isegi väga vastuvõtlikuks sellele filosoofiale. Paljud arenguloolised põhjused, eriti aga noore Fröbeli õnnetud kodused elamused, sünnitasid temas kalduvuse sügavale enesevaatlusele ja loodusliku ümbruse intuitiivsele kaemusele, mille tõttu tema isiksus kujunes veel eriti vastuvõtlikuks kaasaja vaimsetele liikumistele. Eriti sügavale küündivat mõju on avaldanud temasse tärkav romantika Novalise kaudu, saksa idealistliku filosoofia F.W. Schellingi süsteemis ja Schellingist lähtuv spekulatiivne loodusfilosoofia. Maailma tuleb käsitada elava ühtsusena. Selles maailmas leiame lõpmatut mitmekesidust. Kuid iga nähtus ja olend väljendab põhiliselt samaks jäävat ühtsust erilisel viisil. Kõiksuse olemus väljendub mitmekesisuses ja mitmekesisuses valitseb ühtsus. Fröbeli järgi tuleb iga olendit käsitada maailmavaimu eri arenguastme väljendina. Igas olendis on
Absoluutne vaim on Hegeli filosoofiasüsteemi lõppaste, mis omakorda jaguneb: kunstiks (vaimu endakaemus) religiooniks (vaimu kujutlus endast) filosoofiaks (vaimu iseendamõistmine) Hegel kuulutas oma filosoofia absoluutse vaimu enesetunnetuseks, seega arenemise lõppastmeks. Hegeli absoluutne idee on tegelikult inimkonna müstifitseeritud ajalooline mõistus, mis on oma kandjast lahutatud ning muudetud demiurgiks. Hegeli filosoofias on idealistliku süsteemi ja dialektilise meetodi vastuolu, mis põhjustab mitmes olulises küsimuses dialektikast taganemise. Sellest hoolimata on Hegel uusaja filosoofia dialektika rajaja.
Valgustaja töö selles etenduses oli päris kerge. Valgustus eriti ei vaheldunud ja oli enamus ajast ühtlane. Ma ei märganud eriti värvilist valgustust ja põhiliselt oli kasutatud valget valgustust. Minu arvates kõige õnnestunum stseen oli see kui Don Quijote koos oma "südamedaamiga" pidas võitlust ühiskonna põhjakihiga, seekord hea võitis. Seda võitu võib lugeda ka etenduse hea ja halva vahelise võitluse võiduks. Mulle meeldis ka teine stseen, kus Don Quijote idealistliku inimesena nägi eemal asuvat baari hurtsikut uhke lossina. Samas tema teener nägi seda maja sellisena nagu see tegelikult oli. See erinevus kirjeldabki Don Quijote suhtumist maailma asjadesse. Publik etenduse ajal väga palju emotsioone välja ei näidanud. Etenduse lõpus aplaus jäi küll natuke lühikeseks kuid samas oli ka kuulda rõõmuhõikeid. Kahjuks mina ei saanud sellest etendusest korralikku emotsiooni, kindlasti oleks võinud olla etenduses natuke rohkem huumorit.
Kauged rannad ei olnud tema jaoks enam kuskil kaugel, vaid siinsamas tema ümber. Enno maailmavaate kujunemise tähtsamateks etappideks olid üliõpilasaastad Riias, ajakirjanikutööga seotud Tartu periood ja pangaametniku elujärk Valgas. Passiivse, maailmavalulise meelelaadi tõttu kiindus Enno varakult idealistlikesse ja müstilistesse õpetustesse. Tema maailmamõistmises on kokku sulatud dualistlikud, panteistlikud ja müstilised elemendid. Riia-perioodil tutvus Enno E. Hartmanni idealistliku arenguteooriaga, kuid veelgi külgetõmbav tundus talle Saksamaal levinud teofilosoofiline õpetus, mis ühendas lääne idealistliku filosoofiaga budismi ja taoismi elemente. Uut mõju avaldas Enno vaadete kujunemisel 20. sajandi alguses M. Maeterlinck oma teosega ,,Tarkuse ja saatuseni" (1898). Kirjanduslikes küsimustes olid Enno eeskujuks Kreutzwald ja Bornhöhe, hiljem ka K. E. Sööt ja Juhan Liiv. Sajandi algul sai ta innustust G. Suitsu ja A. Gailiti
liikumine või tegevus. Maalidel oli näha ka väga palju detaile, mis olid tagaplaanil, kuid siiski väga täpselt üles maalitud. Lisaks maalidele, sai barokki kunsti stiili jagada kaheks: Naturalistlik-naturaalne Idealistlik- idealiseeriti ja rõhutati inimest Teades kõiki neid detaile, vaatasin huviga barokikunsti, leides erinevusi ja sarnasusi. Panin tähele, et valitsejad või katoliku usu maad, kasutasid peamiselt idealistliku barokki, kus kunstiteostel rõhutati valitsejat või usku toovat inimest/eset. Kummaline, kui tänapäeval, kus kunst on peamiselt dekoratiivese, saame võrrelda seda ajaga, kus seda kasutati ära, et mõnele inimesele kasu ja edu tuua või on mõjutada rahvast, mingit usku järgima. Sten Ander Sepp 12c KASUTATUD KIRJANUDS: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.htm http://kunstiabi.weebly.com/barokk.html
hüve idee"."Hüve" loeme ,,Riigist",ei ole olemine,vaid ületab olemise nii väärikuselt kui jõult.".Hüvelt ei saa tunnetatavad esemed ,,mitte üksnes võime olla tunnetatavad,vaid ka nende eksisteerimine ja nende olemus tulenevad hüvest".Hüve ei ole eeldatav. Platoni õpetus ,,hüve"-ideest kui kõrgeimast ,,ideest" on kogu ta maailmavaate süsteemi jaoks äärmiselt oluline.See õpetus annab Platoni filosoofiale mitte ainult objektiivse- idealistliku,vaid ka teleoloogilise-idealistliku iseloomu."Ideede" riik on otstarbekuse riik.Just hüve ,,idee" koondab ideede kogumi teatud ühtsuseks-eesmärgi-ühtsuseks.Maailmas valitsev kord on eesmärgipärane:kõik suundub hea eesmärgi poole.Igasuguse ajutise ning suhtelise olemasolu eesmärgiks on mingi objektiivne olemine;olles eesmärk(telos),on olemine samal ajal hüve(agathon).See olemine ongi kõikide geneesi omavate asjade olemus,nende eeskuju.
Tahab panna uskuma, et ühtsuses on jõud. Selles osas on tal ka küllaltki õigus. Kuna reaalselt üks inimene ei suuda muuta maailma, kui ta just ei ole türann, kes hoiab ülejäänud inimkonda enda hirmuvalitsuse all. Raamatu teises osas väljapakutud lahendused on osaliselt õiged. Kui kõik käiks nii lihtsalt nagu Lasn arvab, siis meil ei oleks selliseid kriitilisi probleeme. Nende otsuste tulemuseks oleks vaid lühiajaline näiline rahulolu. Ameeriklased ongi idealistliku maailmavaatega ja sealt need probleemid pärinevadki. Mina oleksin tahtnud materiaalsest mõtlemisest rohkem teada ja ka kommunikatsiooni toimimisest. Kuidas mõjutab mittevajalik info inimesi ja kas see tuleb kasuks või pigem kahjuks. Lugejana, kes majandusteooriaid süvitsi ei tunne, tekib mul siiski pisut skeptiline tunne ekspansiivsete ja ökoloogiliste majandusteooriate must-valget vastandamist lugedes. Mitmete väidete puhul leiab palju rohkem kirglikke arvamusi,kui kaineid argumente
Mäss sünnib maailma mõistusevastasuse äratundmisest, silmitsiolekust ebaõiglase ja mõistetamatu olukorraga." Ka Eesti ühiskonnas süeneb sotsiaalne rahulolematus, kuna riigi vastutus oma elanikkonna sotsiaalse turvalisuse eest praktiliselt puudub. Inimarengu küsimused on olnud teise tähtsusega, kuna riik on seni suhtunud positiivselt pigem tehnoloogia ja innovatsiooni rahastamisse. Lõpetada võiks tõdemusega, et ehkki mäss assotsieerub enamuses negatiivsega, on ,,idealistliku mässu" pidav loov inimene siski positiivne nähtus. Niiakaua, kui säilib inimene ja tema tahe elada, senikaua säilib ka vajadus seda tahet kaitsta.
Eriti populaarsed oli sõjavastased liikumised ning mustada, latiinode ja naiste organisatsioonid, mis võitlaesid nende õiguste eest. Kuna Ameerika tahtsi näidata end ideaalriigina, pidid nad alati minema kaasa uuendustega ja andma õigusi nendele kelle seda varem polnud olnud( mustanahalised, naised, homod jne),teadmata mida see kaasa toob. Paljud tänapäeval mitte enam nii imelikuna tunduvad asjad said just alguse Ameerika vabast ühiskonnast, kuna oli vaja tõestada maailmale oma idealistliku riiki.( abort, homoabielud). Külma sõja inevsteeringud kosmosesse ja sõjatehnika arendamisele aitasid kaas ka esimese arvuti sünnile, mida võib pidada tänapäeva infotehnaloogia alguseks. Reagani valitsemise ajal suurendati kaitsekulutusi pidevalt ja ettekäändeks toodi NL, kes kujutab endast Ameerikale suurt ohtu. Majanduse kasvu hoiatav kiirus põhines aga defitsiidil. Reagani ajal riigivõlg pea kolmekordistus. Reagan hoidis oma valitsemise ajal välispoliitikas väga ranget joont
[2] Johann Gottlieb Fichte filosoofilised vaated ,,Ma olen elav nägemine." ,,Millise filosoofia keegi valib, sõltub sellest, missugune inimene on." Fichte huvitus peamisest ontoloogiast, metafüüsikast ja epistemoloogiast. Esialgu kõndis ta Baruch Spinoza jälgedes, hiljem hakkas aga huvituma Immanuel Kanti filosoofiast. Oma rangelt idealistlikus filosoofias üritab Fichte näidata, et kõik olev ja kogu maailma kord on vaimu vältimatu sünnitus. [3] Fichte esitab oma idealistliku filosoofia, mida ta ise nimetab teadusõpetuseks, esijoones teoses ,,Grundlage der gesamten Wissenschaftslehre" (,,Kogu teadusõpetuse põhialus", 1794). Filosoofia algab õigupoolest paratamatu valikuga kahe alternatiivi, dogmatismi ja idealismi vahel. Esimene lähtub esemeist ehk objektidest, teine ,,minast" ehk mõtlevast subjektist. Dogmatism suubub fatalistlikku paratamatusõpetusse, idealism on vabaduse filosoofia.
BAROKK Portugaali k. Lopergune pärl. Barokk on korrapäratu, emotisonaalne, voolav, maaliline. Peamiselt kasutati tumedaid värve ja tunnete väljendamist. Sellel perioodil oli ka absolutismi levik- revolutsioonid ja ususõjad. Olulisel kohal ka teadmised ning filosoofia. Sellel ajal muutub inimeste vaatepunkt (hakatakse leppima sellega, et maa on üks planeet päikesesüsteemist ning tiirleb ümber päikese). Barokk oli inimestele meelepärasem ja vastuvõtavam kui renessanss. Baroki tunnuseks on ovaal ja ovaalsed aknad. Pole rangelt korrapärane. Barokk saab alguse Itaaliast, kus esile tõuseb Rooma. BAROKK KUNSTI JAGUNEMINE: Absolutism seotud katoliku kirikuga. (Hispaania, Portogal, Austria, Poola-Leedu, Lõuna-Saksamaa riigid). Põhiliseks kunsti tellijaks on kirik ning enim arenenud on arhitektuur. Absolutistlikud riigid, kus kuningavõim on kiriku endale allutanud. ...
ülesehitamine lapses algab juba koos esimeste meeleliste muljetega ja et ühes kehalise kasvatusega peab ühtlasi algama ka hoolitsus lapse vaimse arengu eest. Teiseks unustamatuks saavutuseks jääb kindlasti tunnetus, et laps juba enne ratsionaalset suhtumist maailmale omab vaimsuse, mis on kunstilist laadi ja mis end avaldab mängus ning mis ainult mängus kasvada saab. Fröbel on andnud pedagoogikale ühe suurejoonelise mängu põhjenduse. Fröbeli pedagoogika on tugeva idealistliku kallakuga. Samuti on selles ilmne sümbolistlik joon ja fantaasia tähtsuse tugev rõhutamine. Kui last hoitakse liialt kaua sümboolika ja fantastika maailmas, siis ta ei saa pidevalt üle minna töö ja tegelikkuse maailma. Lapsel võivad tekkida raskused üleminekul lasteaiast kooli ja lasteaias omandatud teadmistel ja oskustel kaob side järgneva eluga. Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele? Fröbel vaatas suure tähelepanuga oma
Samas pole kahtlust, et tema enda tõekspidamised soosisid sellist riigikorraldust, mida Hardenberg ja Altenstein olid püüdnud enne reaktsiooni välja arendada. Hegel suri ootamatult 1831. aasta novembris koolera või maovähi tagajärjel ning ta on maetud Fichte kõrvale Dorotheenstädti kalmistule rahulikku ja kaunisse puhkepaika. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA 18. sajandi lõpu- ja 19. sajandi algusaastad olid Saksamaal Georg Friedrich Wilhelm Hegeli idealistliku filosoofia hiilgeperioodiks. Hegel lõi filosoofilise süsteemi, mis hõlmas kõike absoluutsest vaimust kuni ideaalse Preisi kuningriigini. Vaimne alge - absoluutne idee - on maailma alus ja olemus. Hegeli filosoofia lähtealusteks on dialektilised põhiideed: 1) mõtlemine ja olemine on identsed, 2) isearenemine on vastuoluline, 3) arenemine on kolmejärguline (tees, antitees, süntees). Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse
10 konstruktsioonide alguseks ei tohiks panna rida ettekirjutusi seaduste näol ja võiks olla minimaalne põhimõtete keeld. See uus lähenemine on olnud radikaalne tagasilükkamine jäigast determinismist - üks nurgakive traditsioonilise ratsionalismile ja pealegi ta oli vastutav ja liberaalse kodanliku ühiskonna demokraatliku meeleolu üle, keeldude arv peaks olema võimalikult väike. Oma vastuseisu, idealistliku metafüüsilise positivismiga, seejuures ise jäädes idealismi poodajaks, vaatamata pühendumisele teadus suhtes. Mõistega "positiivne religioon" ei olnud Comte vastuolus, vaid vastupidi, tema aluseks oli usk inimeste ideedesse,"mõistlik inimene" jõusse, kes tänu teadmistele vabalt muudab ja parandab maailma. Lingvistilise filosoofia õitseaeg selle klassikalises vormis toimus 50ndatel ja varajase 60ndatel
); kohati poosid gootilikult jäigad, domineeris juba alasti figuur; loodus ja interjöör tähtsad; olulisemaks tööks: Püha Kolmainsus perspektiivi ja kolmnurk kompositsiooni!! Teine osa töödest on freskod San Clemente kiriku kabeli kaunistamiseks; Uccello eelkõige lahingustseenid; San Romano lahing; teadusliku perspektiiviõpetuse rajaja; Veneziano koloriidi probleemide uurija; helge ja elurõõmus värv, idealistliku suuna esindaja; Fra Anglico ideal-konserv. suuna kuulsaim esindaja; sügav, usuline põhitoon; Maarja aroonimine, Maarja lapse ja inglitega; piltide tonaalsust isel. soe ja särav põhitoon; Fra Filippo Lippi algeslt vaimulik, tugev usuline alatoon; Madonna lapse ja kahe ingliga; 15.saj lõpul pääsev reness. võidule, koolkondadevahelised erinevused kaovad; vara-ren. Firenze kunstnikud: Della Francesca, Ghirlandajo, del Castagno; üleminekuperioodil: Botticelli võitis
Ta juhindub ainult enesealalhoiutungist ja omakasupüüdest. Voorus ei ole midagi muud kui inimese jõud 8 ja võimsus; voorus oleneb ainult pingutusest, millega inimene oma olemasolu säilitada püüab. Neile naturalistlikele alustele rajab Spinoza oma vabaduseõpetuse. Ta eristab tahtevabaduse küsimust ja küsimust, kas vabadus on inimesele saavutatav. Spinoza lükkab tagasi idealistliku õpetuse tahtevabadusest. Inimloomusele paratamatult omaseks üldiseks jooneks kuulutab ta inimese sõltumise kirgedest ehk afektidest. Ent loobudes idealistlikust kujutlusest, nagu ei sõltuks inimese tahe motiividest, ei eita Spinoza selle põhjal inimese vabaduse võimalikkust. Vabadus on paratamatuse tunnetamine, s.t. täpne ja selge kujutlus sellest, mis on paratamatu. See dialektiline idee on materialistliku filosoofia suur saavutus.
teostatavad, seega “aprioorsed” antused. Just see on platonistliku eetika alussambaks – kuigi Platon ise vaevalt kõiki sellega seostuvaid probleeme nägi. Nii platonistlikus kui ka igas teises filosoofilises eetikas jääb lahendamatuks kurjuse küsimus - ja pealegi osutub inimene selles valguses oma põhiolemuselt ikkagi heaks. Kuri on ta vaid niivõrd, kui võrd ta pole veel teadlik oma headuses. Siin on iga idealistliku orientatsiooniga eetika piir, mida ta ei suuda ületada. Ka ei mõtle Platon asja kaugeltki lõpuni: tegelikult osutub vägagi küsitavaks, kas teadmine kõlbelisest normis või voorusest teeb kedagi vooruslikuks. Teadmisest teostumiseni 10 on üsna pikk vahemaa – ja ometi jääb see nii meistril kui õpilastel märgatamatuks – jääb kogu filosoofilise eetikale tabamatuks.
kättesaadav vaid filosoofile. Filosoofia eesmärki nägi Sokrates inimese täiustumises. Õige toimimine tuleneb õigest teadmisest. Järelikult on üldine voorus tunnetatav. Õige teadmise eeldus on aga enesetunnetus. Eriti tähtis on teada oma teadmatuse taset. (Prits 2002: 8) Sokratese dialoogi skeem kui õppimise õpetamise viis on kasutusel ka tänapäeval mitmetes vormides. (Krips 2010: 164) 3. Platon Platon (427-347 eKr) on suurim Kreeka filosoof, filosoofia idealistliku suuna asutaja. Tema õpetajaks oli Sokrates. Platoni filosoofia, andis suure panuse retoorika arengusse. See mees oli suurepärane mõtleja, ning õpetaja, kes suutis oma õpilastel luua teadmisi. Palju tema teosed on kirjutanud dialoogi vormis. Platoni seisukoht on, et vaid läbi asjade olemuse tunnetamise jõuab inimene õigele arvamusele. Rääkides esinemise veenvusest, usub Platon, et alles siis, kui inimene suudab tunnetada inimhinge olemust, suudab ta ka tõeliselt teisi veenda
ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filosoofia keskus Antiik-Kreekas. Olemuselt rahva kogunemise koht, puudesalu. akropol ehituskompleks, Vana-Kreeka tuumik, linna kindlustatud osa. Paiknes kõrgel künkal, kuhu püstitati linnriigi kõige esinduslikumad hooned. akvedukt üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. ambulácrum (ld.) puudega piiratud jalutustee või lehtlakäik ambulatio (ld.) jalutustee amfiteater Vana-Kreeka teatris poolringina
· ,,Kristuse ristimine", ,,Jeesuse piitsutamine", ,,Seeba kuninganna Saalomoni ees" (Arezzo), ,,Montefeltro kaksikportree" (profiilportree), ,,Inglid Brera altarilt" SANDRO BOTICELLI · 15 saj kuulsaim kunstnik Firenzes · Loob naisakti, ,,Veenuse sünd" antiikaja müüdid · ,,Kevad", hõljuv, allegooriline maal · Munk Savonarola võimuletulek Boticelli hilislooming usuliselt kirglik ja gootipärane · Tegi ka Simone Verspuccist mõne idealistliku maali · ,,Neitsi Maarja ülistuslaul" ANDREA MANTEGNA · Eeskujuks antiik, tegeles ka graafikaga, töötas Mantovas, kasutas konnaperspektiivi · Laemaal Mantova hertsogi lossis, esimene illusionistlik võte · ,,Surnud Kristus", ,,Püha Jüri", ,,Õlimägi", ,,Püha Sebastian" · Joon- ja õhuperspektiiv ( seotud värvide intensiivsusega) Madalmaade ja Eesti renessansi kunst
luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812 Otto Reinhold von Holtz ,,Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817 Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782 Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine. Poeetika: Enamasti tõlkeline ja mugandatud eesti külanarratiivi sünd, harimatu/rumal talupoeg vs ,,talurahva õnn". Idealistliku kuvandi konstrueerimise katsed. Loo tuumaks on moraal. Tegelased lihtsad, naiivsed, mitte karakterid vaid märgid sõnakuulelik laps, kõrtsmik. Hea vs halb Stiililt lihtne , kujundivaene, vanatestamentlik, hüplev katkendlik. Teemad: alkoholi liigtarvitamine, truudus mõisahärrale, töökus, tervishoid, majapidamise õp, tugevad sentimentaalsed mõjud. Allutamise funktsioon, võimu- kõne. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822, 22+3 luuletust esimene luuletaja(kunstluule), avaldatakse alles 20
sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest (bottom-up processes). Deduk- tiivne tunnetusviis seevastu osutab, et inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused (mallid) sellest, kuidas teda ümbritsev maailm on korraldatud, ning teadvus rakendab neid konkreetse, meelte abil hangitava teabe korrasta- misel; et tunnetus võib seega töötada ka ülevalt allapoole (top- down processes). Paralleelselt saksa idealistliku psühholoogiaga arenes anglo- ameerika keelepiirides, eeskätt Ameerika Ühendriikides 20. sajandil välja uurimissuund, mida hakati nimetama biheiviorismiks (behavior ``käitumine''). Biheivioristlik psühho- loogia lähtub veendumusest, et inimese psüühiline tegevus avaldub tema käitumise kaudu ning et seepärast tuleb inimese psüühika mõistmiseks uurida ta käitumist, kasutades selleks algselt loodusteadustest pärinevaid meetodeid hüpoteeside püstitamist,
lambikesega. Sellest ka järeldus, et inimese taju ei tasu liigitada füüsikaliste seaduspärasuste alla. Saksa muusikateadlane E. Kurth "Muusikapsüholoogia" (1931). Talle pole tähtis muusika seos objektiivsete heliliste nähtustega, vaid muusika kui inimese sisemusest lähtuv tahteavalduse energia ja sellest energiast toituv liikumine. Ükskõiksus eksperimentaalpsüholoogia meetodite vastu. Teda ahvis nö B. Assafiev Nõukogude ajal. Paralleelselt saksa idealistliku psüholoogiaga eeskätt USAs arenes 20.saj-l välja uurimissuund - biheiviorism. See lähtub veendumusest, et inimese psüühiline tegevus avaldub tema käitumise kaudu ning et seepärast tuleb inimese psüühikat mõistmiseks uurida ta käitumist, kasut.selleks algselt loodusteadusest pärinevaid meetodeid - hüpoteeside püstitamist, katsete tegemist nende kontrollimiseks ning katsetulemuste analüüsimist statiliste meetodite abil. C
elamisväärsetele tingimustele, on väga kurb jälgida kuidas kõrge elatustasemega maades keskendutakse vaid materiaalsete vajaduste rahuldamisele kui samal ajal on väga palju inimesi elamas vaesuses ning isegi näljas. Samuti turunduses töötavad inimesed peavad pidevalt keskenduma tarbijate vajaduste rahuldamiseks parimate toodete kujundamisele. 9. Miks on tänapäeval kõrvuti turunduse edenemisega hoogustunud ka tarbijakaitse? Kuna turundus võib luua toodetest pigem idealistliku pildi ning üksik tarbija on kaitsetu suurte tootjate ees, siis on vaja tarbijakaitset, et kaitsta tarbijate õigusi ning tootjad ja turustajad peavad jagama õiglast infot ning kvaliteetseid tooteid. 10. Kas töökohta otsides Sa turundad ennast? Kuidas Sa valmistaksid end ette töölevõtu intervjuuks piimakombinaati? Töökoha otsimisel tegeleme kindlasti mingil määral turundusega. Teeme turu-
- ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine - valitseb täiuslikult joonperspektiivi - valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine - psühholoogilised aspektid sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid - käsitluslaad on jõuline, rahulik, suurejooneline, meisterlik karakteriseerimisvõime. Tähelepanuväärseimateks freskodeks on ,,Pearahastseen", ,,Paradiisist väljaajamine". FRA ANGELICO e. Fra Giovanni (Angelico) da Fiesole (u. 1400-1455) Munk (frate it. vend), idealistliku, konservatiivse suuna kuulsaim esindaja. Tema maalides esineb sügav usuline põhitoon. Iseloomulik: - pehme gootipärane joonekäsitlus, säilib ka hilises loomingus. - säilitab keskaegse motiivi kuldsära figuuride peade kohal, riiestuse kuldne palistus. - võtab omaks mitmed looduselähedase suuna saavutused. 10
väljakujunemisele.Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise mõtlemisega, põhjendades seda väitega, et mõelda saab ainult olevast. Platon rajas olemise idealistliku käsitluse, mille järgi tõeliselt on olemas ainult ideed, materiaalne maailm on ideede "vari". Aristoteles kasutas terminit "olemine" mitmes tähenduses. "Ühelt poolt tähendab olemine asja olemust, midagi kindlat, teiselt poolt omadust, hulka või mõnd muud asja kohta öeldavat. Esmalt tähendab olemine asja seda külge, milles väljendub tema olemus (kui tahame öelda, milline on asi, siis ütleme, et ta on
T. S Eliot. Mathew Arnold. Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust, viimse toetuspunktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat. Igas kunstiteoses on tähenduslik vorm, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Püütakse kunsti idealistlikult puhastada, nädata et kunst toimib sama selgelt ja täpselt kui matemaatiline kombinatsioon. Luule on harmooniline ja tervik, on ilus(mis ongi saavutatud idealistliku puhastamise teel), suudab ta edastada psühhoteraapia positiivseid impulsse. Luule peab olema religiooni aseaine, asendades taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Kunst ja kultuur asetuvad enneolematult tähtsale kohale. *Eliot uskus et religiooni asendumine kunstiga mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid mälestusi. *Arnold lootis, et kirjandus võtab üle religiooni koha. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. Pessimistlik ellusuhtumine
T. S Eliot. Mathew Arnold. Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust, viimse toetuspunktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat. Igas kunstiteoses on tähenduslik vorm, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Püütakse kunsti idealistlikult puhastada, nädata et kunst toimib sama selgelt ja täpselt kui matemaatiline kombinatsioon. Luule on harmooniline ja tervik, on ilus(mis ongi saavutatud idealistliku puhastamise teel), suudab ta edastada psühhoteraapia positiivseid impulsse. Luule peab olema religiooni aseaine, asendades taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Kunst ja kultuur asetuvad enneolematult tähtsale kohale. *Eliot uskus et religiooni asendumine kunstiga mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid mälestusi. *Arnold – lootis, et kirjandus võtab üle religiooni koha. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. Pessimistlik ellusuhtumine
saja lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele. Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise mõtlemisega, põhjendades seda väitega, et mõelda saab ainult olevast. Platon rajas olemise idealistliku käsitluse, mille järgi tõeliselt on olemas ainult ideed, materiaalne maailm on ideede "vari". Aristoteles kasutas terminit "olemine" mitmes tähenduses. "Ühelt poolt tähendab olemine asja olemust, midagi kindlat, teiselt poolt omadust, hulka või mõnd muud asja kohta öeldavat. Esmalt tähendab olemine asja seda külge, milles väljendub tema olemus (kui tahame öelda, milline on asi, siis ütleme, et ta on hea või halb, kuid mitte seda, et ta on 3 küünart pikk või et ta on
valitseb täiuslikult joonperspektiivi valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine psühholoogilised aspektid – sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid käsitluslaad on jõuline, rahulik, suurejooneline, meisterlik karakteriseerimisvõime. ● Tähelepanuväärseimateks freskodeks on „Pearahastseen“, „Paradiisist väljaajamine“. ● FRA ANGELICO e. Fra Giovanni (Angelico) da Fiesole (u. 1400-1455) ● Munk (frate – it. vend), idealistliku, konservatiivse suuna kuulsaim esindaja. Tema maalides esineb sügav usuline põhitoon. ● Iseloomulik: pehme gootipärane joonekäsitlus, säilib ka hilises loomingus. säilitab keskaegse motiivi – kuldsära figuuride peade kohal, riiestuse kuldne palistus. võtab omaks mitmed looduselähedase suuna saavutused. ei kujuta ebaesteetilist, töödes valitseb õnnis rahu, pühalik, õrn ja ilutsev meeleolu.
Jean-Paul Sartre (1905-1980 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? Esimene sammas Immanuel Kant. Teine sammas Georg Friedrich Wilhelm Hegel. 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? Friedrich Daniel Schleiermache 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? Soren Kiergekaard (1813-1855). 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen!" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? August Comte, Herbert Spencer ja Emilie Durkheim. 24. Kes oli Max Weber?
(good will). Heategevuse mõte ei olnud inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. Antiikaeg (800 ekr 500 pkr). Kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengus rõhutati juba antiikajal. Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis? (osade autorite, koolkondade arvets see juba ongi sotsiaalpedagoogika) Platon: Kreeka filosoofia idealistliku suuna esindaja (teine suund oli materialistlik). Inimeste teadmised maailmast on kaasasündinud kasvatamise/õpetamise ülesanne on nende algete ilmutamine. Millestki teadmine tähendab kõigest teadmist (Mikser, 2006) . Platoniga seostatakse kasvatusteaduse algust (Hirsijärvi, Huttunen, 2005) Aristoteles: tõe määramise kriteeriumiks on tunnetuslik kogemus. Maailm eksisteerib vaatlejast sõltumatult saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti.
lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele. Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise mõtlemisega, põhjendades seda väitega, et mõelda saab ainult olevast. Platon rajas olemise idealistliku käsitluse, mille järgi tõeliselt on olemas ainult ideed, materiaalne maailm on ideede "vari". Aristoteles kasutas terminit "olemine" mitmes tähenduses. "Ühelt poolt tähendab olemine asja olemust, midagi kindlat, teiselt poolt omadust, hulka või mõnd muud asja kohta öeldavat. Esmalt tähendab olemine asja seda külge, milles väljendub tema olemus (kui tahame öelda, milline on asi, siis ütleme, et ta on hea või halb, kuid mitte seda, et
süvenevad (puhta vee vähenemine, kõrbestumine, elurikkuse vähenemine vs invasiivsete liikide laiem levik) või siis stabiilselt jäävad (nt tuumajäätmete problemaatika). Viimane on seotud ka suutmatusega ette aimata sadade või tuhandete aastate pärast eksisteerivat olukorda: see, mis meie jaoks tundub praegu loogiline või hästi lahendatud, ei pruugi olla samamoodi enam tuleviku ühiskonnas, kes mõtestab asju teisiti. 61.Neoliberalistliku üleilmastumise alternatiivid. Esialgse idealistliku globaliseerumisidee kohaselt pidi maailm n-ö valmiskujul nägema välja nagu suur USA või Kanada. Selline pilt pole küll kunagi teoks saanud ja globaliseerumine kui komplekssne nähtus kestab tänaseni. Seda eelkõige neoliberalistlikust suunast vaadatuna, mis on üha enam hakanud ilmutama oma negatiivseid omadusi: probleemiks on ebavõrdsus, finantssüsteem tegelikult haavatavus ja keskkonnaprobleemide süvenemine progressiivsest elusuunitlusest tingituna. Jan Aart
Seega kui mingit õigusnormi on lakatud kohaldamast, ongi see muutunud kehtetuks ("surnud õigus",ld. Ius nudum). Desuetudoteoreetikud tegelevad üksnes puhta teoreetilise konstruktsiooniga tegevusetuse tagajärje kirjeldamisega.Teisejärguline on küsimus, kuidas praktikas kaitsta riiki ametnike tahtliku tegevusetuse eest. Punkt 4 Normativistid Niipea kui luuakse õigusnorm, tähendab see seda, et kohaldatakse kõrgema jõuga varasemat õigusnormi hierarhias (kuni idealistliku fiktiivse alusnormini ehk põhinormini välja). Normativistide järgi on uus norm kehtiv vaid siis, kui ta vastab õigusnormide (-aktide) hierarhias kõrgemalseisvale õigusnormile (-aktile), vrdl. Kontinuiteedi ning actus contrarius printsiibid. ÕIGUSE SÜSTEEM MIS ON ÕIGUSE SÜSTEEM? Õiguse süsteem on õigusnormide klassifitseerimine teatud rühmadesse.Liigitamine võib toimuda õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise meetodi järgi. Säärane
mesilastele. See on tavaline materjali paigutuse skeem antiiksetes põllumajanduslikes traktaatides. See pole õpperaamat! V jutustas teoses põllutöö moraalsest väärtusest, selle rõõmude näitamisest, sellise eluvormi ülistamisest. Teos on eriline, sest ta esitas spetsiaalset ainet ühenduses üldisemate maailmavaateliste küsimustega. Hesiodos ,,Tööd.." kujutab endast realistlikku pilti talupoegade karmist eluolust ja raskest sotsiaalsest seisundist, V aga kujutab maaelu idealistliku utoopiana. Rooma impeeritumi poeet V jääb maha vana-kreeka rapsoodist, sest ta küll tõdeb, et Rooma on võimas tänu talupoegadele, kuid ei mõista nende rasket olukorda. V idealiseerib maaelu. Arvab, et talupoeg ise ei mõista, kui vedanud tal on. Iseloomusta Caesari ajaloolist proosat 100-44 eKr Tehakse kalendrivorm. Juulikuu on tema nime järgi nim. Aasta algus jaanuarist, sest ametisse tuleb riigi kõrgeid ametnikke ja iga neljas aasta on lisaaasta
iseloomulik sõnajärg subjekt-verb-objekt tuleneb otseteed prantslaste korra- ja loogika armastusest. Eugen Lerch ja Leo Spitzer - E. Lerch otsis otseseid seoseid keelestruktuuride ja rahva mentaliteedi vahel. Ta väidab keelelise analüüsi põhjal: prantsalsed on seltsivad, kuid nad kalduvad inimesi alahindama; nagu nad kasutavad meelsasti futuurumit imperatiivi asemel. Leo Spitzer tegeles romaani keelte stilistika, semantika ja etümoloogiaga; on tuntud kui idealistliku stilistika ja nn stilistilise kriitika loojaid. Tema seisukoha järgi tuleb kirjandusteost hinnata kui tervikut ja seda nii keelelisest kui ka kirjanduslikust ja esteetilisest vaatepunktist. 45. Kaasani lingvistiline koolkond Jan Baudouin de Courtenay (loengud Kaasani ülikoolis) ja Mikolaj Kruszewski. *Esimesi formuleeringuid moodsa lingvistika põhiideedest *rõhutasid vajadust eristada ühelt poolt keelt, mis kuulub tervele sotsiaalsele rühmale ( de
sattunud inglise mõtte vooluvette, meeldis Inglismaa elukorraldus (seal polnud absoluutne monarhia nagu Prantsusmaal). Tutvustab prantsuse kirjandusele olusid ja vaateid, südametunnistuse- ja usuvabadust. Voltaire poolt on palju kirjanduslikke teeneid. Voltairele kuulub valgustatud monarhi idee. Poeem ,,Anriaad"(?) teoses idee valgustatud monarhist. Monarh peab end ümbritsema tarkade inimestega. Vabariigi olemasolu polegi niivõrd oluline, kui et monarh on kõrgelt haritud. Tegu on idealistliku nägemusega. Ajalooline teos ,,Orleans'i neitsi" sai palju kriitikat, sest see tekitas elevust ja jahmatust. Teos on seotud Voltaire' pöördumisega ajaloo poole. Konseptsioon: inimeste ''asjad'' on inimeste loodud, jumal ei mängi surt rolli. Lugu sellest, kuidas talutüdruk nägi sõjaajal jumalikku ilmutust, astus Prantsusmaa vägede etteossa ja viis riigi võidule. See aga ei sobinud Prantsuse poliitikutele ja raamat konfiskeeriti. Voltaire üritas dialoogi viia
ja lõpetanud õigusteaduskonna. Toimetusse kuulusid Eduard Vilde, Johannes Voldemar Veski, Anton Hansen Tammsaare, Mihkel Martna, kes oli pärastine sotsialistide juht ja Eesti iseseisvuse pooldaja. Kuna nii Tallinn kui ka Põhja-Eesti olid majanduslikult ja kultuuriliselt mahajäänud, suunas Päts oma ajalehe sisu vaesemate kihtide õpetamiseks ja abistamiseks. Teataja programm esindas majandusmeeste suunda. Tõnissoni idealistliku rahvusluse kõrvale tuuakse uus suurus majandus millele kõik tuginebki. Pätsi võitluseks kujunes Tallinna uue linnavalitsuse valimine aastal 1904. Et vastasest jagu saada, oli ta valmis ühe või teise vastsega ajutiselt koos töötama. Selles valguses kujunes tema koostöö venelastega, et sakslastelt võimu üle võtta. Sakslased kaotasidki ja linnavalitsus läks peamiselt jõukate eestlaste kätte. Järgmisel aastal leidis aset 1905. aasta ebaõnnestunud
Art 12 "Kui tekib tüli 2 liikmesriigi vahel, peavad nad andma selle tüli arbiraazi või Rahvasteliidu nõukogule ja kohustuvad 3 kuu jooksul mitte haarama relva". ___________________________ 11 1928. Briand-Kelloggi paktiga pidid riigid loobuma sõjast kui rahvusvahelise poliitika teostamise vahendist. Tegemist oli liiga idealistliku poliitika väljendusega. See pakt siiski avaldas teatud mõju rahvusvahelisel tasandil mitte ükski riik enam ei väitnud, et ta alustab sõda. Kõik hakkasid "teostama enesekaitset". Näiteks Saksamaa tungis 1939. aastal Poolale kallale, "kuna" Poolakad olid üle Saksa piiri tulistanud Gdanzk mingit raadiojaama olevat poolakad tulistanud. Pärast II maailmasõja lõppu hakatakse rahvusvahelist õigust põhimõtteliselt uuesti üles ehitama. Põhisündmuseks oli ÜRO loomine
15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sarter 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. Tegeleb usundi ratsionaalsete aspektidega. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? 1. I.Kant 2. G.F.W.Hegel 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? F.D. Schleiermacher 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? S. Kiergekaard 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? A.Comte 24. Kes oli Max Weber? 4 Durkheimiga üheaegne Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane Max Weber (1864-1920) oli
tool. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 19 BAUHAUS. Tähelepanuväärne roll funktsionalismi edendamisel oli kanda kunstikoolil Bauhaus, mille programmis teostusid kõige ulatuslikumalt ideed kunstist kui ühiskonna parandamise olulistest vahenditest. Bauhausi kunstnikud taotlesid ületada tööstusliku tootmise ja kunsti vahelist lõhet ning kujundada esemelist keskkonda ilu seaduste järgi. Nende utopistliku idealistliku mõttelaadi eeskujuks oli keskaegne tsunft. Visuaalsed kunstid taheti arhitektuuri juhtimisel ühendada ühtseks tervikuks, mille abil pidi muutuma kogu elukeskkond. Ühendamise vahendiks ei pidanud olema ornament (nagu juugendstiilis), vaid praktilisele funktsioonile vastavate lihtsate, geomeetriliste vormide loogika. Taheti luua arhitektuuri, mis sobiks masinaajastu ühiskonda ning mille funktsioon oleks selgelt ära tuntav (W. Gropius, L. Mies van der Rohe jt)
Iroonia ja künism on kirjanduses oluline. Iseloomustab põlgus rahvamasside suhtes. Kirjutavad ainult valitud lugejaskonnale, igasugune mats ei saa nende kirjandusest aru. Hiljem nimetatud modernismiks. Sinna kuuluvad sümbolism, futurism, sürrealism, imazism, kubism, dadism, abstraktsionism. Pole mitte ainult kirjanduses ettetulev. Võimutseb põhilise vooluna Prantsusmaal kolm aastakümmet. Andsid 1886 aastal oma kirjandusliku programmi. Võtavad aluseks Platoni idealistliku õpetuse. Reaalne ja ideaalne maailm. Reaalne maailm on niinimetatud varjude teater, sellepärast et suudab ideaalsest väljendada ainult murdosa. Reaalse ja ideaalse maailma vahel on kuristik. Polegi võimalik ületada. Kirjanduse juures nimetavad kõige tähtsamaks intuitsiooni (vaist), kõrgeim kogemus on inimese sisemine kogemus. Ideaalne maailm, see müstiline, mis on kuristiku taga, selle minimaalne kättesaadavus on võimalik ainult suurte kunstnike puhul kirjanikud, muusikud,
hoolekandega. Erinevalt rooma süsteemist valiti piiskop terveks eluks, mitte tähtajaliseks perioodiks, piiskop on koguduse teenija, aga mitte roomalik äss. Teisel sajandil tekib ka rangem eristus õigest õpetusest ehk ortodoksiast ja valeõpetustest ehk hereesiatest. Üheks suureks valeõpetuste suunaks oli gnostitsism. Gnostitsism on varakristlik müstiline usulis-filosoofiline vool, mis püüdis ühendada ristiusu ideid kreeka-rooma idealistliku filosoofia ja vanaindia usunditega. Eristatakse mateeriat ja hinge, kusjuures mateeriasse suhtutatakse väga pessimistlikult ning hing on tõelisest vaimumaailmast tõrjutud. Tuntumad gnostikud olid Basileides ja Valentinus. Markioni peetakse samuti valeõpetajaks, küll ei olnud ta gnostik, sest rajas kogudusi. Tema eesmärgiks oli reformida kirikut, tõrjuda sealt välja Vana Testamendi tekstid. Samuti kärpis ta Pühakirja, pidades oluliseks vaid Luuka evangeeliumit ja Pauluse
Progress (erinevad tõlgendused) - igapäevaselt kasutuses propagandistlikult Nõukogude Liidus, mis oli väga stiilipuhas modernistlik liit modernistliku poliitikaga. Georg W. F. Hegel (1770-1831) – saksa klassikaline idealistlik filosoofia. - Vaimu progress Karl Marx (1818-1883) – materialistlik filosoofia - Tööriistade progress Progressi mõiste on pärit filosoofiast, see on filosoofiline kategooria, mis oli oluliselt kohal Saksa idealistliku filosoofi Hegeli mõtlemises (ideede progress). Ja teiselt poolt materialistliku filosoofi Karl Marxi mõtlemises (tööriistade progress), Marx oli algselt Hegeli järgija ning hiljem tuline oponent. Laias laastus võib öelda, et 20. sajandil asetleidnud kunstipoliitilised võitlused on paljus taandatavad nende kahe suure filosoofilise platvormi leppimatusele. Hegellikku „ideede progressi“ väljendas visuaalselt kõrgmodernismi perioodi abstraktne
) Tugevnes materialistlik, toonaste teaduste poolt seletatud, kontseptsioon. Räägitakse prantsuse materialistlikust koolkonnast. Viimasele andis hoogu kindlasti R. Descartes'i filosoofia. Inglismaal paneb Y. Hunter aluse eksperimentaalsele patoloogiale. Prantsusmaal luuakse kirurgide kool paralleelselt ülikooli meditsiiniteaduskonnaga. Ajastule (nagu enamusele ajastutele meditsiiniloos) on iseloomulik kahe paralleelse lähenemise (materialistliku ja idealistliku) olemasolu maailma seletamisel. Kuigi oli tormiliste teadussaavutuste periood nii keemias kui füüsikas jne, ei toimunud kohe selget murrangut materialistlike mõtteviiside kasuks võis ju uskuda ja usutigi, et neidsamu keemilisi või füsioloogilisi protsesse kutsuvad esile hoopis teatava 29 ,,elujõuga" seotud jõud. (Oli teatavaid, just sellisest mõtlemisest alguse saanud,
Religiooni ei saa religiooni rajada loogikale, vaid kõlblustunde praktilisele mõistusele. Kirikul ja dogmadel on ainult niivõrd väärtust, kuivõrd need aitavad kaasa inimkonna moraalsele arengule. Kanti arust põhjendab Jumalat kõige paremini "tähistaevas minu kohal ja kõlblusseadus minu sees". Tänapäeval valdavalt ei tunnistata, et on olemas sünteetilised aprioorsed otsustused. JOHANN GOTTLIEB FICHTE (1762 - 1814). Mittedogmaatilise, idealistliku filosoofia alguspunktiks on subjekt = hing = (Selbst = self). Sest enne, kui rääkida tumedatest asjadest, peame me uurima, milline on see võime, mis meil üldse tunnetada võimaldab. Me peame leidma inimteadmistele aluseks oleva kõige fundamentaalsema printsiibi. Mis on see, mida me paratamatult eeldame, kui me üldse midagi mõtleme? Selleks eelduseks, väitis Fichte, on "mina" (Descartes!) Tunnetamise või mõtlemise protsessist jääb alati välja selle aktiivsuse analüüs ise. Ei saa
Pseudomütoloogia side autentse folkloorse materjali ja pärandiga on nõrk. Väga hõreda info aluselt kujundatakse terviklik ja suurejooneline minevikupilt. 1860ndatel algavad tugevad rahvuslikud manifestatsioonid. Sel ajal hakatakse tegelema rahvuse ehitamisega (nation building), mille raames on oluline just mineviku kujundamine. Näiteks Faehlmanni muistendid, Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ teenivadki seda eesmärki – esitavad idealistliku visiooni minevikust, kunagisest õitsvast kultuurist, mis aegade jooksul võõrvõimu all on kadunud. nende tingimustes pole tähtis, kas tekst on autentne või mitte. Poliitiline kinnitus eeldab, et muistendi sisu on autentne, sest sisaldab positiivset sõnumit mineviku kohta, mis omakorda tugevdab rahvuslikku eneseteadvust. Faehlmann lähtub Petersoni tõlgitud mütoloogiaraamatust – sellega pannakse alus eesti pseudomütoloogia levikule ja kasutamisele.
Rahumeelne lahendus oleks tehnoloogia, mis toodaks puuduolevaid ressursse või asendaks need millegagi. 2. Institutsioonide ebaadekvaatsus: Puuduvad riikidevahelisi konflikte ärahoidvad jõud. . Rahumeelne lahendus: luua sellised jõud (maailmavalitsus) 3. Sõda on inimloomuses: Inimesed on loomult agressiivsed. Rahumeelne lahendus: inimesed ümber kasvatada või nende geene manipuleerida. (Brrrr... vähemalt nii on seal kirjas) Esimesed 2 põhjust on seostatuvad idealistliku käsitlusega (Inimene on oma loomult hea, sõda saab ära hoida diplomaatia, RV õigus, RV organisatsioonid), kolmas realistlikuga 46 47 (inimene on loomult agressiivne, maailm on anarhiline, sõja hoiab ära vaid jõudude tasakaal,iga riik lähtb omakasust jne.) Ükski kolmest põhjusest ei seleta täielikult ära sõja põhjusi. Sõda on vältimatu, aga nende
annaabi.ee 
