BAROKK (0)

BAROKK

Portugaali k. Lopergune pärl.
Barokk on korrapäratu, emotisonaalne, voolav, maaliline. Peamiselt kasutati tumedaid värve ja tunnete väljendamist. Sellel perioodil oli ka absolutismi levik- revolutsioonid ja ususõjad. Olulisel kohal ka teadmised ning filosoofia. Sellel ajal muutub inimeste vaatepunkt (hakatakse leppima sellega, et maa on üks planeet päikesesüsteemist ning tiirleb ümber päikese). Barokk oli inimestele meelepärasem ja vastuvõtavam kui renessanss . Baroki tunnuseks on ovaal ja ovaalsed aknad. Pole rangelt korrapärane. Barokk saab alguse Itaaliast , kus esile tõuseb Rooma .
BAROKK KUNSTI JAGUNEMINE:

• Absolutism seotud katoliku kirikuga . ( Hispaania , Portogal, Austria, Poola-Leedu, Lõuna-Saksamaa riigid). Põhiliseks kunsti tellijaks on kirik ning enim arenenud on arhitektuur .
  
• Absolutistlikud riigid, kus kuningavõim on kiriku endale allutanud. (Prantsusmaa, Inglismaa- enne revolutsiooni, Põhja-Saksamaa piirkond). Barokk pigem kaldub klassitsismi poole. Põhiliseks kunsti tellijaks valitseja ja õukond .
  
• Hästi arenenud majandusega protestantlikud riigid. ( Holland , revolutsiooni järgne Inglismaa, Skandinaavia maad). Põhiliseks kunsti tellijaks kodanlus. On levinud realistlik barokk.
  

ITAALIA ARHITEKTUUR

Põhiliselt kirikud. Pikergune hoone- seest pole jaotatud löövideks . Kabelid on külglöövide koha peal. Seest avatud, kuna aina rohkem inimesi hakkasid kristlasteks. Nelitise kohal kuppel , kupli all olevad aknad annavad valgust. Laed on kaetud maalidega ning püütakse järgida ehitusdetaile. Seest on kirikud rohkelt kaunistatud, kus kasutatakse ka palju kulda.
Kiriku fassaad on maaliline ja kahekordne. Ühendatud voluudega (?).
Jesuiitide emakirik IL Gesu
Peetri kirik 16.saj hakati seda kirikut ümber ehitama ning juurde ehitati pikkihoone (autor Carlo Maderno), lisati juurde läbi kahekorrusse ulatuvad sambad. Larenzo Bernini kavandas kiriku ette väljaku, mille ääres on kahekordne sammastik, mis tõstab kiriku esile ning pikihoone ei varja enam kirkut ära.

SAKSAMAA ARHITEKTUUR

17. saj toimus Saksamaal 30-aastane sõda. Saksamaa oli väga killustunud ning Lõuna-Saksamaal levis Itaalia barokk ning Põhja-Saksamaal Hollandi barokk. Saksamaal pole eriti vahet barokil ja rokokool. Kuulsamaid arhidekte J.Neuman, tema kuulsamaid kirikuid Vierzehnheiligen. Alatari osa väga maaliline ja liikuv. Neumanil oli kõrge kunstiline tase. Ta kavandas ka Würzburgi kiriku, mis on pigem rokokoo stiilis. Dresdenis Zwingeri peoplatsil on baroki ja rokokoo segu, mis oli ehitatud ratsamängude jaoks.

ITAALIA MAALIKUNST

Barokkmaal saab alguse Roomast . Saabub Carronaggso, kes paneb alguse naturalislikule suunale. Vennad Carraci’d panevad aluse akadeemilisele suuanle. Mõlemad suunad on kuulsad ning mõlemal on palju tellimusi.
Carronaggsso on väga rahutu ja seikleja . Süüdistati mõrvas ja homoseksaalsueses. Suri 37-aastasena, vaatamata sellele on maha jätnud suurehulgal teoseid. Kujutas oma töödes rohkem lihtrahva igapäevast elu ja püüdis edasi anda ka religioossetsõnumit, milest lihtrahvas sai aru ning kirik toetas teda. Maalide kompositsioon on väga erinev- inimes on tema maalidel ei ole ainult näoga vaataja poole. Püüab vaatajat sellega tuua maaliruumi. Piltide ruumilisuse saavutab tumeda ja heledaga, valgusallikas tuleb ülevalt keskele ehk keldriluugi valgus. Inimes on tõetruud. („ Lauto mängija“). Näha on meelelisust ja lopsakust. Ta muutub kiirelt populaarseks kogu Euroopas ja tal on palju järgijaid. Itaalias oli tal üks järgijatest naiskunstnik Gentileschi, kes kujutas oma töödel Piibli naiskangelasi („Juudit ja tema teenijanna“).
Carracci ’d ja nende järgijad rajavad kunstiakadeemia , selle jaoks, et eristada ennast käsitöölistest. Gonolya(?) akadeemia juhiks saab üks vendadest. Püüavad kujutada asju realistlikult aga läbi kõrgbarokki, otsides ilu. Kehade puhul on Raphaeli-laadne idealiseeritus. Üritatakse vaatajaruumi ühendada maaliruumiga. Kooolkonna esindajad tegid laemaale, religiooseid ja maastikumaale. Andrea Pibosto laemaalil on efekt, et lagi ei lõppegi ära vaid läheb taevasse edasi.

SKULPTUUR

Esindajaks ainult Bernini. Väljendusvahendiks rahutud ja liikuvad massid. Oluline on liikumine ja muutumine. Kujud on avatud, tunnetavad ruumi ja vaatamiseks igast küljest. Püüab süüvida inimese mõttemaailma. („Taavet“; „Apollon ja Daphne “; „Püha Dheresa ekstaas“). Bernini on loonud ka dekoratiivseid teoseid, ntks Püha Peetri katedraalis badahiin, mis ehitati pronksplaatidest, mis olid maha kistud Panthenolilt.

HISPAANIA

Skulptuuris jätkub 17.saj keskaja skulptuurid puust, viljeletakse puunikerdust. Skulptuur muutub elulähedasemaks. Puuskulptuuridele maalitakse realistlikumad näod, silmad tehti tihti klaasist. Vahel kasutati ka päris juukseid ja riideid .
Maalikunstile on tähtis elulähedus. Loobutakse maneralismist. Tuntuim on Venlažques- maalis igapäevaelu, usulisi teemasi on vähe, maalib antiikmütoloogiat, mida annab edasi läbi aineliste stseenide . Carraccio mõjutas Hispaania maalikunsti. Kuninga õukonnas hakkab portreesi ,aailma, mis on väga psühholoogilised ja veenvad. NTKS: „Õuedaamid“, mis on mitme tasapinnaline. „ Paavst Eregentus III“, mis oli Paavsti arvates liiiga sarnane. „Bruda alistamine“. Ta oli värvirikkam, õhulisem ja heledam kui Carracco. Mermuillo maalib usulisi teemasi aga kujutab ka vaesemat kihti.

FLANDRIA, mis kuulub Hispaania võimu alla

Luuakse äärmuslikku barokki. Suurimaks maaliaks Ruubens. Mõjutas Euroopat 150 aastat. Sündis Saksamaal ja perega koos kolis Flandriasse. Ta õppis Fanfeeri juures. Kujutab delikaatselt õudsaid stseene ning inimese ja looma dramaatilist vastandumist. Teenistus õukonnas pani talle piirid aga see eestlasi tal reisida . Vähem kui kolme aastaga valmis tal kollektsioon. Maalib palju naisi, kuid lopsakatena ja naiselikudena. NTKS: „Kunstnik ja abikaasa“; „ Clara “; „Kunstniku poegade portree“; „Ristile tõstmine“, kus Kristus on pigem võitja kui kannataja; „Kolm graatsiat “; „Adam ja Eva paradiisis “; „Maria taevasse minek“. Abiellus teist korda 16-aastase tütarlapsega, kellest on maalitud „Napp kasukas “.
Flandrias töötas ka Van Dyck, kes on kuulus portreede poolest aga peamiselt oli Inglismaal Charles I õukonnas. Von Dyck proovib süüvida ka aristokraatide hingeellu. Maalis palju Charles I, ka James Stuart. Püüab näidata ka mõjuvõimu näiteks käte asendiga.
Flandria rahvalikku poolt esindab Joralaeus, kes püüab edasi anda kohaliku talupoja eluolu „Oakuninga pidu“.

HOLLAND

Sellel ajal on jõuakas linnakultuur . Arhidektuuris hinnati praktilisust ja mugavust , ntks lõõridega ahi. Ühiskondlikud hooned olid lihtsamad ja mitte nii luksuslikud. Tavaline oli raekoda (ntks Narva raekoda) viilkatuse ja haritorniga.
Skulptuur oli tähtsusetu!
Maalikunst läbib enneolematu õitsengu 17.sajandil. Kultuur rõuseb mõne aastakümnega kõrgele tasemele . Mõttelaadilt kooskõlas turumajandusega . Kunst pidi olema looduslähedane, inimesele nii sarnane kui võimalik, realistlik ja ilustamata. Tõuseb esile maastikumaal, eriti hinnatakse meremaali. Natüürmortidel kujutatakse jahisaaki ja toitu. Portreemaalil on tavaliselt energiline ja teovõimeline kodanik. Olustikumaalil jõukus ja lõbu ning lihtsus ja mugavus.
Frans Hals- portree kunstnik. Maalib üksik-ja grupiportreed , mida üritab siduda olustikuga. Tabab hetke, mil inimene avab oma isiksuse. Maalimislaad vaba, hoogne aga jõuline. Tema maalid on loomulikud. NTKS: „Mustlastüdruk“; „Püha Georgi laskurite bankett“.
Olustikumaale viljelesid paljud kunstnikud. Pildi formaat väike, millest tulenevad ka nn.Väiksed Hollandlased . Esemed pidid olema realistlikud . Sageli pildi aineks mõni jutustus. Jan Steen „Ristsed“. Pieter de Hoosh’i teosed on kodused ja idüllilised. „Naine ja ta teenija õues“. Kõige kuulsam väikestest hollandlastest on Jan Vermeer van Delft . Ta avastati alles 19.sajandil. Kujutab peamiselt interjööri, kus on 1 kuni 2 figuuri. Oluline on see, kui meisterlikult annab asju edasi. Peamiselt kasutas kargeid ja külmi toone aga selliseid, mis ei torka silma. Olulisel kohal on ka valgus. NTKS: „Piima tüdruk“; „Hollandi tütarlaps“; „Härrasmees ja veini joov daam“; „Delfi vaade“; „Kunstnik oma ateljees“.
Natüürmort oli uus žanr . Seal kujutatakse kõike, mis annab edasi rikkust ja jõukust. Kujutatakse palju erinevaid materjalle.
Hollandlased panevad aluse realistlikule maastikumaalile. Kujuneb täiesti iseseisvaks žanriks. Suurimaid maalijaid Jakob von Ruisdael , kes seob loodusvormid romantilise meeleoluga. Näha on heleduse ja tumeduse efekte „Metsavaade“. Ta sureb tundmatune. Hoppeman oli Ruisdael’i õpilane, kes maalib loodust, külavaateid jne. Varmistid ehk meremaalijad. Paulus Potter oli loomamaalija.
Rembrandt oli Hollandi kuulsaim maalikunstnik ja elas oma ajast nö ees. Erines teistest, kuna suutis panna töödesse väga sügava sisu, väga psühholoogilised maalid ja seal oli tunda ka ligimese armastust. Polnud oluline inimese väline ilu, vaid sisemine hingeelu . Väga palju teinud autoportreesi, peamiselt ajal kui tal endal oli raske. Saavutab 17.sajandil väga kiirelt kuulsuse. Tema õnnelik abiellu ja edu kajastuvad ka tema tööödes. Peetakse ka protestanliku kristuse parimaks maalijaks- ta ei maalinud vaid züseed vaid paneb ka enda poolt juurde. Leiab suurt tunnustust grupiportreedega. Peale seda maalib peamiselt portreesi, eriti oma naist Saskiat. Varasemartes töödes on tunda Itaalia barokki mõju, maalib ka mütoloogiaga seonduvat „Dayanee“. 1642 naine sureb ja tal hakkavad majanduslikud raskused, aga saavutab oma loomingu tipu. Kuni surmani maalib hingeelu, mitte peeneid poose. NTKS: „Püha perekond“. „Öine vahtkond“- suuremõõtmeline ja peetakse murranguks tema loomingus. Dünaamiline, ebatavaline , Hollandi vabadussümbol. Viimased maalid on loomingu tipuks, lihtsalt ja monumentaalsed. Valgus muutub hajuvaks ja maalilisemaks. „Kadunud poja tagasitulek“- piibli stseen. Ta oli ka graafik , kasutab selliseid tehnikaid, mis on olemuselt juba maalilised (sügavtrükk), kasutab hele-tumedust.

PRANTSUSMAA

Arhidektuuri puhul jätkub maleristliku Fontenfooli koolkonna mõju. Iseloomustavad kõrged katused. Francois Mansart paigutab kõrge katuse alla veel ühe korruse (mansartkorrus).
17.saj keskel saab kuningaks Louise XIV, sellega seoses muutus oluliselt kunst . Kunst sai absolutisliku valitseja ülistamiseks ja jäädvustamiseks.
Louveri idafassaadi juhtivaks arhidektiks sai Claude Perrault. Fassad sai klassitsistliku lahenduse, 3-korruseline fassaad. Esimesele toetuvad üle kahekorruse kahekordsed sambad, keskel on kolmnurk sth. Sellega pandi paika klassitsismi algus Prantsusmaal.
Kõige olulisem on Versailles , mis pidi ületama kõikide varasemate valitsejate residente. Juhtivaks arhidektiks sai Jules Hardonnis- Mansart. Varem oli seal jahiloss, lossi kogu pikkuseks sai 538meetrit. Sisenedes lossi oli marmorõu ja jätkus pargiga. Park on reeglipärane ja arhidektuuriline, sellest kujuneb välja Prantsuse pargistiil- ilu tuleb luua loodust täiendades. Ruumide paigutus rõhutas kuninga iseloomu- kuninga magamistuba oli lossi keskuseks. Kõige suurem ja ilusaim oli peegligalerii. Kahel pool saali oli sõjasalong ( kuningale ) ja rahusalong (kuningannale). Võrreldes Itaalia barokkiga oli Verssaile mõõdukan, n.-ö. Baroklik klassitsism .
Louise XIV ehitas sõjaveterannidele vanadekodu ja sinna juurde invaliidide toomkiriku . Kullatud kuppel ja kahekorruseline fassaad. Sinna on ümber maetud ka Napoleon .
Kujutavas kunstis oli levinud baroklik realism . Carronaggsso mõju enim tajutav Georges de la Tour ’i töödes. Tegemist on olustiku maalidel, kus on vihje religioonile. Ei kujuta täisfiguure, tavaliselt kuni põlvedeni. Pildid on suhteliselt tumedad ja valgusallikaks on küünal.
Olustiku maalijateks olid ka vennad de Nain ’id, kellest kuusam Louie. Nad kujutavad talupoja elu raskusi ja viletsusi „Heinamaalt koju tulek“.
Kõige karmimaks realistiks oli graafik Jaques Callot. Kujutab erinevaid inimtüüpe. „Sõjakoledused“ on kõige realistlikum effordi sari ja karmim.
17.saj II poolel tõuseb kunstis esile õukonna maitse ja põhiliseks saab baroklik klassitsism. Rajatakse kunstiakadeemia, mis pani paika ka normid. Direktoriks oli Charles le Brun, kus omandab põhimõtteliselt diktaatorlikud võimed kunsti osas. Akadeemia nõudis rangelt kõrgklassi kunsti järgmist. Täpsus, selgus ja idealiseerunud joonistus , värvid olid teisejärgulised. Le Brun arvas , et joonistamisoskus eristab käsitöölisest.
Antiikkunstist võetakse skulptuurid. Prantsuse kunst saab 17.saj lõpul Euroopas autoriteedi ja määrab edasi akadeemilise kunsti. Avatakse Prantsuse akadeemia Roomas. Roomas töötasid Prantsuse kunsti parimad esindajad. Nicolas Poussin sai klassikalise kunstihariduse, kasutab antiikkirjandusest ja –kunsti. Põhiliselt kujutab üllaid ja suuri tegusi, mis toimuvad antiikarhidektuuri taustal. Inimeste emotsioone eriti ei kujuta. Töödes on vihje ajakulgu. Ta on maalinud ka ideaal maastikke (tegu ei ole reaalse maastikuga, vaid on ise kokku pannaud). „ Maastik Hykooni surnukehaga“. Tema kunsti peetakse väga mõistuspäraseks. „ Poeet inspiratsioon “. Saab prantsuse kunsti eeskujuks.
Poussini kõrval tegutses ka Claude Lorrain , kes oli prantslane ja elas Itaalias. Temast sai üks tähelepanuväärsemaid maastikumaalijaid. Maalid on kompositsioonilt väga sarnased. Kasutatud on antiikseid varemeid ja hooneid „Odüssus loovutab Kriseja oma isale “. Oma maalimislaadilt baroklikum ja maalilisem aga jääb selgeks. Maalid on lüürilised.
Kujuneb välja paraadportree , kus oluline oli riietus, poos, luksuslik , mitte enam inimese hingeelu. Hiljem muutuvad maalid loomulikumaks ja maalilisemaks. „Louis XIV“ maalitud Rigand’i poolt.
Skulptuur- kõige silmapaistvam prantsuse barokk skulpturitest on Pierre Puget. Dünaamiline, haarva ja traagiline.
Õukonna juures töötas kunstnik, Cayevox, kes tegi portree püste, milles oli ka realistliku tunnetus.
Girardon „Nümfid Apollonit ümmardamas“. Tema töödes on sümmeetrait, tasakaalustatust ja idealistliku antiiki. Puhas klassitsismik barokk.