BAROKK AJASTU (0)

BAROKK AJASTU
Barokk sai alguse juba 16.sajandi lõpul Itaalias. Sobivaim sõna selleajastu kunsti kirjeldamiseks oleks ebatavaline . Sõna barokk tähendab korrapäratu kujuga pärli, mis sümboliseerib väga hästi barokki ajastut. Kunsti kirjeldavad veel värvid, kirg , hoog ja tohutu ülepaisutamine ning liialdamine, selline kunst on vaatajale huvitav ja tollal ka väga ebatavaline. Barokk-kunsti kasutas rooma -katoliku kirik , püüdes sellega suurendada rahvahulkade usutunnet. Barokki stiil oli levinud ka isevalitsejate seas, kes proovisid seda sama, suurendada usku neisse, läbi sellise kirgliku kunsti, proovisid nad näidata inimestele oma võimu. Barokk oli stiil mida said ära kasutada katoliku usu maad, tänu sellele, et valitsejad kasutasid sellist kunsti enese heaks ära, oli see esimene kunstistiil, mis levis nii laiali läbi Euroopa.
Barokki võib jaotada 17.sajandil kolme gruppi, sõltuvalt erinevatest maadest ja kuidas see stiil on sealkandis levinud:
Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga, nendes maades tegutses agaralt katoliku kirik (kirik oli haaranud võimu riigivalitseja üle – kiriklik kunst ). Sellist barokkstiili kutsuti ka pärisbarokk, ning sellise stiili alla kuulusid Itaalia, Austria, Hispaania , Madalmaade lõunaosa ehk Flandria ning Lõuna-Saksamaa.
Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Sellist barokki stiili kutsutakse ka nimega vanaklassitsism kuna oli rahulikum ja eeskuju võeti antiikkunstist . Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus ning see esines Prantsusmaal ja Inglismaal.
Piirkond, mille keskuseks on kapitalistlik Holland. Selle stiili eripära oli selles, et peamine eesmärk mida sooviti kunstiga saavutada oli millegi kaunistamine, selle stiili kunsti kaudu/abil. Sellist sorti stiili nimetatakse sageli barokseks realismiks. Selline stiil esines Madalmaade iseseisvunud põhjaosas (Madalmaades oli maalikunst eelnevalt ehk vararenessansi ajastul olnud kurva ja raske meeleoluga, maaliti väikese formaadiga pilte ning peamine eesmärk oli avada inimese hinge elu. Võibolla just selle tõttu on Madalmaades barokk, teistest, tunduvamalt erinev), kuid lisaks võis seda leida Skandinaavia ning ka Eesti aladelt .
Barokkmaalijad maalisid rohkete kuid eelistatult soojade toonidega, värvide üleminek oli sujuv ja puudusid teravad ja konkreetsed piirjooned. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Sellest ajast tuleneb ka mõiste Sfumata, mis tähendab pehme valguse ja varju käsitlust. Väga palju maaliti ajaloolistel teemadel ning barokkmaalijad püüdsid väljendada kirgi ja tundeid. Samuti oli levinud inimeste suurte tegude ja võimu maalimine, eriti valitsejate seas. Kujutatid vägevaid ja kiireid poose, võibolla isegi natukene ebatavalistes asendites.
Tuntud barokkmaalijad on näiteks Annibale Carracci ja Michelangelo Merisi da Caravaggio . Caravaggio maalist „Lautomängija“ võib näha veel üht sellele ajale omast tunnust. Nimelt oli barokkimaalijatele väga oluline valguse ja varjude mäng, eriti omane oli neile, aga „ luugi valgust“ meenutav valgus mis paistis maalil olevale tähtsamale objektile , mida autor rõhutas. Luugi valgus oligi hele valguskiir , mis justkui läbi luugiava oli suunatud ühte kohta.
Barokkarhitektuuri juurde kuulus peale maalikunsti kindlasti ka. Skulptuuridel oli, aga sootuks teine ülesanne, mis oli keskaja kirikutes olevate kujude ülesanneteks. Kui ennist kujud jutustasid lugusid , siis nüüd olid nad lihtsalt hoonete sisemuse ja fassaadide kaunistamiseks . Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratsioonideks.
Gian Lorenzo Bernini oli barokiajastu üks silmapaistvamaid Itaalia skulptor ja arhitekt . Väga tuntud on tema skulptuur teos „Püha Theresa ekstaas “, see kaunistas üht Rooma kiriku alatarit.
Barokiajastu arhitektuur avaldus esmalt kirikuehitistes oli samuti äärmiselt oluline barokk kunsti väljendamise koht. Barokk arhitektuuri sünnilinnaks on paavstilinn Rooma. Selle ajastu arhitektuuri stiil tõi palju muutusi hoonete põhiplaanidesse, nagu näiteks hakkas levima ehitise tüüp mille põhiplaan oli põimunud üksteisesse ja hoone meenutas ovaali . Samuti muutusid ka siseruumid ümaramatemaks ning levinud olid ka kaarjad ukse võlvid. Heaks näiteks on San Carlo kiriku kuppel .
Mulle näib, et mida aeg edasi, seda julgemaks inimesed läksid ning barokk ajastut võiks nimetada lausa inimese hulljulguse tipp hetkeks. Selle aja kunstnikud tunduvad loovad ja kirglikud ning neid maale ja skulptuure vaadates võime näha selle kunstniku tundeid ja seda panust, mis ta on oma teosesse pannud . Kindlasti sellise avatuse inimeste poolt on ennist mõjutanud ka renessanss, kus inimene sai end esimest korda tuua esiplaanile, jättes jumala tahapoole. Kõige rohkem pakkus mulle isiklikult huvi just maalikunst. Mulle meeldis maalidepuhul see, et mitte ükski maal polnud kuidagi moodi igav, alati toimus kuskil mingi liikumine või tegevus. Maalidel oli näha ka väga palju detaile, mis olid tagaplaanil, kuid siiski väga täpselt üles maalitud. Lisaks maalidele, sai barokki kunsti stiili jagada kaheks:
Naturalistlik- naturaalne
Idealistlik- idealiseeriti ja rõhutati inimest
Teades kõiki neid detaile, vaatasin huviga barokikunsti, leides erinevusi ja sarnasusi. Panin tähele, et valitsejad või katoliku usu maad, kasutasid peamiselt idealistliku barokki, kus kunstiteostel rõhutati valitsejat või usku toovat inimest/eset. Kummaline, kui tänapäeval, kus kunst on peamiselt dekoratiivese, saame võrrelda seda ajaga , kus seda kasutati ära, et mõnele inimesele kasu ja edu tuua või on mõjutada rahvast, mingit usku järgima.
Sten Ander Sepp 12c
KASUTATUD KIRJANUDS:
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.ht m
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.ht m
http://kunstiabi.weebly.com/barokk.html