moodustamisele. Eestis moodustati kohe suur hulk poliitilisi parteisid. Kubermangukomissar Jaan Poska (18661920). 12. aprillil 1917 määrus Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja omavalitsuse ajutise korraldamise kohta. Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) Maanõukogus olid esindatud kõik peamised poliitilised erakonnad. Eesti peab saama Venemaa demokraatliku föderatiivse vabariigi autonoomseks osaks. Poliitilise ideaalina pidasid mõned eesti juhid (Jaan Tõnisson) silmas juba ka omariiklust ja täielikku eraldumist Venemaast. Formeeriti Vene sõjaväe koosseisus teenivatest eesti sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeosad. 1917. aasta oktoobris haarasid enamlased võimu. Nõukogude võim natsionaliseeris pangad ja suurettevõtted. 28. novembril 1917 kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni.
Väike ja korallpunane suu. Rääkides tohtis paista 45 hammast. Rüht pidi olema sirge Ei tohtinud olla paks ega ka peenike. Juuksed Peakatte kandmine oli renessansi ajal vajalik. Osades kohtades trahviti inimesi, kes avalikkuse ette ilmus palja peaga. Kapuuts oli levinuim peakate. Kapuutse oli erinevaid: inglise kapuuts, prantsuse kapuuts. INGLISE KAPUUTS PRANTSUSE KAPUUTS Juuksed Juuksed olid ideaalina meekarva või mistahes blondi varjundiga ning soengus pärlite ja kübaraga. Blonde juukseid püüti saada äädikaga niisutades ja päiksega pleegitades. Spetsiaalkübar ,,Solna", mille keskel oli auk, kust juuksed läbi tõmmati ja äärele laotati, et neid pleegitada. Riietus Riietumine võttis renessansiajal aega tunde, kuna riietus oli väga keeruline. Riidekihte oli mitu, riietus oli väga detailne ja kaunistatud.
sekkumisest jooksvatel sündmustel) Inimkond = inimkond ideaalina ja tegevuse põhimõte Loodus ja ajalugu võrdluspunktidena,Harm oonia, tolerantsus,
,,Lõkkemõtted" 1974 Jutukogud ,,Kohtumine vanaema aias" 1966 ,,Margapuuga mõõdetud maa" 1976 Romaanid ,,Tume Laas" 1978 Romaan Teise maailmasõja eelsetest viimastest rahuaastatest, sõjast, okupatsioonist, metsavendadest ja taas saabunud rahust ning kolhoosielust, nähtuna maainimeste silme läbi. ,,Kompromiss" 1982 Retrospektiivne romaan ajakirjandustöötajatest. Mõnda aega ajakirjanikuametit pidanud Rein Raigi kompromissiderohke elukäigu taustal kerkib peategelase positiivse ideaalina esile ta sõbra ja kolleegi Aleksander Luukase kuju, keda iseloomustab põhimõttekindlus ja ausus nii töös kui ka eraelus. Kokkuvõtte Sellest referaadist saime siis teada, et millest ta eelmisel sajandil osa võttis ja millest siis raamat ,,Pakane" rääkis, millesel aja järgul see toimus ning kuidas lõppes. Lisaks saime teada autori teistest teostest natuke ja romaanide puhul veel lühikokkuvõtte, kust saime teada millest juttu oli
Märkimisväärne on ka, et just Baggehufwudtide ajal kujundati ka mõisa iseseisev ja omanäoline majanduselu. Mõisa Välisarhitektuur Vasalemma mõis on üks parimaid Neogooti stiilis mõisasi Eestis. Vasalemma mõis on tuntud vabama ruumilis-mahulise plaanilahendusega, mille aluseks oli ruumide otstarve. Hoone on põhiliselt nelinurkse konfiguratsiooniga. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab nurgatorn, kuid see on iseloomulik paljudele neogooti ehitustele. Ideaalina on silmas peetud veidi sõjakat keskaegset lossi. Hoonet vaadates on näha selle ideaali: täpselt läbi mõeldud detailid, tahutud kivid, mõõtmelisus jne. Neogooti stiil üleüldse rõhutab peamiselt stiili väliseid tunnuseid. Kusjuures dekoratiivdetailide põhiarsenal pärineb peamiselt kindluste ja kirikute arhitektuurist ( Vasalemmas näiteks massiivne nurgatorn, selle sakmeline katusevall ja laskepilud, tornikesed portikuse kohal ning katuse serval ).
Uuringud näitavad, et mida paremini on õel empaatia arenenud, seda paremini võib ta patsienti abistada. (Valler 2011: 15). Õe vaatenurgast võib patsiendi mõistmine olla kavandatud kõikehõlmava protsessina, mis lõpuks toob rohkem esile kas patsiendi haigusseisundi iseloomu või haiguse ja patsiendi usu sellesse seisundisse. Mõistagi ei tähenda see, et edukas õe-patsiendi suhe sõltub alati väga täpsest ja täielikust arusaamisest. See võiks olla pigem mõeldav abstraktse ideaalina, et mõistmist on võimalik saavutada rohkem või vähem, sõltuvalt koostööst. (Nordby 2007: 17). Kooperatsiooniks edendamiseks on võimalik empaatiat arendada järgmiste oskustega: · oskus kuulata (sõnad, hääle tugevus ja toon, sõnadega kaasnev silmade liikumine ja kehakeel); · oskus olla tähelepanelik (soovitatav on teadmiseks võtta ja nõustuda selle asemel, et analüüsida või tõlgendada),
ostma seda toodet. Väärtuste poole pealt mainiks kindlasti ära emotsionaalse kogemuse ning intiimsuse. Minu hetk. Mina- vorm lubab lugejal reklaamis esitletud isikuga samastuda. Olla sokolaadi siidise naudingu kütkes ning leida aega vaid enda jaoks. Siid oleks ilu ja harmoonia sümboliks. Uus annaks justkui mõista, et keegi teine pole varem sedamaitseelamust veel kogenud, luuakse isikupära. Pilt täiendab igal juhul reklaami teksti. Naine domineeriks justkui kasutajana ( ideaalina sihtgrupis olevale naisele), kuid läheb üle kergesti ka mehele ( kergelt seksuaalne alatoon, sest naist ümbritseb sokolaad, mis süüakse ju ära). Sokolaad, mis on sama õrn kui siid. Reklaami lugeja jaoks luuakse kui võlumaailm, kuhu ta end kujutada võib. Maius peaks olema nii õrna koostisega, et on võrreldav lausa siidiga. Kuna Dove'i firma on eelnevalt loonud palju ilutooteid ( kosmeetika jne), siis reklaami lugeja võib tõmmata
Esimeste ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis peamiselt vaid basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu. Roomakatoliku kirikumuusika järgis enamasti väga konservatiivset peajoont ning 16. sajandi teisel poolel kinnistunud range polüfoonia ideaal elas vana ideaalina edasi ka barokiajastul. 1600. aasta paiku toimunud stiilimurranguga läks kirikumuusika ometi üllatavalt kiiresti kaasa. Kõrvuti esimese monoodilises stiilis laulukogumikuga ilmus 1602. aastal Lodovico Viadana kogumik "Sada kirikukontserti", mis pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso continuo saatel. Virtuoossete sooloosade ja instrumentaalpartiidega kiriklik kontsertstiil levis algul küll peamiselt
proosatraktaat "Saladus" ehk "Maailmapõlgusest". Sonett- leiut It 13. sajandi 1. poolel. Tradits sonett koosneb 2 nelikvärsist e. katräänist ning kahest värsikolmikust e. tertsetist. Kokku on 14 värssi. Kujunes armastatuimaks armastusluule vormiks, kuid käsitletakse ka muid teemasid. Shakespeare(1564-16)- väljendus on lihte ja maine, samas on tema luuletused südamlikud& siirad, tunded avameelsed& isiklikud. Ta usub, et maine ilu jääb püsima ideaalina luules ja vaimus. Vast maise elu mööduvuse nukrusele õilsaid tundeid nagu sõprus& truudus. RProosa. G.Boccaccio (1313-75) novelli kui kunstilise zanri algataja. Peateos on Dekameron, kuhu koondas kogu eelneva kogemuse. Novellide allikaks rahvajutud, kuid ta lisab psühholoogilisi varjundeid ning tema kaasaegse elu kujutamine on rikas ja mitmekesine. Teost ühendab piiritu usk loodusesse kui elu ülimasse väärtusesse, tema suurim väärtus on inimese kooskõla loodusega.
peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesiseselt sotsiaalse suhtlemise käigus. Isiksusliku tähenduse omandanud väline väärtus osutub oluliseks reguleerivaks teguriks. Tuleb tõdeda, et lastele mõistetamatute ideaalide ja loosungite asjatundmatu levitamine toob kasu asemel kahju. Ideaalide püstituse vale ajastamine ja ebakompetentne kasutamine
alternatiivseid tegevusi, seda parem. 2.Nõudluse muutus tulevikus – kas nõudlus taoliste toodete järele on eelkõige kasvav, kahanev või jääb samaks. Nõudluse kasv meelitab turule ka konkurente. 3.Nõudluse kasvu rahuldamiseks vajalikud ressursid – kas teil on piisavalt tööjõudu, toorainet, töövahendeid, rahalisi vahendeid. 4.Klientide arv ja paiknemine – mida suurem on loodetavate klientide arv ja mida suuremas piirkonnas saab toodet müüa, seda parem. 5.Turuosa – ideaalina peaks turuosa suurendamine olema ettevõtte eesmärk. 6.Toote kasutusiga – kui tootel on lühike kasutusiga, peab klient selle kiiresti ära tarvitama ja uue ostma. See võimaldab käivet tõsta. Kui aga toote kiire kulumise põhjuseks on madal kvaliteet, võib see käivet vähendada. Hinnake, kas teie toodet ostetakse pideva vajaduse või ühekordse emotsiooni tõttu. Mida igapäevasemat vajadust rahuldate, seda prognoositavam on käive. 7
alternatiivseid tegevusi, seda parem. 2.Nõudluse muutus tulevikus kas nõudlus taoliste toodete järele on eelkõige kasvav, kahanev või jääb samaks. Nõudluse kasv meelitab turule ka konkurente. 3.Nõudluse kasvu rahuldamiseks vajalikud ressursid kas teil on piisavalt tööjõudu, toorainet, töövahendeid, rahalisi vahendeid. 4.Klientide arv ja paiknemine mida suurem on loodetavate klientide arv ja mida suuremas piirkonnas saab toodet müüa, seda parem. 5.Turuosa ideaalina peaks turuosa suurendamine olema ettevõtte eesmärk. 6.Toote kasutusiga kui tootel on lühike kasutusiga, peab klient selle kiiresti ära tarvitama ja uue ostma. See võimaldab käivet tõsta. Kui aga toote kiire kulumise põhjuseks on madal kvaliteet, võib see käivet vähendada. Hinnake, kas teie toodet ostetakse pideva vajaduse või ühekordse emotsiooni tõttu. Mida igapäevasemat vajadust rahuldate, seda prognoositavam on käive. 7
võtab ja tunneb huvi, mis ümberringi toimub. Ei piisa vaid valimas käimisest. Demokraatlik riigivorm pärineb Antiik-Kreekast ning selle all mõistetakse üldjuhul rahvavalitsust. Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Erinevalt tänapäevast ei valinud koosoleku juhte rahvas, vaid need määrati liisuvõtmise teel. Hiljem selline korraldus muutus. Ideaalina on demokraatia kõikjal inimliku väärikuse ja inimõiguste teenistuses, aitab saavutada sotsiaalset arengut, tugevdab ühiskonna ühtekuuluvust ja rahumeelset arengut. Valitsemisnormina on demokraatia parim vahend nende eesmärkide saavutamiseks. Et demokraatia võiks tekkida, areneda, püsida ja süveneda, on vaja nii ajaloolisi tingimusi, kultuurilisi eeldusi ja poliitilist tahet kui ka ennekõike kodanike valmidust, oskust ning tahtmist seda hoida ja kaitsta.
teiste trooninõudlejate (vt. Ivan VI) vangistus või surm, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. Naisena kohtas Katariina troonil küllalt vastupanu, pidi pingutama oma seaduslikkuse tõestamise nimel ja tegema teatavaid järeleandmisi aadli eesõigusi laiendades. Tundes end "filosoofina troonil", püüdis Katariina näha oma riiki mingisuguse ideaalina, näivalt detsentraliseerituna: jagas võimu asehaldurite kaudu ning andis linnadele piiratud omavalitsusõiguse. Eestis asutati Paldiski ja Võru. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne- Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe
protesti maailma kalkuse vastu. Selle maailmavalu, mida tajume ,,Luuletuste"(1888) esimestes vihkudes, on harmooniajanulises hinges tekitanud võõrastus sünge tegelikkuse ees, mille muutumiseks luuletaja ei näinud võimalusi. Inimesele, vaenulikule maailmale suudab luuletaja vastu seada ainult unistuse ja igatsuse jõu. Vahel seostuvad poeetilise kujundiga religioossed kujutelmad,kuid mõtisklused maiste kannatuste taevasest tasust ei köida Haavat kauaks. Tõelise poeetilise ideaalina välgatab luuletaja muremõttesse maine ilunägemus: ,,Kaugel lainete laia taga... Haljendab üksi imemaa." või siis palutakse tuultelt tiibu, ,,Et ma jõuan sinna maale, Mis kord lehvis koidikul". Kuid siis hakkab õrnalt kõlama mõistatuslik heli, nagu oleks imemaa päris lähedale tulnud: (Näe, mis lendab, lehvib läbi ööde) Näe, mis lendab, lehvib läbi ööde. Luige tiivul, kohab akna all? Kas on arm, kas surm, kas imesõnum?
Huangdi). Nende järeletulijateks oli "5 keisrit? (Wu Di: Huang Di, "Kollane keiser?, Zhuan Xu/Su [Czuan-süi], Du Gu [Di Ku], Yao ja Shun). Peamine teema pojalikkus, vooruslikkus kui valitsemisõiguse alus. Teine muistsest ajast pärit teema tulenes vajadusest hoida kontrolli all üleujutusi, mis pidavalt rahva heaolu ähvardasid. Konfutsiuse jaoks oli eeskujulik valitseja see, kes tegi pingutusi selle kõige sagedamini esineva loodusõnnetuse ärahoidmiseks. Sellise valitseja ideaalina on esile tõstetud Shuni järglastYud, kes oli sedavõrd pühendatud kaitsetammide ehitamise korraldamisele, et ei saanud kümne aasta jooksul kordagi koju. Veelgi hilisematest valitsejatest imetles Konfutsius eriti Zhou dünastia rajajaid, kuningaid Weni (Wen Wang) ja Wud (Wu Wang), ning kõige enam Wu venda Zhou vürsti, Zhou Guni [Czou Gun]. Hilisemas traditsioonis seati Zhou vürst sageli vooruse võrdkujuks, kes palus esivanematel võtta tema elu oma
(Thanatos) Ego ei eksisteeri inimeses sünnist peale, see tuleneb kasvatusest – välismaailma kaudu areneb„mina“ välja. „Mina“-l on võime mälust impulsse välja viia, viivitada osade tungide elluviimisega. Muusika ei pea pakkuma füüsilist naudingut, see pakub midagi muud. Kultuursus tähendab vahetu füüsilise rahulduse edasilükkamist. Superego on eeskuju ja väärtuste hoidla, mida „mina“ ideaalina kasutab. Inimene monitoorib ise käitumist, võrdleb seda superegoga, karistab end lahknevuste korral. Ülimina on ülimoraalne. Sophokles „Kuningas Oidipus“ Freudi tõlgendus – 4-/5aastasel poisslapsel saab ema tema ihade objektiks, isas näeb rivaali, allasurutud soov isa tappa. Teda hoiab tagasi hirm kastratsiooni ees. Iha kaob, toimub samastumine isaga. (tsiviliseerumise loogika) Isa kui autoriteet internaliseeritakse (viiakse lapse sisse) ning last arendavad impulsid, moodustub
Saj . Siis järgneb keskaja linlik- vürstlik periood, kus riiki ja ühiskonda valitsevateks teguriteks on kodanluse kaubandusvõim ja sellele tuginev vürstide rahavõim. (63) Võimetuna selles kõiges reaalset ühiskondlikku arengut ära tundma, võttis ajalookirj abiks rüütliideaali fiktsiooni, taandades sellega kõik kaunile pildile vürstiaust ja rüütlivoorusest, õilsate reeglite kaunile mängule, ja luues nii vähemalt korra illusiooni. (73) Kauni elu ideaalina on rüütlimõte väga erilist laadi. Olemuselt on see esteetiline ideaal, kokku punutud kirevast fantaasiast ja hingeülendavast tundmusest. Kuid see tahab olla eetiline ideaal keskaja vaateviis võis eluideaalile üksnes seeläbi õilsa koha anda, et viis ta suhtesse vagaduse ja voorusega. (73) Charles Südi näide on sobilik osutama, kuidas renessansi vaim, kihk ilusa elu järele antiikaja vaimsus, juurdub juba otseselt rüütliideaalis. (76)
Miks tähtsustati Antiiki? Kas nendes kahes ajastus otsiti ,,antiigis" samu või erinevaid juhtnööre ning eeskujusid? Renessanssi suhtumine - Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiiki defineeriti ideaalina, see oli ajaloos kõrgkultuuriline nähtus ning renessanssiaeg püüdis seda jäljendada. Antiigi definitsioon eograafilistes piirides jäi siiski ainuüksi lõuna ja lääne-euroopa kanti pidama. Antiik tulenes vanakreekast ja -roomast ning üldiselt tegeleski seal kandis. Klassitsismi suhtumine - klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust.
· kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. Tänapäevases tähenduses sõnastati õigusriigi mõiste 1997. aastal Parlamentidevahelise Liidu nõukogu Kairo istungjärgu dokumendis ,,Demokraatia ülddeklaratsioon". Deklaratsioon tunnistab demokraatia ühtaegu ideaaliks ja ees märgiks, mis on rajatud kõigi rahvaste poolt tunnustatud ühistele väärtustele. Ideaalina on demokraatia kõikjal inimliku väärikuse ja inimõiguste teenistuses, aitab saavutada sotsiaalset õiglust, soodustab majanduslikku ja sotsiaalset arengut, tugevdab ühiskonna ühtekuuluvust ja rahumeelset arengut. Võimude lahusus on traditsiooniliselt arvatud õigusriigi põhimõtte hulka. Seegi idee pole uus, kuid selle tõelisele rakendamisele kulus aastasadu. Juba Aristoteles avaldas arvamust, et igas konstitutsioonis on kolm osa, mida seaduseandjail on kasulik kontrollida. Kui nende
2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. ohjeldamisel ja suunamisel, või vastupidi, ihade teenistuses olevaks vahendiks ihaletava poole püüdlemisel. Inimesest võib seega kõnelda kui mikrokosmosest, mille struktuur peegeldab makrokosmose struktuuri. Mõlemad on mõistuslikud kehalised olendid, kelle hing on analoogiliselt struktureeritud. Ühtlasi saab makrokosmost käsitleda eetilise ideaalina inimese jaoks. Sokratesega seoses sai juba osutatud sellele, et antiik-kreeka eetilised õpetused käsitlevad üldiselt küsimust: mida tuleb inimesel teha eudaimonia saavutamiseks? Platoni käsitlus makrokosmosest kätkeb endas vastuseid sellele küsimusele ja seda kahest aspektist. 1. Kosmose hingele andis demiourgos terviklikkuse ja liitis selle vastandlikudki osad harmooniliselt üksteisega. Inimesel seevastu tuleb endal selline harmooniline vahekord oma
epateerida tlgastuse kaudu on tppi linud.Teisalt viitab oksehimu muidugi lugeja rikkumatule fsioloogilisele reaktsioonile. Lk 418 Krt Hellerma Sinine missa,mis tiitellehe andmeil olevat Valik reisikirju,pani mind tdinult ohkama.Olnuks minu tegemine,siis jtnuks lugemise kus kurat juba prast esimesi leheklgi,millel autor phendub programmilisele eestlase simamisele.Kurb,et tema peamiseks emotsiooniks kujuneb vihkamine.Armastusest uneleb ta ka,aga see hoovab abstraktse ideaalina,transtsendentsusena,igatsuliku troostina tunnustamatuse ja hljatuse eest. Lk 419 Ira Lemberi,samuti ammuse kirjutaja romaan viiulid kuulub lpetava raamatune triloogiasse,kuhu varem juba valminud-ilmunud Kummuli kuu ja Must ratsanik.Aga viimane kide ttavat,nagu kinnitab autor,ka iseseisvalt.Ttab kll,sest prast lugemist eelnevaid muretsema ei tki.Muide,le aegade krguv alternatiivajalooline,hurmavalt hpoteetiline teos on ikkagi Lennart Meri
Globaalne riskiühiskond ja igapäevaelu - Tajutud ebakindlus, mis tulenevad sotsiaalsete suhete ja käitumise kiirest muutumisest, nt: Muutunud töösuhted ja karjäärid: lühiajalisus, muutlikkus, paindlikkus, ebakindlus - prekaarsus Mittetraditsioonilised enesemääratluse viisid (nn ‘globaliseeruvad biograafiad’) Mittetraditsioonilised perekonnatüübid Inimsuhete demokratiseerumine (vähemalt ideaalina) Traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemine – emantsipeeriv – kuid! – kaasneb riskide individualiseerumine Institutsionaliseeritud individualiseeritus (Beck, Beck-Gernsheim) Industriaalühiskonna kindlustunde mõranemine -> individuaalne vajadus ja vastutus uue sotsiaalse kindlustunde leidmiseks (Beck, Giddens, Lash 1994); “Enesestmõistetavad“ valikud eluteel on asendumas uue individualismiga – pidev
nagu tookord. Kas vaimustus ja hirm teevad ühesugust inimhäält? Sügisel tulime Tartusse tagasi. Sõjateated ja olukorra üle arupidamised, mure tuleviku pärast rusus täiskasvanuid, see omakorda mõjutas meid, lapsi, kes olime juba piisavalt endassetõmbunud,ettevaatlikud ning murelikud vanainimesed. Meie edasine maailmavaateline areneminegi sai siit alguse. Eesti riigi iseseisvus, eestlus, eestlaste muistne vabadusvõitlus kinnistusid ideaalina. " [Lisa 1:3:4] Vaatamata Saksa armee abile Eesti vabastamisel nõukogude okupatsioonist 1941. aastal ja nende toetamisele jätkuvas sõjategevuses, ei toonud see kuidagi kaasa eesti rahva leppimist saksa okupatsiooniga. Rahva meelest ja mõttest ei läinud kaotatud iseseisvus ja sõltumatus. Üldine elatustase oli sõja ajal madal, kuid lapsed oskasid sõjast leida ka rõõmsamaid hetki. Elle Veigel, kes viibis 1944. aasta lõpus põgenikelaagris Sudeedimaal, meenutab : ,,Põgenikelaagrid
Sama vanusepiiranguga alustas ka Pärnu linnas asuv ööklubi Bravo, kuid mõlemad klubid langetasid vanusepiiri üsna kiiresti pärast klubi avamist. Miks selliseid otsuseid on tehtud, kuskil põhjendatud ei ole, kuid ilmselt moodustavad suure osa klubi külastajatest peamiselt tudengid, kes on veel alla 21 aasta vana. Reio Tilk nägi 2007. aastal tulevikus kõiki klubikülastajaid kasutamas klubikaarti, millega saadakse soodustusi nii klubisse sisenedes kui ka klubis viibides. Ideaalina oleks Tilga ütlust mööda mõeldav, et klubis ongi lõõgastumas ainult klubi liikmed, teistele lihtsalt ei jätku enam ruumi. (Tarbija 24) Klubikaart on sellisel kujul ka juurutatud ning annab soodustusi nii pileti ostul kui ka baaris, nii nagu seda loodeti. Lubadused pärast klubi taasavamist Allpool on välja toodud klubi lubadused, mis on kättesaadavad klubi koduleheküljel. Igale lubadusele on grupp järele kirjutanud definitsiooni, kuidas võiks eelnimetud lubadust lahti mõtestada.
kunstniku aktiivsuse nõuet ehk kunstnik ei peegelda, vaid loob ise, et maailma paremaks muuta. Kunstnik on geenius ehk eriline inimene, kes on Jumala sarnane, kes ei allu ka reeglitele (ka. tavaelus). Kuna kunstiteos on niivõrd väärtuslik, siis sarnaneb ta elusorganismiga ja kunstilist vormi ei saa ette määrata. Romantikute peamine žanr on lüürika. Nad hakkasid tegelema rohkem sõnadega -> rohkem metafoore, tähenduste mõtestamisi. Romantikud nägid ideaalina kõikide kunstide põimumist. Samm-sammult hakkavad kunst, muusika, kirjandus käima käsikäes. Kunsti, filosoofia ja religiooni põimumist tahtsid nad ka. Segasid ka julgelt ülevat ja madalat -> luuakse tragikomöödia žanr. Tavapärast ja tavatut segatakse samuti. Romantism oli inimeste eluhoiak. Romantikute ideaalne pill oli tuulekannel. Muusika oli romantismi tähtsaim suund ja ideaal. Tähtis on häälestatus, tonaalsus ja varjundid. Kirjutatud kunstiliikides lähtutakse lüürikast.
senisest levinud tahumatust rahva-ja linnaluulest. Plejaadis oli Pierre de Ronsard (armastatu oli Cassandra), Joachim Du Bellay. Ronsard elegantse iroonia ja mänglevusega sonetid; maise armastuse eelistamine jumalikule; maise ilu kaduvus ja vaimu püsivus. · Shakespearegi eemaldub petrarkistide platoonilisest õhkamisest südamlikkus, siirus, isiklikkus. Usub ilu püsivust kui mitte maisel kujul siis luulesse ja kunsti jääb see ideaalina ikka püsima. Maise elu mööduvuse nukrusele vastandab õilsad inimtunded truu sõprus need jäädvustavat tema meelest kunsti kui igavikuväärtusi. · Hispaania kirjanduses müstilise suuna teke inimese ja jumala sisemine ühendus siira usu ja ja armastuse kaudu (Luis de Leon, Juan de la Cruz, Teresa Avilast) sümbolid, meelelisus. 9. Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.) (RA, MKL) Saigi alguse Dante ja Boccaccioga, eriti viljelduks muutus 15
2. Fantastiline jutustus Hoffman 3. Lüroeepiline poeem pikk poeem, vajus koos romantismiga ka unustusse. 4. Lavareform 5. Lüürika romantikute peamine zanr. 6. Hakkasid esimesena tegelema sõnavõimalustega. Romantikud avastasid, et sõnad on mitmetähenduslikud, neil on asootsiatisoonid, saab kasutada metafoore 7. Uuendati värsiloomet uuendati sonetti. Romantikud rääkisid palju ka zanrite põimumisest. Muutused toimuvad ühel ajal. Romantikud nägid ideaalina kõikide kunstide põimumist. Inimesed, kes olid mitmel alal head nt Hoffman. Kunsti, filosoofia ja religiooni põimumine. Segasid julgelt ülevat ja madalat. Segati tavapärast ja tavatut. Üks taotlusi ka vormitinglikkus. Romantismi mõjuala on laiem kui kunstiloome oma. Romantism oli lausa inimeste eluala. Romantism valdas kõiki kultuuridfääri, mitte ainult loomesfääri, vaid ka teadus, -loodusteaduse, -meditsiinisfääre. Romantikuid ei huvita tegelikkus, vaid võimalikkus
Sama asja toonitab Marquse. Lahutada ennast ühiskonnast tähendab seda et pöörame end impulsside poole, mis pole mõistuse poolt kontrollitud ja avastame endas midagi mis on tsivilisatsiooni alt väljas. EGO - mina ID - miski SUPEREGO – ülimina Mina on seotud teadvuse tekkimisega, seal tekib teadvus, mina on see, kus me proovime käituda moraalselt, tunneb moraalireegleid, teab mis õige ja vale. Mina juhindub reaalsuse printiibist. Mina kasutab superego mis toimib ideaalina. Standard, millega inimene end kõrvutab. Südametunnistus ilmutab superego kaudu. ID psüühilise energia sfäär kust tuleb kogu energia psüühikasse. Kaks põhilist tungi elutung ja surmatung. Eros ja Thanatos. See ID on see kust tuleb tung kiireks rahulduseks, mis on kannatamatu ja ei käitu ratsionaalselt. Ei ole ajataju ja loogikat. Freudi enda võrdlus mis annab kõige parmini edasi idi ja ego suhet on see, kuidas ratsanik ratsutab ja ratsanik saab
seaduse enda olemasolu. Kanti arvates ei ole mingit vöimalust vabadust empiiriliselt pöhjendada. See on üksnes meie praktilisest tegutsemisest reluteeruv ideaal, usk. Hea küll - vabadus ei ole töestatav, aga tegutsema peaks ikkagi igal juhul nii, nagu ta oleks olemas. Kriminaalöiguse jaoks oleks väga raske järeldusi teha sellise vabaduse alusel. Sellest motiivist lähtudes püüab Kant vabadust siiski millegi enamana näidata kui palja ideaalina. Ta püüab seda ankurdada empiirilisusest körgemas valdkonnas. Sama kehtib ka surematuse, Jumala ja "asja iseeneses" kohta. Selle suundumuse sügavamad juured Kanti juures asuvad tema tingimatus moraalsuses. Kaalukas on Kanti vastu töstetud argument: Ta olevat sellega, et ta käsitleb möistust kui tunnetuse tööriista, möistuse enda kohta (seda kriitiliselt kontrollimata) teinud ennetava
sõltumatud mittefüüsikalised üksused (L. ei sallinud atomismi). Monaadid on lihtsad, individuaalsed, tajude ja soovidega vaimuolendid. [14] Maailma fenomenide taga peitub monaadiline aktiivsus. Ka aeg ja ruum pole muud kui monaadidevahelised seosed. Mõistus surub neile peale (omistab?) relatsioonid nagu kausaalsuse (phenomena bene fundata). Inimene vaimumonaadina on seotud monaadide monaadi ehk Jumalaga. Inimese olemus on ideaalina antud jumalikus vaimus, konkreetne inimene peab aga täiustuma selleks, et seda eesmärki saavutada. [15]Õiglus kuulub jumala olemusse: õigus on õigus mitte sellepärast, et Jumal on seda tahtnud, vaid sellepärast, et Jumal on õiglane. Eetilis-õiguslikud normid on "igavese tõe määrused" (decreta aeternae veritatis). Õigusteadus pidi samuti võtma aluseks jumaliku õigluse, mille eesmärk on kõikide inimeste täiustamine. Selliselt sai loomuõiguse juhtprintsiibiks
produkte ja valitakse välja mis on parem ja väärtuslikum. vaatame, mida mingid dokumendid oma ajastu kohta ütlevad, ja valime midagi välja kolmas variant : kultuur on määratletud sotsiaalselt, kultuur on teatav elamisviis, see tähendab igapäevaelu : et aru saada mida kultuur endast kujutab, peame uurima kuidas inimesed elavad. kõik need kolm mõõdet on kultuuri uurimisel olulised me ei saa käsitleda kultuuri ajatu, kõikhõlmava ideaalina, mis unustab ära sotsiaalse ja inimese loomaliku päritolu. me ei saa uurida ka ainult dokumente, ainult salvestusi. me ei saa ühelgi juhul öelda, et kultuur on üksnes see ja mitte teine. williamsi järgi kunstiteos on ühiskondlike suhete osa, seega ei ole mõtet küsida, mis on selle kunstiteose suhe tema loomise aja ühiskondlike oludega. kunst on miski, millega inimene igapäevaselt tegeleb, on üks osa tema igapäevasest maailmast.
erinevatele sotsiaalsetele liikumistele küllalt tõhusa mõtteviisilise vundamendi, mille peale saavad oma strateegiaid ehitada. Kokkuvõtlikult ehk võibki öelda, et Frankfurdi koolkond on liikunud valgustusajastu kriitikast ja ideaalide viltuvajumise pärast mures olevas kultuurikriitilisest seisundist, jõudnud edasi sellisele platvormile, mis näeb teatavat liiki vabade subjektide omavahelises kommunikatsioonis tekkinud ratsionaalsus ideaalina, mis on teostatav kui ka algsete põhimõtete kohane poliitiline ja teoreetiline programm. Kultuuriuuringud. Teine kultuurikriitiline koolkond Birminghami koolkond: kasvas välja 1964 aastal ülikooli juures asutatud kaasaegse kultuuri uurimuskeskus. Probleemiasetus peegeldab selgelt traditsioonilise inglise kultuuri arusaama problemaatilisest. Esiteks seda et inglise arusaam kultuurist on ülesehitatud klassiühiskonna põhimõttele palju enam kui mujal läänemaailmas on
Alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud majanduse laiaulatusliku natsionaliseerimise vajalikkust vaidlustama. Keskendutakse järgmistele küsimustele: 1) poliitiline liberalism ja pluralism e mitmeparteisüsteem 2) riik peab eraettevõtlust reguleerima, mitte piirama 3) riikliku majanduse ja eramajanduse kombineerimine 4) heaoluriik, mis hoolitseb vähemkindlustatute sotsiaalse turvalisuse eest 5) sotsiaalne võrdsus poliitilise ideaalina. Põhiteemad on seotud sotsiaalpoliitikaga, nt tervishoid, lastega perede ja pensionäride toimetulek, tööpuudusega võitlemine, töötajate kaitse, olulised teemad on nende jaoks ka haridus ja keskkonnakaitse. Kiriku osa ühiskonnas ei peeta oluliseks. Edu tagatiseks nende arvates võib olla vaid hea palk ja kindlad sotsiaaltagatised (haiguse, vanaduse ja töötuks jäämise puhul), mis omakorda annab piisava motivatsiooni heaks tööks. Kõrgeid maksud on seotud kõrgete sotsiaal- ja
kõrgemale senilevinud tahumatust rahva- ja linnaluulest. Plejaadi kuulusid Ronsand, Joachim, du Bellay. Ronsard lõi elegantse iroonia ja mänglevusega sonette, eelistas maist armastust jumalikule ning kujutas maise ilu kaduvust ja vaimu püsivust luules. Ka Shakespeare eemaldub petrarkistide platoonilisest õhkamisest. Ta hakkab kirjutama südamlikult, siiralt ja isiklikult. Shakespeare usub ilu püsivusse, kui mitte maisel kujul, siis luules ja kunstis jääb ilu siiski ideaalina püsima. Maise elu mööduvuse nukrusele vastanduvad õilsad inimtunded, nagu truu sõprus, mis jäädvustavad tema meelest kunsti kui igavikuväärtusi. Hispaania kirjanduses tekib müstiline suund, mis väljendub inimese ja jumala sisemine ühendus siira usu ja armastuse kaudu, mida kujutatakse sümbolite ja meelelisusega. Seda viljelevad Leon, Cruz. 10) Renessansi eepiline luule. (15.16. saj) Eepiline luule sai alguse Dante ja Boccaccioga. Eriti viljelduks muutus 15
· süsteem on alati korras, ebakõlad on ajutised. 50ndatel levinud. Põhjus: väärtuskonsensus ühiskonna sees, aga 60ndate konfliktid näitasid mudeli piiratust. · struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. · struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. · näeb harmooniat, konfliktide puudumist ideaalina, võtab enesestmõistetavana et inimeste eesmärgid on ühised · on "hiigelteooria" (Grand Theory), mida on raske tegelikkuses testida. # Samas annab omamoodi perspektiivi millega institutsioone vaadelda # strukturalismis on subjekt objektiivselt tunnetatav, poststukturalismis mitte. 4. SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED - Mõlemad loovad indiviidi ja struktuuri vahel sideme. * vana teor küsimus: ,,kuidas on ühiskond võimalik
vabadused, mis esmakordselt süstematiseeriti Tiberi jõe kallastel juba 2000 aastat tagasi. Tänapäeva USA riigikorralduses näeme Rooma seaduste kaasaegset versiooni. Neil on oma Capitol Hill, Senat jne. Roomast pärineb kaasaegne kalender ning ajaarvamine. Rooma ratsamehest "cavalierost" sai alguse Vana Euroopa rüütellikkus kuningas Arturi ümarlaua rüütlite näol. Samast pärineb naise nägemine daamina ja lahutamatu ideaalina rüütlile... Legendi järgi rajas Rooma 753. aastal eKr Romulus (vastavalt pärimustele asus siiakanti elama Trooja kaitsja Aeneas koos oma kaaslastega. Veidi hiljem hakkasid tema järeltulijad Romulus ja Remus saare taha küngastele kindlusi rajama. Kapitooliumi ja Pallatinumi vahele jäävale tasandikule kujunes turuplats foorum). 6. sajandil eKr valitsesid Roomat etruski soost kuningad (tõenäoliselt tuleneb nimi Rooma etruski perekonnanimest Ruma), aastal 507 eKr loodi aga vabariik
Alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud majanduse laiaulatusliku natsionaliseerimise vajalikkust vaidlustama. Keskendutakse järgmistele küsimustele: 1) poliitiline liberalism ja pluralism e mitmeparteisüsteem 2) riik peab eraettevõtlust reguleerima, mitte piirama 3) riikliku majanduse ja eramajanduse kombineerimine 4) heaoluriik, mis hoolitseb vähemkindlustatute sotsiaalse turvalisuse eest 5) sotsiaalne võrdsus poliitilise ideaalina. Põhiteemad on seotud sotsiaalpoliitikaga, nt tervishoid, lastega perede ja pensionäride toimetulek, tööpuudusega võitlemine, töötajate kaitse, olulised teemad on nende jaoks ka haridus ja keskkonnakaitse. Kõrgeid maksud on seotud kõrgete sotsiaal- ja hariduskuludega. Pooldatakse diferentseeritud maksusüsteemi e sissetulekust sõltuvat maksustamist, mida põhjendatakse solidaarsusega. Riik peab enda kanda võtma
Nende standardite järgmine - lähemalt või kaugemalt - saab kõikide madalamate klasside eesmärgiks. Kaasaegsetes tsiviliseeritud ühiskondades markeerimisjooned sotsiaalsete klasside vahel on muutunud hägusaks ja ületatavateks, ja mil iganes see juhtub, liigub kõrgema klassi poolt kehtestatud austusväärsuse norm vaid väga nõrka vastupanu leides sotsiaalset struktuuri pidi allapoole. Selle tulemusena iga kihi liige aktsepteerib oma kombekuse ideaalina samasugust moe-elu (life in vogue) kui temast järgmises kõrgemas kihis, ja panustavad oma energia selle ideaali järgi elamiseni. Oma hea nime hoidmise nimel ja eneseaustuse nimel läbikukkumise hirmus peavad nad konformeerudes seda koodi aktsepteeruma, vähemalt väliselt" (1934: 84) Pecuniary strenght - rahaline tugevus Ameerika saavutuseetos 20 sajandi alguses - uusrikastel oli vaja näidata, et nad kuuluvad ka jõudeklassi hulka, ehk et nad ei pea tööd tegema. Vrd eelmine loeng - mis
Subjektivistlik normikäsitlus - õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus - õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena. Sotsiaalse korra allikas on seaduseks vormitud inimlik tahe, puhas subjektiivsus. Loomuõiguslik õpetus - käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina, inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse korrastusena, kuid samas omamoodi regulatiivse ideaalina, mida püüeldes on võimalik ehitada üles õiglane inimsuhete kooslus. Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu, objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste absoluutidega, ideaalkujunditega ühiskondlikust olemisest, mitte reaalse ühiskonna asjaoludega. 1 Ka loengukonspektist näha, et eri tegelased on õigust defineerinud erinevalt Spencer õigus on nagu öövaht, kes sekkub, kui midagi viltu
selline nö. mitmest küljest hindamine tagab tulemuse suurema objektiivsuse. Huvitav on ka kõrvutada selliselt saadud keskmisi tulemusi juhi enda hinnangutega. Tavaliselt kaustatakse seda meetodit küsimustikuga uuringus. Meetodi puuduseks on see, et Eesti väikestes ettevõtetes on selline hindamine raskendatud (tippjuhte pole nii mitmeid, alluvaid vähem väikesed osakonnad), Ideaalina mille poole püüelda on meetod siiski oluline ja kui seda ei suudeta uuringus järgida, siis tuleb seda arvestada tulemuste tõlgendamisel. Esmalt hinnati uuringu käigus juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: · tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus, · isikule orienteerituse kompetentsus, · esitluse kompetentsus, · motivatsiooni kompetentsus
Subjektivistlik normikäsitlus- õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus- õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena. Sotsiaalse korra allikas on seaduseks vormitud inimlik tahe, puhas subjektiivsus. Loomuõiguslik õpetus- käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina, inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse korrastusena, kuid samas omamoodi regulatiivse ideaalina, mida püüeldes on võimalik ehitada üles õiglane inimsuhete kooslus. Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu, objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste absoluutidega, ideaalkujunditega ühiskondlikust olemisest, mitte reaalse ühiskonna asjaoludega. Ka loengukonspektist näha, et eri tegelased on õigust defineerinud erinevalt Spencer õigus on nagu öövaht, kes sekkub, kui midagi viltu
õnnes vaid riigi (ühiskonna) poolt toetatuna. See seadis riigile kohustuse hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. Kui Christian Thomasius (16551728), kelle tavatult saksakeelset ülikooliloengut ,,Von Nachahnung der Franzosen" (Prantslaste järelematkimisest, 1687) on loetud ka saksa valgustuse lähtedaatumiks, pidas oluliseks seada seadusi andva valitseja kõrvale teda nõustav filosoof, siis Christian Wolff (16791754) nägi ideaalina valgustatud ja haritud valitsejat ennast. Ühelt poolt pidasid kameralistid vajalikuks, et valitseja võim oleks piiramatu, andes talle vabad käed riigile ja ühiskonnale vajalike seaduste kehtestamiseks, teisalt jällegi sidusid kameralistid valitsejale antud õigused kohustusega valitseda nõnda, et see tagaks üldise heaolu ja õnne. Saksa kameralismiga saavutas riiklik reglementeerimine oma haripunkti. Polnud eluvaldkonda,
Diskursiteooria ei nõua, et tõlgendajad suudavad de facto täpselt järgida kõiki selle teooria põhimõtteid, kuids diskursiteooria eeldab (loogiliselt), et inimesel on nende põhimõtete järgimise võimalus. See võimalus peab olema igal inimesel põhiseaduse alusel hinnagute andmiseks, kuid see ei eelda, et kõik seda teevad. Kui suurel määral näiteks demokraatia ideaale teoks tehakse, ei ole ideaali asi. Sellel on oma jõud just vaid ideaalina, mallina. Sama kehtib ka diskursiteooria kohta. See pakub juristile eesmärgi, mille poole ametioskustes püüelda ja loob aluse tema kutse-eetikale. Kui ta püüab saavutada tulemusi, mida õiguse ideaal eeldab, peab ta olema valmis ka kontrolliks, mida eeldab ratsionaalne diskurss. Siis teostab ta ennast ja saavutab oma eesmärgi nii hästi kui see temal inimesena ja juristina on võimalik. Diskursiteooria teenib juriste ka kaudselt. Ta pakub vahendeid eneseanalüüsiks. see on üks
pluralism ehk mitmeparteisüsteem; 2) riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon; 3) üldise heaolu riik, mis hoolitseb vähem kindlustatute sotsiaalse turvalisuse eest; 4) keinsistlik majanduspoliitika, mille järgi riik peab reguleerima põhiliselt eraomandusele rajanevat turumajandust, ergu- tama riiklike krediitidega tarbimist ja investeerimist kriisiaegadel; 5) sotsiaalse võrdsuse väärtustamine poliitilise ideaalina. Need eesmärgid on surunud sotsialismi ideoloogilisest arsenalist välja algselt sellele ideoloogiale iseloomulikud seisukohad lepitamatust klassi- võitlusest, töötava elanikkonna suhtelisest ja absoluutsest vaesumisest, riigi hääbumisest üleminekul sotsialistlikule ühiskonnakorraldusele, vägivaldsest revolutsioonist jt. On tekki- nud sotsialistliku ja sotsiaaldemokraatliku ideoloogia tänapäeva variant, nn kolmanda tee ideoloogia
annaabi.ee 
