Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tõnis Lehtmets „Pakane“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

kool
Tõnis LehtmetsPakane
Referaat
Õpilane:
Klass:
Juhendaja :
kus 2012
SISUKORD
SISSUJUDATUS............................................................................................4
1. TÕNIS LEHTMETS..................................................................................5
1.1 Elulugu.....................................................................................................5
2. LOOMING.................................................................................................6
3. „PAKANE“.................................................................................................7
3.1 Lükikokkuvõte..........................................................................................7
4. TEISED TEOSED......................................................................................8
  • Luulekogud..............................................................................................8
  • Jutukogud.................................................................................................8
  • Romaanid .................................................................................................8
    KOKKUVÕTTE............................................................................................ KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................
    Sissejuhatus
    See referaat on kirjutatud peamiselt Tõnis Lehtmetsa teosest „Pakane“ lisaks on juttu ka temast ja tema loomingust. Lisaks saame teada tema jutu- ja luulekogudest mis Tõnis on kirjutatud, on ka juttu tema kahest romaanist väikese kirjeldusega. Tema romaanid ja raamat „Pakane“ on kirjutatud sõja teemaliselt mingitest teatud sündmustest, kellestki või millestki.
    Tõnis Lehtmets
    Tõnis Lehtmetsast on kirjutatud raamat mille pealkiri on „Minu vend Tõnis Lehtmets“ mille kirjutas tema õde Hinge Kaljund.(2)
    Tõnis Lehtmets sündis 22.oktoobril 1937-aastal Rakveres, on eesti kirjanik NLKP liige alates 1968 kuni 1989-aastani, lõpetas TRÜ ajaloo- ja keeleteaduskonna. Töötas 1963-72 ajalehe 'Edasi' toimetuses ja 1972-85 ENSV Kirjanike Liidu Tartu osakonnas konsultaadina.(1)
    Looming
    Tõnis Lehtmetsa loomingust leiame, et ta on kirjutanud luuletusi, romaane, dokumentaaljutustuse ja jutte . Ta on kujutanud maaelu ja väljendanud linnas raskesti kohaneva maamehe elutunnetust. (2)
    Tõnis lehtmetsa romaan „Tume laas “ (1978) algsele avaldamisele ajakirjas Looming tegid parteiorganid ja tsensuurid suuri takistusi, sest see puudutas metsakülade inimeste saatust käsitlev ja ka metsavendlust ning küüditamist. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis esimene, kes tegi jälle nähtavaks küüditamise eesti proosas.(2)
    „Pakane“
    „Pakane“ ilmus 1967. aastal Tallinnas. Raamat on dokumentaaljutustus mis räägib 1920 ja 1940 aastatel elanud NSV Liidu kangelasest Leen Kullmanist.
    Jutustuse Tüdruku prototüüp Leen Kullman sündis 31. jaanuaril 1920 Tartus kingsepa paljulapselises peres. Rõhutamisväärne on tema nn. kaksikelu , ta oli rikka laevakapteni F. Behrsini kasulaps ja elas suviti kasuvanemate juures Pärnus. Alates 1930. aasta suvest käis Leeni kapten Behrsini laevaga mitmetel välisreisidel. Nägi ja kuulis seega rohkem kui paljud temavanused. Õppis ka nähtust rutem järeldusi tegema. Olulise osa tõekspidamiste kujunemisel mängis kingsepaperekonna maailmavaade ja lähedased suhted kommunist A.ju Uibo ning viimase sõpradega.
    1940. aasta ajaloolised sündmused tõmbasid L. Kullmani inimeste juurde, kes juhtunust rõõmu tundsid ning uut elu ehitama asusid. 1940. a. augustis astus ta Kommunistlikku Noorsooühingusse. Ta töötas vabatahtlikuna 7. Eesti laskurdiviisis sanitarina. Aprillis 1942. a. astub L. Kullman võitlejate ridadesse luurajana. Teda reedetakse. Luurajale jääb tegutsemisaega ainult 1943. aasta jaanuarini. Pärast arreteerimist hoiti L. Kullmani vangis Võrus ja Tartus. Saksa julgeolekupolitsei Tartu eeluurimisvangla valvur laskis 6. märtsil 1943. a. L. Kullmani maha.(3)
    Tõnis Lehtmetsa raamat „Pakane“ räägib ühest tüdrukust kes sakslaste rünnaku ajal põgeneb Tallinnast laevaga Leningraadi mille ajal neid üritati põhja ajada lennikidega. Tüdruk oli hakkanud vabatahtlikuks kommunistiks ja ta õpetati välja Nõukogude Liigus spiooniks kes siis visat lennukiga eestisse vaenlase tagalasse informatsiooni koguma Liidu jaoks. Seda saatis ta raadio abil kuid neljakümnendatel vahistati tema ja ta ema, õed, vennad ja ka õemees koos lapsega.
    Tüdrukul oli võrreldes teiste perekonnaliikmetega parem elu kuna ta elas kaksikelu, tema kasuvanemad olid rikkad, seal ta käis suviti ja alates 1930 aastatest käis ta kasuisaga välismaal laevaga kus ta sai laiema silmaringi ja haritumaks kui teised omaealised.
    Raamatu lõppus kui ta oli arreteeritud üritas ta end kolm korda maha põletada kuid ei õnnestund. Kuid suri 6.III. 43 Helene Kullman mahalaskmise kaudu valvur Kuno Püga poolt, asitõenditeks: revolver, padrunikest ja kuul. Valvur lasi ta maha, sest tüdruk provotseeris teda.(4)
    Teised teosed
    Luulekogud
    „Esimesed värsid“ 1960
    „Tänavad ja tanumad“ 1962
    „Kodumurul“ 1966
    „Lõkkemõtted“ 1974
    Jutukogud
    Kohtumine vanaema aias“ 1966
    „Margapuuga mõõdetud maa“ 1976
    Romaanid
    „Tume Laas“ 1978
    Romaan Teise maailmasõja eelsetest viimastest rahuaastatest, sõjast, okupatsioonist, metsavendadest ja taas saabunud rahust ning kolhoosielust, nähtuna maainimeste silme läbi.
    Kompromiss “ 1982
    Retrospektiivne romaan ajakirjandustöötajatest.
    Mõnda aega ajakirjanikuametit pidanud Rein Raigi kompromissiderohke elukäigu taustal kerkib peategelase positiivse ideaalina esile ta sõbra ja kolleegi Aleksander Luukase kuju, keda iseloomustab põhimõttekindlus ja ausus nii töös kui ka eraelus.
    Kokkuvõtte
    Sellest referaadist saime siis teada, et millest ta eelmisel sajandil osa võttis ja millest siis raamat „Pakane“ rääkis, millesel aja järgul see toimus ning kuidas lõppes.
    Lisaks saime teada autori teistest teostest natuke ja romaanide puhul veel lühikokkuvõtte, kust saime teada millest juttu oli. Juttu oli ka millest ta kirjutas enamasti ja kas saime teada et ta oli üks esimesi kirjanike kes rääkis eesti proosas küüditamisest.
    Kasutatud kirjandus
    1) Eesti Entsüklopeedia 5
    2) http://et.wikipedia.org/wiki/Tõnis_Lehtmets
    3) https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?17947
    4) Tõnis Lehtmets „Pakane“
    Lisad
    Sõnaseletused:
    NSVL - Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk Nõukogude Liid, on endine Venemaa nimetus
    NLKP- Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
    ENSV- Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
  • Vasakule Paremale
    Tõnis Lehtmets-Pakane #1 Tõnis Lehtmets-Pakane #2 Tõnis Lehtmets-Pakane #3 Tõnis Lehtmets-Pakane #4 Tõnis Lehtmets-Pakane #5 Tõnis Lehtmets-Pakane #6 Tõnis Lehtmets-Pakane #7 Tõnis Lehtmets-Pakane #8 Tõnis Lehtmets-Pakane #9 Tõnis Lehtmets-Pakane #10 Tõnis Lehtmets-Pakane #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mihkel martin fersel Õppematerjali autor
    See referaat on kirjutatud peamiselt Tõnis Lehtmetsa teosest „Pakane“ lisaks on juttu ka temast ja tema loomingust. Lisaks saame teada tema jutu- ja luulekogudest mis Tõnis on kirjutatud, on ka juttu tema kahest romaanist väikese kirjeldusega. Tema romaanid ja raamat „Pakane“ on kirjutatud sõja teemaliselt mingitest teatud sündmustest, kellestki või millestki.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Maailmakirjandus
    41
    doc

    Maailmakirjandus

    I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

    Kirjandus
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    62
    docx

    Kirjanduse lõppueksami materjalid

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

    Kirjandus
    Kirjanduse eksam 10 klass
    53
    doc

    Kirjanduse eksam 10 klass

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

    Kirjandus
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    82
    doc

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

    PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

    Kirjandus
    Kirjanduse eksami piletid
    53
    doc

    Kirjanduse eksami piletid

    1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

    Kirjandus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun