Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Empaatia õe töös - referaat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ12
Stella Selberg
EMPAATIA ÕE TÖÖS
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas
Juhendajad: R.Orumaa
S. Piirsalu
E. Kotkas
Tallinn 2012
Sisukord
1.Õe töö 2
2.Empaatia 4
Kasutatud kirjandus 6
  • Õe töö


    Õendus on elukutse , millel on loomupäraselt kõrged moraalsed eesmärgid. Selles ametis on eelkõige tähtsad patsiendi kaitse, haiguse komplikatsioonide ennetamine ning tervist tagava keskkonna loomine. (Valler 2011: 15).
    „Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest , nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, seksuaalsest suundumusest, kodakondsusest, poliitilistest vaadetest, rassist või sotsiaalsest staatusest.“ (Rahvusvahelise Õdede… 2006: 2).
    Iga patsient on sattunud tervishoiusüsteemi teatud kindlal eesmärgil, otsides abi oma aktuaalsetele või potentsiaalsetele terviseprobleemidele. Õde on kohal selleks, et anda oma panus nende probleemide lahendamisse, leevendamisse või vältimisse. See eeldab aga vajalikke teadmisi, hoolimist ning järgmiseid oskusi:

  • Suhtlemine
    Omavaheline kommunikatsioon on haiglas eluliselt tähtis nii arstidele, õdedele, hooldajatele, patsientidele kui ka muule personalile. Tavalistest patsientidest suuremat tähelepanu vajavad õenduse osutamisel aga näiteks vaimse tervise probleemidega patsiendid , kelle jaoks on suhtlemine põhiline terapeutiline vahend. Sellistel juhtudel on ravi tõhususe suurimaks mõjutajaks esmane patsiendiga loodud kontakt, mille loomisel on kõige tähtsam suhtlemine. (Roper jt 1999: 119).
    Tänapäevases õenduses on kõige aluseks eeldus, et õed ja teised tervishoiutöötajad, kes on osalised hoolduspraktikas, peaksid mõistma, mida mõtleb patsient endast ning temaga tegelevatest inimestest. Arusaamiseks on vajalik aga suhtlemine. Mõistagi on patsientidel vahel raske või isegi võimatu suhelda, kuid alati peaks meeles pidama , et patsiendi hooldamise kvaliteet ei sõltu tema usust, mõtetest, tunnetest või arusaamisest. (Nordby 2007: 17).
  • Hoolimine
    Hoolimine on vaimne, emotsionaalne ning füüsiline pingutus teiste järelvalvamises, reageerimises, abistamises ning toetamises. See aitab õel mõista patsiendi tegevuse põhjuseid, kergendades nii abiandja kui ka -saaja toimetusi. Mitmed teoreetikud peavad hoolimist isegi õenduse tuumaks. Mõistet võib selgitada järgmiste tunnustega:
    • tunded;
    • isiklikud suhted;
    • vastutus;
    • praktilisus;
    • olukordade unikaalsus;
    • haavatavus ;
    • empaatia;
    • kaastunne . (Valler 2011: 16).
    Hoolimist seostatakse veel ka puudutusega, headusega, kommunikatsiooniga, aitamisega, abistamise soovi näitamisega hoolealustele, kolleegidele ning pereliikmetele. See omadus väljendub eestkoste, suhete arendamise, patsienti tundmise ning vajaduste täitmise kaudu. (Valler 2011: 8).
  • Empaatia


    „Empaatia – tugev emotsioon või tunne, stimuleeritud kannatusega, mis tekitab tunnustust ning vastastikuse valu või meeleheite jagamist ja mõistmist. See väljendub kannataja raske olukorra mõistmisena. Sel juhul peegeldub hoolitsejast mitte kurbus , kui sümpaatia tunne, vaid empaatia, mis kajastab kannatava tundeid ja jagab tema valu. Antud hetkes avaldab abiosutaja tunded, mis pakuvad kannatavale lohutust ning jõudu.“ (Valler 2011: 8).
    Empaatiat on kirjeldatud ka elustiili ning suhtlemise vormina. See on õe oskus väljendada positiivset ning austavat suhtumist endasse, kolleegidesse ja patsienti, kuulata ja mõista suhtluspartnereid ja järgida tervisliku elustiili käsitust. Empaatiat võib vaadelda kui üldist avatust teiste inimeste suhtes. See on tunnete ning kogemuste jagamise protsess. Kohe, kui avatus on loodud ja jääb püsima, tekib õppimise ning jätkusuutlikkuse areng. Teisisõnu, empaatia on kognitiivne kanal, mille kaudu võib tekkida osadustunne. Uuringud näitavad, et mida paremini on õel empaatia arenenud, seda paremini võib ta patsienti abistada. (Valler 2011: 15).
    Õe vaatenurgast võib patsiendi mõistmine olla kavandatud kõikehõlmava protsessina, mis lõpuks toob rohkem esile kas patsiendi haigusseisundi iseloomu või haiguse ja patsiendi usu sellesse seisundisse. Mõistagi ei tähenda see, et edukas õe-patsiendi suhe sõltub alati väga täpsest ja täielikust arusaamisest. See võiks olla pigem mõeldav abstraktse ideaalina, et mõistmist on võimalik saavutada rohkem või vähem, sõltuvalt koostööst. (Nordby 2007: 17).
    Kooperatsiooniks edendamiseks on võimalik empaatiat arendada järgmiste oskustega:
    • oskus kuulata (sõnad, hääle tugevus ja toon, sõnadega kaasnev silmade liikumine ja kehakeel );
    • oskus olla tähelepanelik (soovitatav on teadmiseks võtta ja nõustuda selle asemel, et analüüsida või tõlgendada),
    • oskus mitte langetada otsuseid (vältides kategooriate kasutamist nagu hea, halb, vale, õige jne),
    • oskus kontrollida oma vastuseid – oluline pole mitte ainult see, mida vastata, vaid ka kuidas vastata, kas näoilme on vastamisel ehtne või teeseldud.
    Neid oskusi kasutades näitab õde üles austust patsiendi individuaalsuse vastu. (Roper jt 1999: 120).
    Empaatia on loomulik sotsiaalne reaktsioon , mis omab tähtsat mõju näiteks valu vaigistamises. See iseloomujoon on õenduses primaarne, olles tähtsaim komponent terapeutilistes suhetes ning hoolimises, sümboliseerides vastastikust mõistmist ning soovi tegutseda, et kergendada patsiendi kannatusi. Õe empaatiline suhtumine patsiendi olukorda aitab patsiendil keskenduda olulisele − paranemisprotsessile (Valler 2011: 25).
    Mõistet saab jagada järgmiselt: moraalne , emotsionaalne, kognitiivne ja käitumuslik. Emotsionaalne empaatia lubab õel vastata patsiendile professionaalselt ning täita tema vajadusi. Seda on kaudselt kirjeldatud kui teadmist, mida patsiendiga edasi teha. Emotsionaalsele empaatiale on vajalik lisada ka tegevus, näiteks patsiendi vajaduse tunnistamine, et patsient tunneks end õega turvalisemalt. Uuringud on näidanud, et patsient tunneb saadud abi alles siis, kui kogeb soojust, mõistmist, vastuvõtmist ja empaatiat (Valler 2011: 16-17).
    Loomulikult on empaatial omad piirid ja miinused. Pole võimalik sobitada end täielikult teise inimese suhete raamidesse. Esineb ka juhtumeid, mil patsient ei suuda taluta tekkidavõivat ängistust ning sel hetkel on õe kohustus märgata kliendipoolseid vihjeid ning intuitiivselt otsustada, kas ja kuidas empaatiat kasutada. See oskus on sama oluline, kui mitmekülgse suhtlemistehnikate varu omamine . (Roper jt 1999: 120).
  • Empaatia puudumine
    „Empaatia puudumine on osadustunde puudus, kannatava seisundi ja käitumise mittemõistmine. Tugeva emotsiooni või ühendava sideme puudumine.“ (Valler 2011: 8).
    Kvalitatiivsed uuringud on näidanud, et õe empaatia on üheks motiveerimisfaktoriks, mis mõjutab töökoha saamist ning tööle jäämist. Antud näitaja on tähendusrikas nii majanduslikult kui ka õendustöö kvaliteedi kohapealt . (Valler 2011: 18).
    Alati ei pea aga empaatia puudumine olema negatiivne. Oskus seda omadust alla suruda, mis võib vabastada õde suurest vaimsest koormusest, sõltub järgmistest faktoritest:
    • haridus ;
    • eelnevad kogemused;
    • kogemuste tihedus;
    • keskkond (töötingimused, meeskonna suhted). (Valler 2011: 19).

    Kasutatud kirjandus


    Nordby, H. (2007). Meaning and normativity in nurse- patient interaction.
    http://web.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=9ff49a50-fba3-40f9-b3dc-9653a4c4a20c%40sessionmgr104&vid=7&hid=123 (16.10.2012).
    Rahvusvahelise Õdede Nõukogu eetikakoodeks õdedele. (2006). Eesti Õdede Liit.
    http://www.ena.ee/images/stories/attachments/article/405/Eestikeelne%20%C3%B5e%20eetikakoodeks.pdf (5.11.2012).
    Roper, N., Logan , W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused : elamise mudelil põhinev õendusmudel. Tartu: Elmatar.
    Valler, Ž. (2011). Tööstress ja empaatia õe töös. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
  • Vasakule Paremale
    Empaatia õe töös - referaat #1 Empaatia õe töös - referaat #2 Empaatia õe töös - referaat #3 Empaatia õe töös - referaat #4 Empaatia õe töös - referaat #5 Empaatia õe töös - referaat #6 Empaatia õe töös - referaat #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tellaella Õppematerjali autor
    Keskendub suhtlemisele, hoolimisele, empaatiale ning empaatia puudumisele. Tekstisisese viitamisega.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    DIABEET 2 TÜÜBI
    12
    docx

    DIABEET 2 TÜÜBI

    passiivsusest aktiivsusesse jne (Vilu 1998:72). Igal inimesel on kohustus teha head. See tähendab, et inimene peab ennetama kahju ja kannatusi. Ta peab püüdma suurendada head siinses maailmas. Õde ja põetaja, kes on saanud erihariduse, peavad tundma kohustust sekkuda situatsioonidesse, kus nad saavad vältida inimeste kahjustamist (Göran jt. 1995:27). Õe põhiülesanne on tervise eest hoolitsemine, haiguste ärahoidmine, tervise taastamine ning kannatuste leevendamine. Selles töös on hästi näidanud kuidas toimub 1 tüübi diabeeti patsiendi õendushooldus. Miljonid inimesed maailmas põevad diabeeti ja igal aastal avastatakse uusi diabeetikuid. Diabeet on küll eluaegne ja krooniline haigus, mida kahjuks ei osata praeguste ravivõimaluste juures veel välja ravida, kuid diabeediga on võimalik elada täisväärtuslikku igapäevast elu. Diabeetikute järjepideva õpetamise, tervisliku seisundi kontrolli, heade

    Õendus
    MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE
    14
    doc

    MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE

    Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus väheneb, mis viib üle 65-aastaste pop

    Gerontoloogia
    Laste intubeerimine ja ekstubeerimine
    60
    docx

    Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

    osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede iseärasused. Väikelaste keel on suhteliselt suur, kõrisõlm asub eespool, epiglottis on pikk ja V-kujuline. Lapse hingamisteed on suhteliselt kitsad, õrna limaskestaga ja rohkete kapillaaridega. Hingetoru on lühike ja peabronhid on võrdnurksed. Samas on ta ka ära toonud laste intubeerimise juures olulise aspekti ­ intubeerimine orotrahheaalselt või nasotrahheaalselt?

    Õenduse alused
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel Keelekorrektor: Raile Kask IT konsultant: Boriss Rudnev Tehnilised toimetajad: Anu Tedder, Pille Tammpere, Monika Grauberg 2 Eessõna Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat on esimene eestikeelne õpik, kus ühtede kaante vahele on kogutud kõik olulisemad distsipliinid, mida kiirabitöötaja oma töös kasutab. Ehkki õpiku pealkiri ütleb, et see on erakorralise meditsiini tehnikute raamat, on siia kogutud ulatuslikum materjal, mis on kasutatav ka kiirabiõdede (ja miks mitte ka –arstide) baas- ja täiendkoolitusel. Iga peatükk kordab eelnevates peatükkides toodud olulisemat teavet ja järgib ühtset õppeskeemi: teematutvustus, algtõed, tekst koos selgitustega ning kordusküsimused. Rohked illustratsioonid igapäevasest tööst aitavad paremini mõista tekstis toodut

    Esmaabi
    Amundsoni raamat
    130
    rtf

    Amundsoni raamat

    Nõustamissuhte kolm esmast tingimust on siirus, tingimusteta heatahtlik loovust ja elujõudu hindava nõustamismeetodiga. suhtumine ja empaatiline mõistmine. Aktiivse kaasamise puhul on eelduseks, et nõustajad on ette valmistatud kasutama oma töös väga mitmesuguseid meetodeid ja vahendeid (kunstiteoseid, metafoore, liikumist, sümboleid). Et nõustajad niisuguste võimaluste rakendamiseks valmis oleksid, olen ma Nõustamise esmastele tingimustele oleks kasulik lisada paindlikkus. soovitanud neil hoida käepärast vastavad vahendid ja suhtuda neisse võimalustesse avatult.

    Psühholoogia
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    88
    doc

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

    Psühholoogia alused
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

    Arengupsühholoogia
    Arengupsühholoogia loeng
    68
    docx

    Arengupsühholoogia loeng

    Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon

    Arengupsühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun