Vasalemma Mõis (1)

Vasalemma Põhikool
Vasalemma Mõis
Referaat
Õpilane: Mairo Veeroja
Õpetaja: Piret Kallu
Vasalemma 2008
Sisukord
Sisukord…………………………………………………………………………………………………….....2
Vasalemma Mõis…………………………………………………………………………………………..3
Baggehufwudtide Suguvõsa……………………………………………………………………..…..4
Mõisa Välisarhitektuur……………………………………………………………………..…………..5
Mõisa Sisearhitektuur…………………………………………………………………………..……….6
Mõisapark, Kõrvalhooned, Kool ning Suguvõsa Saatus………………………………..….7
Vasalemma Mõis
Algne Vasalemma mõis oli väike, puidust ja tagasihoidlik . See puidust mõis asus uuest mõisast loodes ja praeguseks ei ole sellest säilinud muud, kui üks siloauk. Kuni 1825. Aastani oli Vasalemma Padise kloostri karja- ja abimõis, mistõttu ei pööratud sellele palju tähelepanu, kuni see kandus edasi T.Rammi järglastele.
17. Märtsil 1825 sõlmisid vennad Rammid lepingu, mille põhjal Thomas von Ramm sai Wasalema mõisa koos Allawaima vesiveskiga ning inventariga koguväärtuses 15 tuhat hõberubla.
Vahepeal kuulus mõis veel Thomase pojale Peeter Carl von Rammile, kes müüs selle Theodor Boestedile 60 tuhande rubla eest. 1886 . Aastal müüs T.Boestedt mõisa Baggehufwudti perekonnale , kelle valdusesse jäi mõis 1918 aastani.
1886 aastatel, kui mõis läks Baggehufwudtide valdusesse, hakati ehitama algsele mõisale abihooneid ja kõrvalhooneid. Praegune mõisasüda ehitati just Valerio von Baggehufwudti ajal, kes 1892. aastal kirjutas mõisa oma poja Eduardi nimele . Tema ajal, 1893. aastal valmis ka praegune mõisahoone.
Eestis oli Baggehufwudtide pere omandanud üleüldse 22 mõisat: Vasalemma, Saku, Nõva, Samma, Kärevete, Rannamõisa, Prümli, Alavere, Einmanni, Hõreda, Jäneda, Kaarma, Kerbla, Kunda, Käru, Nõmmküla, Perila, Retla, Roodevälja, Räägu, Saksi ja Voivere.
Baggehufwudtide Suguvõsa
Esimene Baggehufwudtide soost mõisnik vasalemmas oli Valerio von Baggehufwudt, kes oma eesisa eeskujul valis elus edasijõudmiseks lihtsama mooduse: ta abiellus kuulsast perekonnast pärit, rikka pärijannaga, Josephine Ungern-Sternbergiga Nõvalt, kellelt olevatki tulnud uue peahoone ehitamise rahad ja idee.
Poeg Eduard ( kutsuti Nediks ) sai mõisaomanikuks 1892. Aastast. Ja ka temagi valis elus edasijõudmiseks lihtsama tee: Abiellus laialt tuntud perekonnast pärit Nikolai Glehni tütre Elisabethiga.
Märkimisväärne on ka, et just Baggehufwudtide ajal kujundati ka mõisa iseseisev ja omanäoline majanduselu.
Mõisa Välisarhitektuur
Vasalemma mõis on üks parimaid Neogooti stiilis mõisasi Eestis. Vasalemma mõis on tuntud vabama ruumilis -mahulise plaanilahendusega, mille aluseks oli ruumide otstarve. Hoone on põhiliselt nelinurkse konfiguratsiooniga. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab nurgatorn, kuid see on iseloomulik paljudele neogooti ehitustele. Ideaalina on silmas peetud veidi sõjakat keskaegset lossi.
Hoonet vaadates on näha selle ideaali : täpselt läbi mõeldud detailid, tahutud kivid , mõõtmelisus jne. Neogooti stiil üleüldse rõhutab peamiselt stiili väliseid tunnuseid. Kusjuures dekoratiivdetailide põhiarsenal pärineb peamiselt kindluste ja kirikute arhitektuurist ( Vasalemmas näiteks massiivne nurgatorn, selle sakmeline katusevall ja laskepilud, tornikesed portikuse kohal ning katuse serval ).
Mõisa ehitamiseks on kasutatud kohalikku dolomiitkivi, nn. Vasalemma marmorit. Nagu juba eespool mainitud ( tahutud kivid ), nõudis ehitusmeister Sinistov enne iga kivi kohaleasetamist selle sobivaks tahumist maas . Kogu need detailid annavad alust omistada mõisa projekteerimistöö K. Wilckenile. Konstantin Wilckeni autorlus on kindel hoone puhul Tõnismägi 10 Tallinnas, mis on Vasalemma mõisaga ülaltoodud detailide põhjal väga sarnane.
Praeguseks on Vasalemma mõisa väljast krohvitud, ehitatud uued terrassid , uus rõdu, vahetatud katus ja aknad.
Mõisa Sisearhitektuur
Hoone sisemine osa on säilinud suurtemate ümberehitusteta, on ainult restaureeritud ja ka ruumijaotus on suuremjaolt säilinud.
Vasalemma mõisa arhitekt on kõigepealt paika pannud tähtsamad ruumid
( vestibüüli, kabineti, peo- ja söögisaali ), mis moodustavad esimese korruse keskse osa ja ka terve hoone kompositsioonilise keskme. Teised ruumid lisati selle ümber. Projekteerimistöö on selles mõisas toimunud „seest väljapoole“.
Hoone peauks avaneb hästivalgustatud esimesse vestibüüli, kus asub ka mõisa ainuke säilinud, taimeornamentidega ja geomeetriliste kujunditega kaetud ahi.
Esimeses vestibüülis viib ka kohe kivi-keerdtrepp teisele korrusele. See keerdtrepp on säilinud mõisa-ajast, kuid seda on püütud parandada, mida võib ka sealt näha. Trepi käsipuu valmistati hiljem kooli tarvis.
Esimesest vestibüülist pääses edasi nn. „väiksesse saali“ ehk teise vestibüüli, kust edasi sai ka saali. Saal on peaaegu ruudukujuline ja sinna pääses peaaegu igast ruumist sel korrusel. See on täielikult restaureeritud, peegelvõlvlage ääristavad lihtsalt profileeritud karniisid. Samalaadsed karniisid korduvad ka muudes tähtsamates ruumides.
Mõisas on ka säilinud palju vanu uksi . Uksed on äärmiselt sarnased hoone üleüldisele arhitektuurile – need on kaunistatud geomeetriliste kujunditega. Kõikide uste sarnasus näitab, et see on ühe tisleri töö.
Sama tisleri tööks arvatakse olevat ka söögisaali stiilne lambrii, millest on säilinud suur osa.
Peale selle on saalis veel üles ehitatud kaks ahju, mis ei ole töökorras.
Mõisa ülejäänud ruumid on arhitektuurilt kergemad ja stiilivaesemad, keldrikorrusel asusid teenijatoad. Teisel korrusel asusid põhiliselt lastetoad ja tööruumid. Ruumide paigutust ei saa väga täpselt teada, sest nende asukohad muutusid tihti.
Mõisapark, Kõrvalhooned, Kool
ning Suguvõsa Saatus
Mõisapark ei olnud algselt selline, nagu see on praegu. Seda hakati alles korrastama kooli ajal koolilaste jaoks. Sillutati teed ja tehti sirgemaks, raiuti võsa maha, sest park oli tol ajal väga metsakasvanud. Praeguseks on mõisaaegsest pargist säilinud ainult paar kuuske ja pärna, ülejäänud pargist hävis 1970. Aastatel toimunud tormis. Praegu asub mõisapargis ka päikesekell ja mälestuskivi, mis on püstitatud J. Oro mälestuseks. Sellesama mälestuskivi kõrval asus ka tiik, praeguseks on seal lihtne lohk maas ja võsa peale kasvanud, sest suurem osa sellest lükati kinni, kuna see olevat õpilastele ohtlikuks muutunud ja järelejäänud osa kasvas lihtsalt kinni.
Mõisahoonel oli palju kõrval- ja abihooneid: kiviküün, sepapada, kelder, piimaköök, viljaait, elamu, pesuköök, karjahoov, ait, kasvuhooned , meierei, viinavabrik, töölistemaja, telliskivivabrik ja rehi. See kõik on 1920. Aasta Situatsiooniplaani järgi.
Esimese maailmasõja päevil hakati kahtlustama Eduard von Baggehufwudti spionaažis. Peagi saadeti Baggehufwudtid sunniviisiliselt Siberisse. Siberist tagasi pääsesid nad 1916. Aasta paiku läbi saksamaa, kuna sõja tõttu oli saksamaal kõigest puudus, oli tagasitulek raskendatud.
1919. Aasta novembris otsustas mõisate kontrollkomisjon mõisa üle anda Põllutööministeeriumi hoole alla.
Vahepeal asus mõisas aianduskool ning 1922. Aasta 13. Novembrit loetakse esimeseks koolipäevaks Vasalemma mõisahoones. Nüüdseks on Vasalemma kool 85 aastane.
8