oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium (1734), Hästitempereeritud klaver(1722, 1744), Brandenburgi kontserdid, Muusikaline ohver(1747). Georg Friedrich Händel (23.02 1685 14
"Faust" Johann Wolfgang von Goethe Auli Lass ja Alice Post "Faust" · Värssdragöödia · Algvariant 1773- 1775 · Trükki ilmusid "Faust. Fargment" 1790 "Faust I" ja "Faust II" 1833 "Faust" Romantism · Teose tegevis varieerub nii ajas kui kohas · Huvituti paljudest teadustest ja maagiast · Looduse ülistamine Tegelased · Faust · Margareta · Mefistofeles Faust · rahutu tegelane · Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik
Niccolo Paganini '' Caprice No.24 in A minor'' 19. sajandi algul muutus olulisemaks tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Muusikal oli tihe seos kunsti ning kirjandusega. Pöörduti fantaasiamaailma, huvituti erinevatest rahvakultuuridest ning oma maa rahvaloomingust. Muusikas loetakse kogu 19.sajandit romantismi ajastuks. 19. sajandi heliloojatepere oli rikkalik. Nende seas oli heliloojaid, kes tõid muusikasse jõulisi uuendusi. Nende seast leidus ka silmapaistvaid heliloojaid, kes astusid edasi sammhaaval. Nii kujunesid ka 19.sajandi virtuoosid, kes olid oma ala parimad. Üks nendest oli Niccolo Paganini. Niccolo Paganini oli Itaalia helilooja. Ta sündis 27.oktoober 1782
5) Millise leiutise autorid on: (Milline on selle leiutise igapäevane mõju?) vennad Wrightid - lennundus, võimaldab läbida otse ja kiiresti pikka vahemaad, sõjapidamine. vennad Lumiered - kinokunsti rajajad, meelelahutus. Popov; Marconi - raadio, võimaldab laialdastele inimhulkadele edastada infot, heli Graham Bell - leiutab telefoni, aitab edastada infot pika vahemaa taha 6) Mis iseloomustab järgmisi kunstivoole: REALISM - kujutas kõike tõetruult ja ilustamata. Sageli kriitiline. Huvituti kaasajast. Tumedad toonid. IMPRESSIONISM - maaliti muljeid, mööduvaid hetki, valgust, õhku. Heledad toonid. Piirjooned sulavad ja hajuvad. Maaliti väikeste pintslilöökidega. Maalide ainestik juhuslik. POSTIMPRESSIONISM - Oma tunded ja meeleolud, kujutati kõike. Kirkad värvid; erksad, värviküllased jooned.
Ta põdes viimastel eluaastatel silmahaigust ning kaotas nägemise. Teenistuslikult sõltus Bach õukonnast ja kirikust. Eluajal tunti teda rohkem organistina, kes hämmastas võrratu improviseerimisoskusega; tema muusika demokraatliku suunitlust, mis väljendus tugevas seoses rahvaloominguga, ei hinnatud. Alles 19. sajandi alguses, kui muusikateadlane J. N. Forkel avaldas Bachi eluloo ja kui F. Mendelssohn-Bartholdy juhatas Berliinis Bachi ''Matteuse passiooni'' ,huvituti tema muusikast. Bachi rohkem kui 1000 teosest koosnevas loomingus kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutused. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte juhtimise loogika, figuratsioonirohkus, milles väljendus-
sest ta ei suuda kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja tänu Margareta armastusele päästavad inglid Fausti hinge ja viivad ta taevariiki. "Faust" kui raamat kujutab lugu uudishimust ja kajastab probleeme, millele tuuakse ohvriks kõik inimlikud keelud ja süütud inimesed. Tegemist on võitlusega hea ja kurja vahel, milles tihitipeale väljub võitjana headus ja armastus. Autor näitab, et peategelasega juhtub palju, kuid läheb alati hästi. Romantismile tüüpilised jooned olid need, et huvituti paljudest teadustest ja mustast maagiast. Mulle ei meeldinud see raamat sellepärast, et stiililt on poeetiline ja koosnes dialoogist. Süzee polnud põnev selle poolest, et see on nii ettenägelik, kuna juba maast madalast oleme kokku puutunud lugudega, kus reeglina hea võidab kurja. Ei saa välistada, et igal halval küljel on ka oma hea külg, nimelt on selles loos kindlasti ka midagi õpetlikku.
Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Esimeseks presidendiks sai Päts, moodustati uus Riigikogu ka. EV välispoliitika: EV välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeoleks. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida, Eestist huvituti liialt vähe. 1920. aastate algul püüti ka luua Balti Liit (Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel), et kõik osapooled abistaksid teineteist sõjalise abiga rünnaku korral. Sellest ei tulnud aga midagi välja, suudeti sõlmida vaid Eesti-Läti vaheline kaitseliidu leping. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks nin oli kergeks saagiks totalitaarriikidele. EV majandus: Diktatuuri ajal oli olulisemaks ümberkorralduseks majanduses maareform, mille
mitte enam niivõrd Jumal. Mõisteti küll Jumala tähtsust, kuid arvati, et inimene on Jumala poolt loodud tippsaavutus, kes on osa loodusest ja keda tuleb austada ning ülistada. Endistesse põhimõtetesse hakati suhtuma skeptiliselt ning suur osa rahvast pöördus tagasi antiikkultuuri viljelemise juurde ning loodusteaduste ja ka teiste võimaluste läbi hakati tegelema rohkem iseendaga. Huvi teaduste, looduse ja enda arendamise vastu oli sedavõrd suur, et aja jooksul huvituti üha rohkem ja aktiivsemalt kaubanduset ja meresõitmisest, mis tõid endaga kaasa suuri maadeavastusi. Eurooplase algne eesmärk oli leida otseim tee Aasiasse, mis aga viis juhuse tahtel nii Põhja- ja Lõuna-Ameerika kui ka Lõuna-Aafrika avastamiseni. Ka maakera õige kuju avastamine inimeste jaoks toimus just nimelt varauusajal, sest kui enne arvati, et maakera on lapik, siis sel ajastul mõisteti, et kujult sarnaneb see pigem keraga. Tänu maadeavastustele läbi meresõitjate õppisid
aasta Juulirevolutsiooni, kui kuningas Charles X asemele tuli Louis-Philippe). Maal on täis romantilist hoogu ja traagilist paatost. Vabadust kehastab naine, kes hoiab käes prantsuse rahvuslippu Delacroix viibis mõnda aega ka Põhja-Aafrikas, kujutas sealset eluolu, lõvijahti, araablasi. Aafrika-ainelistes töödes on eriti tugevad kontrastid, puhtad värvid, punase- rohelise koosmõju. Varasem, klassitsistlik maastikumaal oli heroiline, konstrueeritud, huvituti suurejoonelistest loodusnähtustest. Romantikud püüavad tabada looduses lihtsust, intiimsust, salapära. Püütakse edasi anda õhu ja valguse mängu. Romantilise maastikumaali suurmeister oli * Camille Corot /koroo/. Ta kuulus maastikumaaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda (elati Barbizoni külakeses ja käidi maalimas Fontainebleau` metsas Pariisi lähistel). Väga kuulus barbizoonlane oli ka Théodore Rousseau. /russoo/. Ta armastas jõulisi vorme,
argumendiks loodus. Luules ja maalikunstis pöörati erilist tähelepanu ühelt poolt tormile ja teisalt ilusale vaiksele ilmale. 3. Otsiti ideaale minevikust. Tunti huvi keskaja vastu. Pöörati palju tähelepanu vanade kindluste ja kirikute lagunevatele müüridele. Romantiline s ealne jalutamine ja tunnete avaldamine. 4. Huvituti kaugetest eksootilistest maadest. Rahvuslik liikumine. 19. sajandi elus määravaks(ühiskondlik-poliitiline) rahvuslik liikumine. 1. Eliidi liikumine- elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud kunstnikud teadlased ja teised tippharitlased. 2. Rahvusliku liikumise ideed jõudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse, tõmmates kaasa üliõpilased, kooliõpetajad. 3. Ulatuslikumaid kihte koondas seltsiliikumine, mis haaras masse nii elukutse kui ka
Katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva (esimesed 2 usupidustused). Võistlusalad: hobukaarikute võidusõit, jooksud, maadlus, rusikavõitlus, viievõitlus(ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus). Auhinnaks eluaegne pension, luuletused, ausambad jne. 14. Teater teatri sünnimaa kreeka. Koosnes 3 osast: theatron(vaatamise koht), orkestra(koori koht), skeene(näitlejate koht). Näitlejad ainult mehed. Tragöödiad ja komöödiad. 15. Filosoofia sünnimaaks kreeka. Huvituti loodusest. Thales vesi ; Axinamenes õhk ; Axinamandros apeiron ; Demokritos aatomid. Inimese probleemi tõstatamine. Sokrates ja ta õpilased. 16. Hellenistlik kultuur sündisid suurlinnas (aleksandria egiptuses, pergamon V.-aasias). Arhitektuuri idamaised mõjud. Korintose sambatüüp (taimeelemendid), 2 maailmaimet Artemise tempel; Pharose tuletorn. Skulptuuridel konkreetsed inimesed. Teaduse eraldumine omaette teadusharuks
kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus isikliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess, mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenessansiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arenguni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvaarmeedele.
kõike Kurat. Aga loomulikult mitte tasuta, hinnaks oli Kuradi teenimine surmajärgses elus. Faust, valmis kõigeks ja kõigega, oli pakkumisega nõus, kuigi see tõi endaga pahandusi kaasa. ,,Fausti" I osa on romantilise alatooniga, sest sel on romantismi tunnused: 1. teose tegevus pidevalt vaieerub nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. 2. Romantismi ajast tüüpilisemad näited on see, et huvituti paljudest teadustest keemiast, bioloogiast, arstindusest, samuti mustast maagiast, astronoomiast jpt. Just tagasipöördumine musta maagia juurde, mis pärineb juba keskajast, on tüüpiline romantismi liikumisele. Looduse ülistamist seotakse samuti tihedalt romantismiga. Faust'i puhul on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. Goethe on oma teoses
surmajärgses elus. Faust, valmis kõigeks ja kõigega, oli pakkumisega nõus, kuigi see tõi endaga pahandusi kaasa. 4) Miks saab väita, et ,,Fausti" I osa on romantilise alatooniga? ,,Fausti" I osa on romantilise alatooniga, sest sel on romantismi tunnused: *teose tegevus pidevalt vaieerub nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. *Romantismi ajast tüüpilisemad näited on see, et huvituti paljudest teadustest keemiast, bioloogiast, arstindusest, samuti mustast maagiast, astronoomiast jpt. Just tagasipöördumine musta maagia juurde, mis pärineb juba keskajast, on tüüpiline romantismi liikumisele. Looduse ülistamist seotakse samuti tihedalt romantismiga. 5)Milline on teoses naise sümbol? Teoses on naise sümboliks Margarete ehk Gretchen. Ta on iseseisev ja kindla eesmärgiga. Ei kahtle endas ja oskab oma arvamust välja näidata. 6) Iseloomusta põhjalikult Fausti.
Oskar kallis kuulus eesti kunstnike neljandasse põlvkonda. Neil kunstnikel oli juba võimalus saada kodumasit ja omakeelset kunstiharidust. Oma ateljeekoolid olid avanud Ants Laikmaa ja Kristjan raud. 1912. aastal alustasid tegevust Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused. Vanemate kunstnike (K.Raud, A.Laikmaa) innustusel õpiti tundma etnograafilist vanavara, täiendati Eesti Rahva Muuseumi kogusid, plaanitseti talurahvaarhitektuuri muusemi avamist. Samal ajal oldi avatud ka maailmale, huvituti sellest, mis toimus mujal Euroopas. Kättesaadavamad olid Helsingi, Peterburi ja Moskva kunstikogud ja kunstielu, ent tunnetati hingelist ja loomingulist lähedust ka Põhjamaade (Soome, Norra) ja saksa kunstiga. Rahvuslike ja rahvusvaheliste mõjude risttuules otsis vell noor eesti kunst oma teed, ühendades ajavaimu ja kohapelaset sotsiaalset tellimust kunstnike isiklike pürgimuste ja kujunevate väärtushinnangutega. See oli aeg, mil käisid pingelised otsingud nn eesti stiili leidmiseks
inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse. 3. Romantismile iseloomulikud jooned teoses. Teose tegevus pidevalt vaieerub nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Romantismi ajast tüüpilisemad näited on see, et huvituti paljudest teadustest keemiast, bioloogiast, arstindusest, samuti mustast maagiast, astronoomiast jpt. Just tagasipöördumine musta maagia juurde, mis pärineb juba keskajast, on tüüpiline romantismi liikumisele. Looduse ülistamist seotakse samuti tihedalt romantismiga. 4. Mõtted teosest. Faust'i puhul on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. Goethe on oma teoses
rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse. 3. Romantismile iseloomulikud jooned teoses. Teose tegevus pidevalt vaieerub nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Romantismi ajast tüüpilisemad näited on see, et huvituti paljudest teadustest keemiast, bioloogiast, arstindusest, samuti mustast maagiast, astronoomiast jpt. Just tagasipöördumine musta maagia juurde, mis pärineb juba keskajast, on tüüpiline romantismi liikumisele. Looduse ülistamist seotakse samuti tihedalt romantismiga. Faust elu mõtte otsingul Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi
Hiljem jõudsid heliloojad-romantikud ka vaba ülesehitusega teosteni. Üleminek romantismi ajastusse jääb 19. sajandi esimesse veerandisse, mil üheaegselt tegutsesid klassik Beethoven ning esimesed romantikud 7 Weber ja Schubert. Tolleaegses muusikapildis sai tähtsa koha väljendusrikas ja tundeküllane meloodia. Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, huvituti erinevatest rahvuskultuuridest ning oma maa rahvaloomingust. 19. sajandi algul muutus olulisemaks tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Uue zanrina ilmus 19. sajandi muusikasse üheosaline programmiline sümfooniline poeem. Programmiline on selline muusika, mille aluseks
jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. Samas oli hiliskeskajale omane tantsutõve ja enesepiitsutamise liikumise (fallangism) levimine. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenesssnsiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arengu ja demokratiseerumiseni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvarmeedele.
.............................. 7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 3 Sissejuhatus Referaat sai valitud, sest autor polnud varem kuulnud sellisest leiutajast nagu Nikola Tesla. Huvituti, sest see on imelik, kui leiutaja on teinud selliseid avastusi, kuid keegi tegelikult nendest ei tea või siis ei tunnusta neid. Seega pakkus teema huvi. Teiseks põhjuseks oli huvi pigem teha referaat inimesest kui füüsikalisest nähtusest. Füüsikalise nähtuse kohta kirjutatud töö oleks pöörelnudki vaid ühe selle teema ümber, kuid inimese puhul, kes on samuti seotud füüsikaga, annab valida, kas kirjutada vaid eluloost või lisada ka tema leiutisi ning neid lahti seletada
generatiivne semantika. Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs) Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. kõneaktiteooria Austinil ja Searlil Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid. lokutiivne (väljendus) akt/tegu lausung, millel on kindel mõte. illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine. perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu,
· Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. · Inimese hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused poeedid ja kunstnikud. c. Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine: · Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. · Huvituti antiikautorite töödest. · Eeskuju võeti antiikkunstist alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). · Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. 2. Renessansi kirjandus a. Dante Alighieri "Jumalik komöödia": · Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). · Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius.
Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. 2. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. a. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: · Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. · Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. b. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: · Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. · Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. · Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid maailma algosakesed, mille (määramatus) ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik hävineb
sõdinud. See oli mõlemale kasulik, sest kumbki ei pidanud oma jõude killustama. NSVL-i väed olid Euroopa pool, Jaapani ressursid läksid Kagu-Aasia alade hõivamiseks nad liikusid väga kiirelt. Hong Kong saadi 1941 detsembri alguses, Singapur veebruaris 1942. Alad Kagu-Aasias ei olnud eraldi riigid, vaid olid Inglismaa ja Prantsusmaa (Vichy vabariigi) kolooniad. Jaapanlaste sõjaloosung oli ,,Aasia aasialastele", kuid tegelikult huvituti oma ülemvõimu kehtestamisest alntud aladele. Kagu-Aasias sõdisid lisaks Inglismaale ja Prantsusmaale ka USA väed. Nüüd võib rääkida maailmasõjast sõda Euroopas, maailmamerel (allveesõda), Kagu-Aasias. Murrangud 1939 1942 saab rääkida esimesest etapist sõjas. Seda iseloomustab eelkõige Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. 1942 aasta suvest kuni 1943 aasta suveni oli murranguperiood sõjas. Murrang oli
Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse. 3. Romantismile iseloomulikud jooned teoses. Teose tegevus pidevalt vaieerub nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Romantismi ajast tüüpilisemad näited on see, et huvituti paljudest teadustest keemiast, bioloogiast, arstindusest, samuti mustast maagiast, astronoomiast jpt. Just tagasipöördumine musta maagia juurde, mis pärineb juba keskajast, on tüüpiline romantismi liikumisele. Looduse ülistamist seotakse samuti tihedalt romantismiga. 4. Mõtted teosest. Faust'i puhul on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus
maadeavastuste paradigma ning sellele iseloomulik statistilise teabe kuhjamine seal kauem. Kommertsgeograafia oligi alguses vaid jäänuk maadeavastuste perioodi aegsest statistikast ja kuhjas kokku teavet, kust millist kaupa ja millistel tingimustel hankida saab. Erilist tähelepanu pöörati sealjuures briti v6i ameerika töösturile vajaliku tooraine hankimisvõimalustele kolooniatest, kommertsgeograafiat nimetatigi vahel koloniaalgeograafiaks. Ajapikku huvituti siiski ka tooraine v6i teiste kaupade tootmisv6imalustest selle päritolumaal ja nende kirjeldamiseks sobis päris hästi Euroopa mandrilt laenatud regioonide kirjeldamise paradigma. Nii lahenes kommertsgeograafia pikapeale üldtunnustatud paradigmale, pannes siiski peamist rõhku maailmaturul nõutavatele loodusvaradele ja nende kasutamisvõimalustele ja eirates muid teemasid. J.R. Smith üks kuulsamaid kommertsgeograafe. Stamp Maakasutusuuringute alustaja
sajandiks valdavalt kristlikuks piirkonnaks. Iiri mungad rajasid kloostreid ja teostasid koos Roomast saadetud vaimulikega misjonit ka Inglismaal, mis ristiusustati 7.saj lõpuks. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartelt lähtus ka mandri- Euroopa paganlike germaani rahvaste hulgas misjoni teostamine. Selleks saadi tuge ka Frangi riigi valitsejatelt. Briti saartel kujunes välja silmapaistev kloostrikultuur. Huvituti nii kristlikust kui paganlikust kultuuripärandist, loodi keldi kirjakeel ja arendati välja hiljem mandri-Euroopasse levinud insulaarne kirjaviis (lad k insula saar), mis paistis silma rõhutatud kunstipärasuse poolest. · Viikingite vallutuskatsed Inglismaal: 8.saj lõpul algasid viikingite retked Briti saartele. Nende esimeseks ohvriks 793.a oli Lindisfarne klooster Kagu-Inglismaa rannikul. Vajadus kaitsta
misjonit ka Inglismaal, mis ristiusustati 7. saj lõpuks. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartelt lähtus ka mandri-Euroopa paganlike germaani rahvaste hulgas misjoni teostamine. Selleks saadi tuge ka Frangi riigi valitsejatelt. 2 Briti saartel kujunes välja silmapaistev kloostrikultuur. Huvituti nii kristlikust kui paganlikust kultuuripärandist, loodi keldi kirjakeel ja arendati välja hiljem mandri-Euroopasse levinud insulaarne kirjaviis (lad k insula saar), mis paistis silma rõhutatud kunstipärasuse poolest. 1.5. Viikingite vallutuskatsed Inglismaal: 8. saj lõpul algasid viikingite retked Briti saartele. Nende esimeseks ohvriks 793. a oli Lindisfarne klooster Kagu-Inglismaa rannikul. Vajadus kaitsta Inglismaad pidevalt rüüstavate viikingite
edukas, 6 sajandiks oli Iirimaa juba valdavalt kristlik piirkond, kuhu loodi kloostreid ja hakati edendama misjoneid ka Inglismaal, kuhu saatis misjonäre ka Gregorius Suur. 7 sajandiks oli Inglismaa valdavalt ristiusustatud, ning kristlikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond Kagu-Inglismaal. BRITI KLOOSTRIKULTUUR o Briti saarte kloostritest kujunesid äärmiselt silmapaistvad usukeskused seal huvituti ladina keelest, kristlikust kultuurist ja keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest, ning seda kõike püüti sõlmida ühtseks tervikuks. Iirimaal kujunes välja keldi kirjakeel. o Silmapaistvamaiks õpetlaseks ja mungaks oli 7-8 sajandi vahetusel tegutsenud Põhja-Inglismaa abt Beda Venerabilis, kes kirjutas hulgaliselt Piiblikommentaare, kronoloogiauurimusi, ning järelpõlvedele mõeldud
Lisaks mentaalsest kronomeetriast, psüühika elementidest. *Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Nimetab Wundti voluntarismi ühe arendajana. Samas oli tema huviks ka psüühika baaselemendid . Edward Titchener (Euroopast Ameerikasse) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud (www.freud-museum.at). Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism A. Adler, C. C. Jung, K. Horney. Iseloomulik valikuline nõustumine S. Freudi ideedega
Viimane surm mõjus kõige rängemalt. 1960 aastast kuni tänini vaevavad Traudlit depressioonihood. Haiglaravi, vestulsteraapia, tötüdimus. Paradoksaalne lugu: Traudl eemaldus täielikult natsionaalsotsialismist, milles vastu ta küll kunagi poolehoidu ei tundnud, kuid aitas siiski natsiriiki ülal hoida. Enesega vaenutsemisse bpiinarikad aastad ei möödunud kasutult need tegid ta küpsemaks. Traudl tõmbus tagasi, kannatas süütunde all, leida ja kurbust. Temast huvituti, kui toonste sündmuste kaasaegsest. See aga viis ta teravasse vasttasseisu oma kompleksiga. Sest nendes kõnelustes polnud juttu süüst, vaid ainult ajaloolistest tõsiasjadest. Traudl andis teavet, ilma, et ta pidanuks end õigustama. See aga tekitas veel rohkem süütunnet ja andis rohkem mõtlemisainet. Traudl nutab taga neid miljoneid inimesi, keda natsionaalsotsialistid mõrvasid ja Traudlil, kel polnud piisavalt enesekindlust ja ettenägelikkust, et õigel ajal protesteerida.
tundeelu. Varem olid muusikud õukonna või kiriku teenistuses, kuid nüüd olid kunstiinimesed vabakutselised. Elasid tellimustöödest, stipendiumitest. Asutati muusikaühinguid, ehitati kontserdimaju, väga populaarsed olid salongiõhtud (mõne rikka kunstihuvilise juurde koguneti luulet lugema, muusikat kuulama, filosofeerima kunsti teemadel). Paljud romantilised kunstnikud, ka heliloojad pettusid ühiskonnas ja väljendasid seda pettumust ka oma teostes. Romantismi ajal huvituti muinasjuttudes, müütidest, legendidest. Armastati kõike müstilist ja salapärast. Tunti huvi eksootiliste maade vastu, ajaloo vastu. Romantism on rahvusliku ärkamise aeg. Tunti erilist huvi rahvakunsti, rahvamuusika, rahvaluule vastu, kirjutati rahvuseeposeid. Tekkisid rahvuslikud koolkonnad. Romantilises kunstis on palju igatsust ja fantaasiat- kõik lähtus sellest, et mõistus võib eksida, kuid tunded ei eksi kunagi. Romantism muusikas
Realism toetub positivismile ja materialismile. Keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule, ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle. Kõige oleva aluseks on mateeria, pole olemas mingit vaimu. Taas tõusis esile teadus- reaalained, loodusteadused. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Elu vaadeldakse tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Realismi põhimoto- ilus on vaid tõde. Huvituti just kaasajast, lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Kunstnikud püüdsid kõike edasi anda loomutruult, ilma ilustamata. Kapitalism- tootmisviis, mis sündis feodalismi rüppes, kapitalismi arengus kaks ajajärku- monopoliseerimine ja monopolostlik ajajärk. Positivism- tunnistas vääraks või mõttetuks palju senise filosoofia
saada, vaid Jumala tahtmisele alluda. Selle ajastuga kaasnes uus inimesekäsitlus. Renessansihumanistid said inimesse ja inimese väärtusesse täiesti uue usu, mis vastandus teravalt keskaja ühekülgsele inimese patuse loomuse rõhutamisele. Inimest peeti millekski lõputult suureks ja väärtuslikuks. Seega lähtepunktiks sai inimene. Ideaaliks sai renessansinimene, kelle all mõeldakse inimest, kes lööb kaasa kõikidel elualadel, kunsti ja teaduse põllul. Huvituti ka inimkeha anatoomia vastu. Öeldi, et igasugune looduse uurimine peab toetuma vaatlusele, kogemusele ja katsele. Seda nimetatakse empiiriliseks meetodiks. See tähendab, et teadmine asjadest rajatakse omaenda kogemusele, mitte raamatutele ja väljamõeldistele. Renessansist saadik on inimene pidanud enda harjutama mõttega, et ta elab juhuslikul planeedil ääretus maailmaruumis. Renessanss tõi kaasa ka uue jumalatunnetuse. Inimese isiklik suhe Jumalaga muutus tähtsamaks kui
o Nt. Õpetajate päev (ritualiseeritud rollide vahetus) Tõi Briti antropoloogiasse loomingulise lähenemise rituaali tõlgendamiseks Oluline on muutuse märkamine ühiskonnas o Siiski tuleb ka tema uurimustesse sisse stabiilsuse teema stabiilsuse vahel on konfliktsed pausid o (Leach ei nõustuks, et stabiilsus reaalsuses eksisteerib) Manchesteri koolkond: Tuntuimad liikmed E. Colson, A. L. Epstein, V. Turner, W. Watson Huvituti konfliktiuuringutest Mõjutatud marksistlikest ideedest kogukondade dünaamika suhe poliitilise ja majanduskiku kontekstiga Suuresti 'case study' põhine Tihe argumentatsioon, kritiseerisid teisi mõtlejaid Teemad: klassivõitlus, rassism, linnastumine ja selle seos vaesumisega, inimeste võime harjuda erinevate majanduspoliitiliste väljakutsetega Piirkonnaks peamiselt Aafrika Aafrika ekspertlus Briti kontekstis
Kõrgperiood lõppes Karupoeg Puhh, Mary Poppins Venemaa: Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja "Lugemist lapse südame ja hinge kosuks". 19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati looma sisuliselt uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud uut muudatust. Kuid see tõi kaasa karmi kriitika. 20 - 30-ndatel toimunud vaidlustes jäi peale, et LK peab loobuma
Mõõtis vaimsete protsesside kulgemist. Völkerpsycholgie W leidis, et kõrgemate mentaalsete protsesside mõistmiseks tuleb uurida religiooni, müüte, ajalugu, tavasid, keelt, kunsti, moraali, seaduseid jne. Edward Titchener (Ameerika) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri ning määrata vaimse kogemuse neuropsühholoogilised korrelaadid. Ameerikas kujunes mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud. Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Karen Horney. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. C.G.Jung (nt
Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid maailma algosakesed, mille ühinemisel kõik (määramatus) tekib ja lagunemisel kõik hävineb. c
Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid maailma algosakesed, mille (määramatus) ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik hävineb. c
Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) – mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid – maailma algosakesed, mille (määramatus) ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik hävineb. c
vajadusest eristada diakrooniat a sünkrooniat ja oskust intuitiivselt tabada õigeid analüüsikriteeriume nt vältis ta psühholoogia sissetoomist keeleteadusesse. Temast ei jäänud järele palju töid ent siiski rajas ta tähelepanuväärse lingvistikakoolkonna, eriti tugevat mõju avaldasid tema loengud. 47. Praha funktsionalism Esmajoones huvituti sellest, kuidas häälikuline üksus funktsioneerib kommunikatiivse märgina. R. Jakobson, N. Trubetzkoy, V.Mathesius, N. Trnka, B. Havranek, J. Mukaronsky. Põhiideed: *keel on funkts. süsteem, st. väljendusvahendite süsteem, mis teenib mingit kindlat eesmärki *iga keelenähtust on vaja vaadelda funkts. ja teleoloogilisest vaatepunktidest *fonoloogiliste el-de materiaalne sisu on vähemoluline, kui nende süsteemisisesed seosed.
Ta heitis Weillile ette, et tema meloodia on sama kaunis ja võrgutav, kui R. Straussi meloodia. Brecht meelest kunst ei tohi võrgutada vaid peab mõtlema panema. 6A. Paralleelselt 1920.-30. aastatel Prantsusmaal neoklassitsim. Stravinski „Oedipus Rex“ („Kuningas Oidipus“), Honegger „Jeanne d´Arc tuleriidal“. Prantsusmaa (1920-1930ndad) Tugevad klassitsistlikud traditsioonid (alates prantsuse barokist – maalikunstis klassitsism) Huvituti antiiktragöödiatest (Sophokles) Neoklassitsism – Prantsusmaal seotud vene heliloojatega, sarnaneb uusasjalikkusega. Üldiselt tonaalne Neoklassitsismi üks põhiheliloojaid Igor Stravinski (1882-1971) - balletid („Kevadpühitsus” - arhailised, jõulised, vastandlikud rütmid) - pärast I MS, 1927. aastast ooper-oratoorium „Kuningas Oidipus” – staatiline, Sophoklose tragöödia alusel, lasi uue libreto kirjutada Jean Cocfeaul, tegelaste omavaheline jutt ladina
Esikohal oli jälle tänapäeva laste ja noorte elu realistlik kujutamine. Venemaa - Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja “Lugemist lapse südame ja hinge kosuks”.19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati looma sisuliselt uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud uut muudatust. Kuid see tõi kaasa karmi kriitika. 20 - 30-ndatel toimunud vaidlustes jäi peale, et LK peab loobuma meelelahutuslikkusest ning
Konflikt ja vastuhakk on juba ühiskonna olemuses Manchesteri koolkond - Grupp teadlasi, kes olid algselt õppinud Oxfordis ja sealt liikunud Manchesteri ja Rhodes- Livingstone'i Instituuti. Jagasid ühiseid vaateid ja huvisid. Tuntuimad: Elizabeth Colson, Anthony L. Epstein, J. Clyde Mitchell, Victor Turner, Bruce Kapferer, William Watson ja hiljem ka Edmund Leach, Frederik Barth ja Richard B. Werbner. Huvituti konfliktiuuringutest Mõjutatud marksistlikest ideedest. Manchesteri koolkond on suuresti 'case study' põhine Väga tihe argumentatsioon. Pööratakse tähelepanu teemadele, mida teised palju ei puudutanud: klassivõitlus, rassism, linnastumine, linnastumise seos vaesumisega, inimeste võime harjuda erinevate majanduspoliitiliste väljakutsetega. Piirkonnaks peamiselt Aafrika. Põhiideed tekkinud väljal olles see, mida antropoloog nägi, muutis tema teooriat.
Tuntuim töö ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". Maal on täis ro mantilist hoogu ja traagilist paatost. Vabadust kehastab naine, kes hoiab käes prantsuse rahvuslippu Varase m, klassitsistlik maastikumaal oli heroiline, konstrueeritud, huvituti suurejoonelistest loodusnähtustest. Püütakse edasi anda õhu ja valguse m ängu. Ro mantilise maastikumaali suur meister oli Camille Corot. Ta kuulus maastiku maaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda. Väga kuulus barbizoonlane oli ka Th é odore Rousseau. Ta ar mastas jõulisi vor me, tugevaid värve; maalis suuri puid,
• Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. • Kui on abstraheerutud kasutajast ja analüüsitakse ainult väljendi vastavust maailmale, on tegemist semantikaga. • Kui abstraheerutakse ka maailmast ja tegeldakse ainult märkide omavaheliste suhetega, on tegemist süntaksiga. • 20. sajandi esimesel poolel oli tähenduse uurimises keskel kohal tõeväärtussemantika • Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti – lausungi (mitte lause) tähendusest , – esitusest (performance) mitte struktuurist (competence) , – õnnestumisest mitte tõesusest. • Pragmaatika uurib seda, mis on lausungite tähendus konkreetses kontekstis ja kuidas see keele abil saavutatakse. Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda võib? Pragmaatika põhivaldkonnad:
meie partei ja kogu nõukogude rahva elus (Käbin: 1976). NSV Liidu kõrgeimaks võimuorganiks oli NLKP rahvasaadikute kongress. Delegaadid üle riigi kinnitasid uued plaanid, olulisemad otsused Poliitbüroo liikmed. Punalippudes avaldatud artiklite põhjal oli näha, et oldi truu oma isamaale, isegi juhul, kui oli vanglasse satutud. Väärtustati patriotismi. Vaid lehe abil oli võimalik silmaringi laiendada ja midagi teada saada näiteks Austraalia mandrist lõunapoolkeral. Huvituti ajaloost ja minevikus toimunust. Eesti riiki sai hakata end teistega võrdlema, sest meedias oli infot välismaailma kohta. Aktiivselt suheldi Nõukogude vennasvabariikide sõprusrajoonidega. See tundus veidi kummaline, sest omavahel ju võisteldi. Aga samas annavad igasugused kohtumised ja külalisreisid palju positiivset energiat ning teadjate sõnul olid need üritused pigem sündmused, sest olid hästi ette valmistatud ja pakkusid palju. Ainult et reisigruppi pääses
publitsistikat, uurimusi, rahvavalgustuslike taotlustega ,,Tervise katekismuse"(1816), kaalukaim teos eesti kirjandusloos ,,Sarema Jutto ramat" (I 1807, II 1812), mille lood enamuses algupärased. Uute trükikodade asutamisega kasvas ka raamatutoodang, hakkas levima saksakeelsete teoste alusel kirjutatud rahvaraamatud, kirjameestena tõusid esile eestlastest köstrid, koolmeistrid. Kesisest haridusest, vagatseva kirjanduse mõjust, piiratud maitsest olenevalt huvituti eeskätt lugeja haledustundeid mõjustavast kirjasõnast, milles võidutses voorus ja süzee oli põnev. Olulisel kohal olid uuspietismist kantud vagadust, jumala armulikkust ja südameusku toonitavad vagalood. Laiemalt levisid robinsonaadid, mis olid 19. sajandi populaarsemad rahvaraamatud Eestis, D.Defoe ,,Robinson Crusoe" järgi loodi rohkesti lihtsakoelisi jutte tormiga tühjale saarele sattunutest. Sentimentaalsed rahvaraamatud nn jenovevad jutustasid haletundeliselt noorest naisest, kes
mis järgneb füüsikale. See sõna muutuski terminiks, mis on kasutusel siiani ning tähistab olemisõpetust ja tunnetusõpetust. (L4) ANTIIKFILOSOOFIA HILISPERIOOD Linnriikide häving ja suurte riikide tekkimine muutis üksikisiku poliitiliselt ebaoluliseks. Inimeste elu muutus raskemaks ja ebakindlamaks. Filosoofia muutus pessimistlikumaks, enam ei püütud niivõrd seletada maailma olemust ega kehtestada õiglust, vaid huvituti pigem sellest, kuidas eluga toime tulla. PERIPATEETIKUD Theophrastos (370-285 eKr) Lesbose saarelt. Ta kuulas koos Aristotelesega Platonit. Theophrastos juhtis Lükeionit üle 34 aasta. Lükeion saavutas tema ajal õitsengu (kuni kaks tuhat õpilast). Süüdistus ateismis sundis teda Ateenast lahkuma kuid varsti kutsuti ta auga tagasi. Eudemos Rhodosest ( ak ~300)tegeles loogikaga. Straton (skolarh 287. e.m.a., juhtis kooli 8 aastat, suri 270 e.m.a.). Antiikajal nimetati
Oli esimene meetod, mis võimaldas suhteliselt täpselt dateerida viimase jääaja lõppu. 6 Arheoloogia ajaloost Esimesed kaevamised: Babüloni kuningas Nabunaid 6 saj eKr Sippari linnas. Kaevas templis. Leiti selle u 2200 aastat varem paigaldatud nurgakivi jm, mida hiljem hoiti mingis muuseumilaadses kohas. Renessansiajastul huvituti kreeka ja rooma antiikkunstist ja arhitektuurist. Nii viidigi juba 16.17. saj läbi ka sihilikke kaevamisi. Teaduslik uurimine puudus. See algas alles 18. saj II p. Sakslane Johann Joachim Winckelmann (peetakse klassikalise arheoloogia isaks) avaldas siis oma esimese kirja Herculaneumi avastustest. 18. saj II p jätkusid väljakaevamised antiiksetel Kreeka ja Rooma objektidel. Olukord muutus 19. saj algul, kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja
annaabi.ee 
