Niccolo Paganini (1)

Niccolo Paganini ’’ Caprice No.24 in A minor’’
19. sajandi algul muutus olulisemaks tekstiga seotud muusika : soololaulud ja ooperid . Muusikal oli tihe seos kunsti ning kirjandusega. Pöörduti fantaasiamaailma, huvituti erinevatest rahvakultuuridest ning oma maa rahvaloomingust. Muusikas loetakse kogu 19.sajandit romantismi ajastuks . 19. sajandi heliloojatepere oli rikkalik. Nende seas oli heliloojaid, kes tõid muusikasse jõulisi uuendusi .
Nende seast leidus ka silmapaistvaid heliloojaid, kes astusid edasi sammhaaval. Nii kujunesid ka 19.sajandi virtuoosid, kes olid oma ala parimad. Üks nendest oli Niccolo Paganini.
Niccolo Paganini oli Itaalia helilooja. Ta sündis 27.oktoober 1782 . aastal Genoa linnas ning suri 27.mail 1840. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiuli- soolosid mängida. Umbes kolmeteist aastaselt hakkas Paganini isaga Itaalia linnades kontserte andma. Kuigi Paganini ise välismaale ei läinud, tungis tema nime kuulsus üle Itaalia piiride. Paljud tema muusikaetendused olid kirjutatud nii keeruliselt, et arvati, et ta on sõlminud lepingu saatanaga . Tema kompositsioonid sisaldavad 24 kapriisi, 12 sonaati ja 6 viiuli kontserti. Paganini armastas oma teostest kasutada keerulisust ja vigurdamist. Välgukiirused üleminekud ülevalt alla ja vastupidi läbi pooletoonide olevat tema jaoks kerged nagu lapsemäng. Tema teos Caprice No.24 in A minor on tema kõige tuntumaid kompositsioone ning seda esitatakse esileküündivate heliloojate inspiratsioonidena.