NICCOLO PAGANINI Niccolò Paganini sündis 27. oktoober 1782 Genovas ning suri 27. maiL 1840a.Ta oli Itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta paistis silma oma aja tunnustatuima viiulivirtuoosina. Niccolò õppis samuti juba 5-aastaselt mandoliini ja 7-aastaselt viiulit mängima. Tema muusikaalsus avastati kiiresti ja ta sai korduvalt stipendiume viiulitundide võtmiseks. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures.
melanhoolne loomus. Ta kirjutas suurepäraseid teoseid peaaegu kõikides muusikazanrides. Tema kuulsus põhineb peamiselt orkestriteostel ja ooperitel. Neist tuntumad: 4.5.6. sümfoonia, klaverikontsert nr.1, viiulikontsert, ooperid "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand". Väga tuntud on ka tema kolm balletti "Luikede järv", "Pähklipureja" ja "Uinuv kaunitar". Ferenc (Franz) Liszt (1811-1886) Ajastu suurim ja hiilgavaim klaverigeenius Liszt tõotas klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Liszt sündis Ungaris ja on hiljem elanud Prantsusmaal ja Saksamaal. Liszti noorus oli väga sündmusterohke ja dramaatiline. Liszti populaarsust võib võrrelda tänaste popstaaride omaga. Liszt hakkas esimesena andma soolokontserte klaveriga. Need kontserdid kulmineerusid klaverivirtuoosi hingevapustava akrobaatikaga instrumendi klaviatuuril. Naispublik jooksis tema peale tormi ning turneede ajal kanti Liszti sageli triumfeerides läbi
orkestrilt. 2. Programmiline sümfoonia nelja osaline teos sümfoonia orkestrile millel on sõnaline sisuseletus. 3. Operett meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal, teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu, kuid ta võib olla ka ajakajaline. 4. Ballett muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides. Heliloojad romantikud 1. Niccolo Paganini Itallia (1782-1840) 2. Franz Schubert Austria (1797-1828) 3. Carl Maria von Weber - Saksamaaa (1786-1826) 4. Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869) 5. Robert Schumann - Saksamaa (1810-1856) 6. Felix Mendelssohn - Saksamaa (1809-1847) 7. Fryderyk Chopin Poola (1810-1849) 8. Ferenc Liszt Ungari (1811-1889) 9. Giuseppe Verdi Itaalia (1813-1901) 10. Richard Wagner Saksamaa (1813-1883) 11. Johannes Brahms Saksamaa (1833-1897) 12
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati maagilist võimet ja arvati, et
Lõhkus esinedes tihti klaveri ära. Taotles, et klaver kõlaks nagu orkester. Kirjutas ka sümfoonilist muusikat. Armastas programmilist muusikat. Kirjutas sümfoonilisi poeeme. MK „Rännuaastad“ „Ungari rapsoodiad“ (nr 9, Pesti karneval) Kulutas kogu elu jooksul suure osa teenitud rahast heategevusele. (nt rajas Pesti muusikaakadeemia, mis täna kannab Liszti nime, rajas Beethoveni sünnilinna Beethoveni ausamba ja elu lõpul hakkas kõigile ootamatult vaimulikuks) Niccolo Paganini Oli endale väga hea mänedzer. Tegi kõik selleks, et luua enda ümber salapära. Oli oma aja parim viiuldaja. Kirjutas viiulimuusikat. „24 kapriisi viiulile“ MK nr. 24 Koos avaliku kontsertitegevuse arenemisega 19. Sajandil tekkis vajadus selliste teoste järele, mis võimaldasid nii heliloojal kui interpreedil oma meisterlikkust näidata. Selleks sobis hästi instrumentaalkonserdi vorm (tavaliselt 3 osaline teos soolipillile ja sümfooniaorkestrile.
suurenemine. Võrreldes klassikutega kasutab rohkem soolopille. Üheksa sümfoonia hulgas on kuulsaim 1822.a. kirjutatud "Lõpetamata sümfoonia". Fryderyk Chopin (1810-49) Kõrgromantilise klaverimuusika suurmeister sündis Varssavi lähistel Zelazova Vola´s prantsuse-poola segaperekonnas. 1831.a. alates kuni varajase surmani elas ta Pariisis. * Chopin suhtles Berliozi, Liszti, Paganini, Delacroix´ga. * 1838-47.a. kestis tema kooselu naiskirjanik George Sand´iga. * Chopin oli juba oma elu ajal kõrgelt hinnatud helilooja ja klaveriõpetaja. * Pärast lahkuminekut G. Sandist toimus tema tervise järsk halvenemine. * 1848.a. tegi ta oma viimase kontsertreisi Inglismaale ja Shotimaale ning suri tuberkuloosihaigena 1849.a. Pariisis. Chopin on kirjutanud valdavalt klaverile. Piirdudes ühe instrumendiga, avardas ta selle
Ka Rahmaninovi looming on psühholoogilise sisuga. See väljendab inimese tundeid ja elamusi. Meloodiat pidas muusika hingeks. Ta loomingut iseloomustab lai ja vabalt voolav meloodia. Esiplaanil klaverimuusika. Näiteks 4 klaverikontserti, klaverietüüde, klaveripalasid ja klaverisonaate. Tema klaver kõlab alati jõuliselt, mahlakalt, massiivselt. Tema loomingus ei puudu ka lüürilisus. Näiteks klaverikontsert nr 2. Olemas ka sümfooniline muusika: · 3 sümfooniat; · ,,Rapsoodia Paganini teemale"; · 3 ooperit; · Soololaulud kõige populaarsem ,,Vokaliis". Lauldakse mingi hääliku peal, sõnu pole. Kiri Te Kanawa. Koorimuusikat on kirjutanud ta veelgi, eriti just vaimulikku koorimuusikat. Näiteks ,,Vesprid". Vesper on õhtune kirikumuusika. ,,Vespritesse" kuulub 15 vesprit. Kuues esimeses kasutab tekste, mida vene õigeusu kirikutes lauldakse õhtuti ja 9 on hommikuti. 10 aluseks vene ......, 5 kirjutanud ise. ,,Bogoroditse, Djevo, Raduisja"
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei
Kõik kommentaarid