Johann Sebastian Bach (0)

Kooli nimi
Johann Sebastian Bach
Referaat
Koostaja : nimi
Juhendaja : nimi
aasta
Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis ning suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Ta oli saksa helilooja ja organist. J. S. Bach oli Bachide suguvõsa esileküündivaim esindaja. Ta omandas koolihariduse Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana, sai samal aastal organistikoha Arnstadis, läks sealt 1705. aastal jala D. Buxtehudet kuulama. Johann Sebastian Bach oli 1707. aastast organist Mühlhausenis, 1708. aastast õukonnaorganist ning aastast 1714-kapellmeister Weimaris. 1723 . aastal sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Ta põdes viimastel eluaastatel silmahaigust ning kaotas nägemise.
Teenistuslikult sõltus Bach õukonnast ja kirikust . Eluajal tunti teda rohkem organistina, kes hämmastas võrratu improviseerimisoskusega; tema muusika demokraatliku suunitlust, mis väljendus tugevas seoses rahvaloominguga, ei hinnatud. Alles 19. sajandi alguses, kui muusikateadlane J. N. Forkel avaldas Bachi eluloo ja kui F. Mendelssohn -Bartholdy juhatas Berliinis Bachi ’’Matteuse passiooni ’’ ,huvituti tema muusikast.
Bachi rohkem kui 1000 teosest koosnevas loomingus kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutused. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale . Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte juhtimise loogika , figuratsioonirohkus, milles väljendus- ja karakteriseerimisjõud. Johann Sebastian Bachi vokaalmuusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja umbes 20 ilmalikku kantaati (sh. ’’Kohvikantaat“), neli lühimissat, võimsad ’’ Missa h- moll “ ja ’’Matteuse passioon “, ’’ Johannese passioon“, ’’Magnificat“, kaks oratooriumi (’’Jõuluoratoorium“ ja ’’Lihavõtteoratoorium“, motette ja laule.
Instrumentaalloomingus on Bach suurt tähelepanuosutanud klaverimuusikale. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ’’Hästitempereeritud klaveri“, mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale selle kuuluvad klaveriloomingusse ’’Prantsuse süidid“, ’’Inglise süidid“, ’’Kromaatiline fantaasia ja fuuga “, kogu ’’Klaveriharjutused“, inventsioonid ja sümfooniad, sonaadid , kapritšod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaatad, koraalieelmängud jm. Orkestrimuusikast on tuntuimad ’’ Brandenburgi kontserdid“ ja neli süiti. Johann Sebastian Bach on kirjutanud ka viiuli- ja klaverikontserte, kammermuusikat (6 sonaati viiulile ja klaverile ning kogumikud ’’Muusikaline ohver“ ja ’’ Fuugakunst “.
Kasutatud kirjandus:
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. Tallinn: Valgus, 1985